2025. aastal tehakse Eestis kohustuslikuks ehitusloa taotluses arvutada hoone CO2 jalajälg. Kui hoonest on mudel või materjalide nimekiri olemas, siis on jalajälje arvutamiseks vaja materjalide mahud siduda keskkonnaandmetega ning edasise arvutuskäigu teeb enamasti juba tarkvara. Aga mis siis, kui mudelit või materjalide nimekirja veel ei ole? Ja kas peale loa kättesaamist enam arvutama ei peagi? Et vastata neile ajakohastele küsimustele ja purustada teemaga seotud müüte, tegime intervjuu ehituse kliimamõju hindamise eksperdi Anni Oviiriga, kellega oleme koostööd teinud Tervisemaja Ülemistes, Keskkonnamaja ja Tartu südalinna kultuurikeskuse projektides.
Kas ja kuidas on võimalik eskiisifaasis hinnata hoone CO2 jalajälge, et hoone kavandaja saaks teha selle põhjal eelarvelisi otsuseid?Â
Eskiisifaasis süsiniku jalajälje hindamine tähendab täna seda, et kuigi detailid hoone kohta pole teada, saab spetsiaalse tarkvaraga mängida läbi erinevad lahendused. Tööriistad aitavad parameetrite alusel tuvastada, kas parem on üks või teine lahendus. Kuid tuleb arvestada, et kuna andmed on ebatäpsed, siis ka tulemused on ebatäpsed. Varases staadiumis ongi kõige olulisem saada kätte suund.Â
Kuna turu teadlikkus aina kasvab, et juba detailplaneeringu staadiumis võiks arvutustega alustada, siis lisandub turule ka üha uusi tööriistu. Samuti lähevad arvutused aina täpsemaks tehisarul põhinevate tööriistade abil.
Eelarvelisi otsuseid CO2 tööriistad teha ei aita.Â
Mis on kõige olulisemad otsused, mis on eeltöö ja eskiisi faasis vaja CO2 arvutamiseks ära otsustada?
Otsuste sisendina tuleb lihtsalt üks oluline aspekt juurde. Eeltöö projekti puhul on niikuinii laual klassikalised otsused, mida selles etapis tuleb teha. CO2 mõjude hindamise tööriistade abil saab erinevaid alternatiive ja suundi kliimamõjude nurga alt võrrelda.Â
Alati vaadatakse konstruktsiooni materjalide mõju. Võrreldakse näiteks klaasist ja muust materjalist fassaadi mõju ja kuidas mõjutab tulemusi akende osakaal. Võrreldakse mõju juhul, kui on ka maa alused korrused või kui on kõik maa peal. Ka hoone kuju mõjutab jalajälge oluliselt: ka selle, kas parem oleks torn või madal hoone, saab tööriistadega läbi mängida.Â
Kaua võtab aega ühe arvutuse koostamine?
Mida varem arvutus teha, seda vähem aega see võtab, sest suur osa infost, mis arvutusse sisendiks läheb, on eelduslik. Ja siis hiljem saab sisestada projektipõhist infot.Â
Mida rohkem infot on kohe alguses olemas, seda kauem arvutus aega võtab. Samuti sõltub, kui kvaliteetselt on BIM mudel tehtud. Parimal juhul võib olla ka paari päeva töö.
Kui mudel ei ole täpne ja on vaja palju täpsustusi ja eeldusi, on arvutus paari nädala töö. Välise eksperdina broneerin projektiks minimaalselt kolm nädalat, sest reeglina hõlmab see ka tihedat kommunikatsiooni ja koostööd, et saada erinevatelt osapooltelt elementide ja materjalide info.
Kui eskiisi staadiumis on jalajälg arvutatud, siis millises projekti staadiumis oleks mõistlik uuesti arvutust täpsustada?
See sõltub sellest, mis on arvutuse eesmärk. Kui lihtsalt tuvastada süsiniku jalajälg, siis eeldusel, et tööprojekt on juba valmis, saab seda teha selle pealt.Â
Eskiisifaasis arvutust koostades on üldjuhul eesmärgiks panna asjad õiges suunas liikuma. Esimese arvutuse eesmärk on välistada süsinikujalajälje kontekstis halvimad lahendused, ja edasi on juba ülesandeks hakata tuvastama täpsemaid disainilahendusi pärisandmete pealt.
Eestis hakkab 2025 kehtima arvutuskohustus, mis on vajalik hoone ehitusloa taotluseks eelprojekti staadiumis. Eskiisi etapis arvutuskohustust ei ole. Kui eesmärk on päriselt jalajälge vähendada, tulekski arvutada üle igal sammul, sest igas etapis tehakse täpsustusi, mille mõjusid on võimalik hinnata.
Kas CO2 arvutus arvestab ka hoone eluea kulude ja näiteks ka seadmete vahetuse või fassaadi remondiga kindla aja tagant?
Kuludega rahalises mõttes ei arvesta, need on kaks eraldi arvestust. Küll aga materjalide välja vahetamise vajadusega. Välja on kujunenud, et hoone elueaks loetakse 50 aastat ja arvutused jäävad ka selle aja raamidesse. Kui komponent vajab x aastate pärast välja vahetamist, siis nii uue komponendi paigalduse kui vana utiliseerimise mõjud saavad sisse arvestatud.
Eelprojekti puhul teeme seda Eestis vaikeväärtustele tuginedes. Ja kui tulevikus tekib tööprojekti pealt järelarvutamine ja järelkontroll, siis arvutame ka juba tootjapõhiselt.
Kuidas arvestatakse hoone eluea lõppu, lammutust ja materjalide taaskasutust?
Kui arvutame eelprojekti faasis ehitusloa taotlemiseks, siis on arvutus stsenaariumipõhine. Igal materjalil on elukaare lõpu stsenaarium. N: betooni puhul eeldatakse, et see purustatakse ja kasutatakse täitematerjalina. Arvutusse lähevad kõik mõjud, mis sellega on seotud, alates lammutuse ja purustamise mõjudest ja utiliseerimine sinna otsa.
Igal materjalil on oma stsenaarium, kuidas see ümber töödeldakse.
Päris numbri kätte saamiseks tuleb arvutada tegelike mõjude alusel. Kui hoones on materjal, mille kohta tootja ütleb, et saab ümber kasutada ilma purustamise või jäätmejaama viimiseta, siis võib, tõepoolest, olla mõju ka null. Ka tegelikud andmed on alati stsenaariumipõhised, aga detailsemad: olenevad konkreetsest asukohast hoones, kus materjal asub jne.
Mis on levinuimad müüdid hoonete CO2 jalajälje arvutuse kohta, mis ei vasta tõele?Â
Levinuim müüt on see, et ei ole võimalik oluliselt midagi jalajälje mõjudes võita, kui me ei tee hoonet suurema eelarvega. Et justkui on pöördvõrdeline seos, et kui tahame madala jalajäljega hoonet, siis kindlasti on see palju kallim. Praegu on ka Tallinna Tehnikaülikoolis käimas projekt, kus seda seost uuritakse Eesti kontekstis. Muudes riikides igatahes on juba palju tõestatud näiteid, kus seos on võrdeline: ehk kui jalajälg on väiksem, siis ka eelarve on väiksem.
Arvatakse, et puit on alati oluliselt parem, kui betoon. Võib olla, kuid mitte alati. Sama planeeringu puhul betooni asendamine puiduga võib, aga ei pruugi olla mõistlik. Puitlahenduste puhul on vaja kasutada palju kinnitusvahendeid ja sellise materjali kliimamõju on suur. Kui mitte nutikalt lahendada on puidu mõju ehk vaid marginaalselt väiksem.
Puidu puhul üldiselt jäävad arutelud sageli müütidesse kinni. On tõsi, et puit seob läbi fotosünteesi õhust süsinikdioksiidi. Kuid see ei tähenda veel, et puit on süsniknegatiivne materjal. Ãœkskõik kui palju süsinikku on salvestatud, on tootemõjud ehk masinatega metsast toomise, töötlemise, lõikamise ja puidu kuivatamise mõjud märkimisväärsed. Samuti tuleb arutelu osana käsitleda ökosüstemi tervikuna – suurte metsade maha võtmine ja maakasutuse märkimisväärne muutmine jätavad puidu kui süsiniku salvestaja poolele lahti mõtestamata küsimusi.
Olen seda meelt, et hoone jalajäljest rääkides tuleb rääkida eelkõige tootmismõjudest. Vähemalt täna tuleks igasuguste arvutuste puhul jääda tootmismõjude juurde ja arvutada nii, et üks tootja oleks teise tootjaga võrreldav. Sest oluline on iga õhku paisatud heide. Kliimakriis on juba käes ning iga kg CO2, mille me suudame ära hoida, on võit.Â
Palju on räägitud CO2 neutraalsest ehk rohelisest tsemendist. Seda on sageli tembeldatud müüdiks, kuid see ei ole müüt. Eesti turul pole rohelist tsementi palju saada, aga muudel turgudel on tsemendil ja tsemendil ikka suur vahe. Kui asendada klinker aseainetega, siis on CO2 mõju oluliselt väiksem. Kuna Eestis täna pole piirväärtusi ja arvutuskohustust ja klient ei oska seda ka küsida, siis saavad Eesti betoonitootjad praegu veel vanaviisi toimida.Â
Aga mõne aastaga kindlasti see pööre tuleb. Klinkri tootmisel on kõrvalprodukt CO2, mistõttu sellise materjali kliimamõju on märkimisväärne. Hoonet ilma vundamendita rajada ei saa. Kui hakkavad kehtima piirväärtused, siis on see esimene ja lihtsaim koht, kust mõjusid optimeerida. Rohelise betooni laialdasem turule jõudmine on aja küsimus.
Anni Oviir
- Suure mastaabiga pikaajalise teadusarendusprojekti LIFE IP BuildEST ekspert. Projekti käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates.
- Põhjamaade LCA harmoniseerimise projekti kohalik koostööpartner Eestis. Projekti eesmärk on tuvastada LCA arvutuse ühisosa Põhjamaades ja tuvastada viise, kuidas meetodit piirkonnas harmoniseerida, mis omakorda annab sisendi Euroopa Komsjonile, millise meetodiga üleeuroopaline arvutus võiks hakata toimima.
- LCA Support asutaja Рainus ehitussektori CO2 arvutustele spetsialiseerunud ettev̵te Eestis.
