Mis on ehitusprojekt?
Ehitamise kõige olulisem alustala on ehitise projekt ja alati tuleb ehitada ehitusprojekti järgi. Olgu tegemist uue ehitise, ehitise osa või ehitise rekonstrueerimisega. Ehitusprojekt on ehitamiseks vajalike dokumentide kogum, milles on tekstiosa (seletuskiri, tabelid) ja graafilised materjalid (joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud).
Ehitusprojekti alusel hindab kohalik omavalitsus ehitise nõuetele vastavust ja annab lõpuks ehitusloa. Kogu järelevalve on ehitusprojekti alusel ning ühtlasi annab projekt teavet ehitise kasutamise ja korrashoiu kohta. Projekteerimisel on kolm staadiumit: eelprojekt (EP), põhiprojekt (PP) või tööprojekt (TP).
Kas projekteerimisele on mõtet aega kulutada?
Kindlasti on vaja projekteerimisele aega kulutada, lausa peab, sest hea ja korralik projekt on kvaliteetse ehitise alus!
Kuid mitte ainult, vaid hea projekt:
- Säästab raha, sest kõik ehitise detailid on läbi mõeldud ja lahendatud ehitusprojektis. On arvestatud tarvilike energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega ning minimeeritud on risk, et ehitamise või kasutamisega kaasnevad ootamatud kulud.
- Säästab aega, sest ehitamise tähtaegadest on võimalik kinni pidada. Ehitamise käigus ilmneb vähem detaile, mis võiks põhjustada vajaduse muuta projekti ja nõuda uut kooskõlastamist. Hea ja kõigile osapooltele arusaadava projekti järgi ehitamine on hoogne.
- Vastab tellija ja peakasutaja vajadustele, sest targa tellijana projekteerimises osaledes on võimalik protsessi käigus vajadustest teada anda, neid kohendada ja tabada lahendused, mis ei teeni ehitise eesmärki.
- Võimaldab ladusalt jõuda ehitusloani, sest järgitud on nõudeid ja tingimusi, projekt on piisavalt detailne ning lahendused on põhjalikud koos vajalike alusuuringute ja arvutustega.
Ehitusprojekti olulisust on võimatu alahinnata. Selleks, et valmiks kvaliteetne ehitis, mis vastab nõuetele, tellija ja peakasutaja vajadustele, on keskkonna- ja energiasäästlik ning mille kasutamise käigus ei tekiks üllatavaid probleeme ja ootamatuid lisakulusid, ongi tarvis head ja põhjalikku ehitusprojekti.
Kuidas saada hea ehitusprojekt?
WHAT IF tiimi pikaajalise kogemuse järgi on hea ehitusprojekti jaoks tohutult oluline põhjalik lähteülesanne ning kõigi osapoolte tihe koostöö kuni projekteerimise lõpuni. Ehitis peab ju peale nõuetekohasuse olema eesmärgipärane, energiatõhus, keskkonnasäästlik ja vastama nii vajadustele kui ka nõuetele. Kui nõuded on seadustest, määrustest ja standarditest, siis eesmärke ja vajadusi teab kõige paremini siiski tellija.
Ideaalmaailmas valmib suurepärane ehitis lihtsasti ja kiiresti, lausa iseenesest, kuid tegelikus maailmas eeldab kvaliteetne ehitis ka head ehitusprojekti ja selle eeldus ongi põhjalik eeltöö.
Hea ehitusprojekti saab tark tellija
Oleme lihtsustatult kaardistanud kolm targa tellija peamist põhimõtet: läbi mõeldud projekteerimise lähteülesanne, selge ja arusaadav tellimus ning aktiivne osalus projekteerimises.
Projekteerimise lähteülesanne on projekteerimise kõige tähtsam alusdokument, mis aitab tellijal eesmärke konkreetsemaks mõelda ja ühildada võimalustega.
Lähteülesande koostamisel tuleb olla veendunud:
- mis on ehitise eesmärk, kes on ehitise peakasutaja ja mis on tema vajadused;
- mis on arendusala praegune olukord ja mida on sinna võimalik kavandada;
- mida lubab arendusala detailplaneering ja mida detailplaneering käsib või keelab;
- mis alusuuringud on tehtud ja mis on puudu;
- mis energiaklassi ehitist projekteerida;
- mis projektistaadiumisse on vaja jõuda: eelprojekt, põhiprojekt või tööprojekt;
- mis on ehitise eelarve, sh idee energiamärgis ning energiatõhusate ja keskkonnasäästlike lahenduste eelarve.
Projekti hange kulgeb kiiresti, kui lähteülesanne on põhjalik ja selge. Oskuslik hangete koostamine ja elluviimine aitab tõhusalt ellu viia arendaja strateegilisi eesmärke, vältida projekti pidurdavaid tõlgendusvaidlusi, pretensioone ja seisakuid. Ja jääda eelarve piiresse.
Üldjoontes on hanget vormistades vaja tähele panna:
- kas projekteerimise lähteülesandes on kajastatud kõik eelmises punktis märgitu;
- kas kõigi osapoolte rollid ja projekteerimise protsess on selgelt kirjas.
Projekteerimisel on põhirõhk juba protsessi juhtimisel ja kõigi osapoolte tihedal koostööl.
Selleks et ehitusprojekt lõpuks tõepoolest vastaks tellija ja peakasutaja vajadustele ei tohi unustada:
- anda oma ja peakasutaja vajadustest projekteerimise käigus pidevalt teada;
- projekteeritut pidevalt üle vaadata ja seda kohendada, sh oma soove;
- kui täpne lahendus on veel ebaselge, võib projekteerida ka mitu lahendust.
Kui ise ei ole varem ehitusprojekti koostamises osalenud või on olnud vähe kokkupuuteid, siis on hea lahendus kohe algusest peale kaasata konsultant. Projekteerimise konsultant osaleb iga päev projekteerimises, mistõttu on tal kogemused ja teadmised, et pakkuda parimaid lahendusi, sh energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse lahendusi. Konsultant märkab lähteülesandes või tellimuses puuduseid ja liiasusi, mis põhjustaksid viivitusi projekteerimises. Ühtlasi teab ta detaile ja probleeme, mis projektist projekti korduvad ning ta oskab neid teadmiseid juba projekteerimise ajal rakendada.
Korralikult tehtud eeltööd ja põhjalik lähteülesanne lihtsustavad projekteerimise tellimist ning projekteerimist. Juba arendusprojekti alguses, lähteülesande koostamise ajal, on tähtis arvestada äärmiselt oluliseks kujunenud rohepöörde ja Euroopa Liidu kliimalepetega. Ehitise puhul tähendab see eelkõige energiatõhusust ja keskkonnasäästlikkust. Just need on asjaolud, mis juba praegu ja tulevikus üha enam mõjutavad ehitise kasutajate ostuotsuseid.
Meie kogemuse järgi on kõige lihtsam säästlikkusega arvestada, kui arvutada ehitise idee energiamärgis. See aitab otsustada, mis energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse lahendusi kasutada, mis energiaklassi ehitist projekteerida ja kui palju need lahendused maksavad. Idee energiamärgise alusel rehkendatud ehituseelarve on kordi täpsem kui eelarve, mis on koostatud ilma idee energiamärgiseta.
Seega hea ehitusprojekt valmib, kui järgida targa tellija kolme lihtsat põhimõtet koos energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega ning olles tellijana n-ö vundamendi valamise juures kogu projekteerimise protsessi vältel. Sedasi on valmiv ehitis eesmärgipärane, vastab vajadustele ja nõuetele ning on keskkonnasäästlik ja energiatõhus. Ehitamine laabub ladusamalt ning kergem on kinni pidada eelarvest ja tähtaegadest. Ehitise keskkonnajalajälg on väiksem ning minimaalsed on riskid, kus ehitise kasutamise käigus tekivad probleemid või kus ehitusmaksumus või kasutuskulud on oodatust kordades kõrgemad.
Parem kulutada aega ja raha põhjaliku lähteülesande peale, sh idee energiamärgise arvutusele ja seejärel projekteerimisele, kui hiljem parandada puuduseid või tasuda suuri kasutuskulusid.
