Eskiisprojekt on hoone arhitektuurne idee ja ruumiplaneeringuline lahendus, mis võimaldab enne tööprojekti väljatöötamist kaaluda ja võrrelda erinevaid ideid ja lahendusi. Eskiisprojekt ei ole alati kohustuslik, kuid rangelt soovituslik projekti osa, et kooskõlastada omavahel tellija ja arhitekti nägemus, tehniline teostatavus ja projekti eelarve. Tänapäevaste projekteerimise tööriistade ja töömeetoditega on eskiisprojekti ulatus märkimisväärselt avardunud ning hõlmab oluliselt rohkem infot kui arhitekti vabakäejoonis.
Mis on hoone eskiisprojekt?
Eskiisi faasis pannakse paika projekti peamised jõujooned ja lahenduste suunad. Eskiisprojekt on tellija ja arhitekti koostöö tulemus, mis:
- sisaldab esialgseid plaani-, vaadete- ja lõikejooniseid ning üldiseid andmeid (ruumide nimetusi, pindalasid ning gabariitmõõte) ning samuti võimaliku ümberkujundamise skeeme.
- annab tervikliku ülevaate hoone väliskujust ning konfiguratsioonist (mis edasise projekteerimise käigus täpsustub);
- hõlmab krundi ja hoone üldist arhitektuurset lahendust, sh liikumisskeemi ja haljastust, üldisi konstruktsioonimaterjale ning tehnilisi näitajaid.
- Sageli kuulub eskiisi juurde juba ka 3D mudel.
Eskiisis on arvesse võetud eelfaasis tehtud uuringute tulemusi, ehitusseadust, kohaliku omavalitsuse piiranguid ja võimalusi.
Loe lähemalt: Mis on ehitise projekteerimine ja selle etapid?
Mis vahe on eskiisil ja ehitusprojektil?
Neil on erinev eesmärk ja detailsusaste. Eskiisi kasutatakse idee väljendamiseks ning erinevate kontseptsioonide võrdlemiseks. Eskiisi saab hõlpsasti redigeerida.
Ehitusprojekt annab detailsema info mõõtmete, proportsioonide, viimistluse ja materjalide kohta.
Eskiisprojektis on läbi mõeldud:
- Arhitektuuriline idee ja ruumi analüüs ehk kavandatava ehitise sobivus sotsiaalsesse ja looduslikku keskkonda.
Elanike või kasutajate vajadused ja soovid: ruumilahendus, juurdepääsetavus jne - Funktsionaalsus: Ruumi paigutus, liikumisteed, valgus ja ventilatsioon, juurdepääs teenustele ja rajatistele.
- Stabiilsus, ohutus ja vastupidavus: tehnilised aspektid ja konstruktsioon
- Võimalikud arenguperspektiivid ja paindlikkus muuta ruume tulevikus vastavalt vajadustele.
- Mõnes eskiisis juba ka materjalid ja viimistlus harmoonilise keskkonna loomiseks.
Kellele ja miks on eskiisi vaja?
- Eskiisi on vaja tellijale ja arhitektile hoone konfiguratsiooni kinnitamiseks.
- Edasi on eskiis aluseks projekteerimisel eriosade inseneridele ja konstruktoritele.
- Olenevalt objektist võib eskiisi vaja minna kooskõlastamiseks omavalitsuse ametnike ja arhitektidega.
NB!
Eskiisprojekti põhjal ei väljastata ehitusluba.
Eskiis teeb nähtamatu nähtavaks
Eskiisprojekti tulemiks on hoone arhitektuurne idee ja ruumiplaneeringuline lahendus, mis annab tellijale veenva ettekujutuse hoonest.
Täpsem eelarvestamine ja projekteerimine
Peale eskiisprojekti valmimist hoone arhitektuurset ideed ja lahendust ei muudeta vaid täiendatakse ja parendatakse seda edasi. Eskiisprojekti analüüsi põhjal koostatakse projekteerimise lähteülesanne. Eskiisprojekti põhjal saavad eriosade koostajad projekti etappidele teha ka esmase hinnapakkumise.
Miks peaks lisaks arhitektile olema kaasatud eskiisifaasi ka projekteerija?
Koos pädevate projekteerijate meeskonnaga on eskiisi protsess kiirem ja sujuvam ning võimalikud pimenurgad saavad õigel ajal välja valgustatud.
Selles faasis on oluline tulevaste hoone kasutajate vajadused paika saada, sest ruumilahendustega seotud muudatusi on projekti hilisemas etapis sageli keeruline ja kulukas ellu viia.
Samuti on tänapäevase hoone puhul lisaks erinevate teostusvõimaluste kulukusele vaja juba eskiisifaasis välja selgitada hoone energiatarbimine, süsiniku jalajälg ning taastuvenergia- ja keskkonnasertifikaatide võimalused.
Meilt saad nii eskiisi kui projekteerimislahendused
Ei eskiis ega ükski teine ehitusprojekti osa ja etapp ei ole eesmärk iseeneses. Eesmärk on ehitada parim hoone. Mõttest majani protsess aga pole kunagi nii lineaarne kui see paberil tundub.
Peaprojekteerija ja konsultandina oleme kõigi meeskondade ja etappide koordineerija ja tagame, et funktsionaalsed vajadused, ruumilised kvaliteedid, omavalitsuse nõuded ja visioon ning projekti eelarvelised kaalutlused oleks võrdselt fookuses. Kuna 90% ehitusprojekti kuludest otsustatakse planeerimise faasis, on meie panuse tootlikkus kõige suurem projekti alguses, kui muudatuste tegemine on veel lihtne ja paindlik. Kitsaskohtade ettenägemine ja asjatundlik planeerimine võivad investeeringu kümnetes ja sadades kordades tagasi teenida. Pärast ehitusloa saamist on kulude kärpimine keerulisem.