Kuidas kliimaeesmärgid ergutavad ehitus- ja kinnisvarasektorit?
Keskkonnasõbralik kinnisvara pakub kapitalile järjest lühema tasuvusajaga tootlust. Kui kehvemas energia- ja väärtusklassis on näha hinnalangust ja vakantside kasvu, siis energiatõhusa hoone järele on nõudlus püsivalt kõrge. Läbimõeldud funktsionaalsuse ja madalate energiakulude ning madalama riskiprofiiliga projektid saavad kiirema ning paremate tingimustega finantseeringu ning täituvad kiiremini eellepingutega. Kuna üha enam ettevõtteid otsib aktiivselt võimalusi oma kliimaeesmärkide täitmiseks, siis müüvad energiatõhusad ja keskkonnasäästlikud hooned end sisuliselt ise. Kinnisvara valik on ettevõtete karmistuvates jätkusuutlikkuse nõuetes üks esimesi asju, millega oma süsiniku jalajälge väiksemaks teha.
Seoses EU Fit for 55 kokkuleppega on seatud eesmärk vähendada CO2 heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti. Hiljemalt 2050. aastaks peab sektor olema süsinikuneutraalne. CO2 heitmete maksimaalsed lubatud piirmäärad kehtestatakse uutele erasektori hoonetele 2030. aastal, kuid värskelt valminud Rohetiigri ehituse teekaart 2040 seab eesmärgi Eestis juba aastaks 2026, et oleksime väikese paindliku riigina rohepöördes pigem suunanäitaja rollis. Iga kinnisvaraturu osaline peab oluliselt vähendama oma projektide ja ettevõtte süsiniku jalajälge. Varade omanike ees seisavad keerulised valikud erinevate äriliste stsenaariumide vahel. Millist vara müüa, mida renoveerida, millist lammutada ja ehitada uus? Kuidas energiat juba praegu hakata targalt kokku hoidma? Millised tegevused renoveerimise puhul end ära tasuvad ja millised mitte?
Ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja teha suuri ühiseid jõupingutusi nii olemasolevate kui ka uute hoonete puhul. Ehituse ja kinnisvara ökosüsteemis ei suuda ükski osapool kliimaprobleemi lahendamisega üksi toime tulla.
Rohepöörde kiirendamiseks kinnisvarasektoris on vaja:
1. Suuremat analüütilist võimekust
Uued digitaalsed tööriistad on rohepöörde elluviimise eeldus. Nende abil on võimalik analüüsida kavandatavaid lahendusi, et viia CO2 heitmed miinimumini. Raiskamist saab vähendada disainiotsustega ja protsesside optimeerimisega, näiteks hoone kompaktse ruumikuju, detailselt läbimõeldud funktsionaalsuste ning jäätmete vähendamisega. Lisaks ruumilisele visioonile peab iga lähteülesanne koosnema läbi mõeldud andmepõhistest valikutest, mis tagavad kõige suurema energiatõhususe ja väikseima CO2 jalajälje. Kinnisvaraomanikel ja investoritel tasub rõhku panna analüütilisele võimekusele, mis võtab lisaks muudele finantsarvutustele arvesse ka kliima ja sellega seonduvate asjaolude mõju varadele.
On selge, et mida rohkem komponente, seda rohkem võtab põhjalik analüüs aega ja maksab. Kuid tarku valikuid ja otsuseid ei ole mõtet jätta projekti hilisematesse etappidesse. Kindlasti mitte ehitusplatsile, sest siis on nende elluviimine juba kordades kallim ja riskantsem.
2. Tõhusaid partnerlussuhteid väärtusahelas
Kinnisvara – ja ehitussektori väärtusahel on killustatud ning mõnikord on osapooltel ka osaliselt vastuolulised eesmärgid. See hõlmab kohalikke omavalitsusi, kapitali pakkujaid, arendajaid, omanikke ja üürnikke, projekteerijaid ja ehitajaid. Samuti energiaettevõtteid, kes müüvad energiat või pakuvad infot, taristut, tehnoloogiat ja seadmeid energia transpordiks, tootmiseks ja säästmiseks. Meie energiaturg on muutunud avatumaks ja liberaalsemaks, kuid energiateenuste ja energiatõhusate lahenduste kavandamise vallas on veel küllaga kasutamata äri- ja koostöövõimalusi.
Koostöös on oluline, et ei lähtutaks lepingutest tulenevast hierarhiast. Vajalik on kõigi panus ja ekspertiis alates materjalide ja lahenduste tootjatest, turustajatest ja arendajatest kuni investorite, energia- ja ehitusettevõteteni. Rohepöördega seotud väljakutsed muudavad veelgi olulisemaks leida kiireid lahendusi sektorit vaevavale talentide kriisile ja digitaalsete tööriistade aeglasele kasutuselevõtule. Kõik meetmed, mis kiirendavad innovatsiooni elluviimist sektoris, on hädavajalikud. Juurdepääsu toetamine uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele ja talentidele ning jagatud investeeringud aitaks heitmeid vähendada – nii organisatsioonide sees kui kogu ökosüsteemis.
3. Ühtseid ja usaldusväärseid mõõdikud
Jätkusuutlikkuse mõjude ja kasude mõõtmine ühtsete mõõdikute abil pakub paremaid võrdluspunkte ja võimaldab konkurentsivõimelist rahastamist. Teiseks saavad ettevõtted andmetel põhineva teabega harida ja suunata lõpptarbijaid tegema paremaid valikuid. Kolmandaks on andmete säilitamine ja uuendamine läbi aastakümnete toimiva materjalide taaskasutuse eelduseks.
Rohetiigri Ehituse teekaart 2040
Värskelt avaldatud Rohetiigri ehituse teekaart 2040 annab tegevuskava ja olulisemad põhimõtted, et kinnisvarasektori osapooled saaksid teha teadlikumaid ja jätkusuutlikumaid otsuseid. Teekaardis on oluline fookus andmete ja mõõdikute ühtlustamisel ning soovitustel, kuidas analüüsida projektide CO2 jalajälge ja elujõulisust kogu hoone elukaare ulatuses. Teekaart loob konkreetse kava, kuidas saavutada EU seatud kliimaeesmärke, optimeerida ressursikasutust ja parandada tulevaste hoonete kvaliteeti. Rohetiigri teekaart toetab regulatsioonide ja rahastamisskeemide väljatöötamist, mis julgustavad kinnisvaraomanikke ja investoreid panustama rohelisse kinnisvarasse ning innovaatilistesse lahendustesse, mis aitavad saavutada kliima- ja keskkonnaeesmärke.
Kliimaeesmärgid ergutavad ehitus- ja kinnisvarasektorit
Kliimaeesmärgid sunnivad kinnisvaraportfelle ümber hindama ja tulevikukindlaks muutma. Kuid see pole pelgalt kohustus, vaid ka võimalus luua uusi väärtusallikaid. Projektid ja ärimudelid, mis aitavad klientidel ja sektoril endal jõuda kliimaeesmärkidele lähemale, saavad märkimisväärse konkurentsieelise. Õnnestumiseks tuleb ületada ehitussektori killustatus ja koordineerida koostööd, panustada andmetesse ja mõõdikutesse ning suurendada analüütilist võimekust.
