Linna ühistransport teeb renessanssi – see on ülemaailmne trend. Kui on võimalus teha valik kvaliteetse ühistranspordi kasuks, siis üha enam inimesi selle valiku ka teeb. Visalt küll, kuid kasutajanumbrid tõusevad. Tallinn proovib trendiga kaasa liikuda ning euroraha toel ühendada uute rööbasteedega Pärnu maantee ja Tartu maantee trammiliinid ning viia trammitee ka Pelguranda. Kokku kavandatakse uusi rööbasteid kolme kilomeetri ulatuses. 53- miljonine projekt võiks valmida 2029. aastaks. Kuidas mõjutaks plaanitud uued trammiteed elanike liikuvust, linnaruumi ja arendusi ning kinnisvaraturgu Tallinnas?
Tallinna uute trammiteede plaan
Esimeses etapis ehitataks uus ühendus olemasolevate Pärnu maantee ja Tartu maantee trammiteede vahel. Liivalaia tänavale kavandatav trammitee laiendaks Tallinna südalinna trammiteede võrgustikku, suurendades selle töökindlust häirete korral ning võimaldades tulevikus trammiliinide täiendusi ja võrgu laiendusi.
Lääne- ja Kesk-Euroopas on küllaga näiteid linnatänavatest, mis olid varem 4-6 sõiduraja laiused, kuid on ümber kujundatud nii, et autoliiklus on marginaalne. Ühistranspordi läbilaskevõime on kordades suurem kui sõidukite oma ja võtab vähem ruumi.
Teises etapis plaanitakse trammiteed pikendada mööda Suur-Ameerika tänavat kuni Kristiine kaubanduskeskuseni, kus on kavas Lillekülas ühistranspordi sõlmpunkti järkjärguline väljaarendamine.
Pelguranna tramm oleks oluline Põhja-Tallinna liikuvuse ja ligipääsetavuse lahendamisel, et saaks jätkuda linnaosa kiire areng ning elu- ja töökohtade lisandumine. Samuti aitaks see omavahel ühendada linnaosa lääne- ja idaosa ning parandada Põhja-Tallinna haridusasutuste ja tõmbekeskuste ligipääsetavust (Balti jaam, Telliskivi, Volta, Krulli ja Paavli arengualad, linnaosavalitsus ja Stroomi rand).
Miks on tramm tänapäeval ikka veel hea valik?
Kaasaegses linnas pakuvad trammid palju eeliseid:
- Tramm vähendab teede liikluskoormust, parandab keskkonnaseisundit ja vähendab ummikuid.
- Trammid võtavad vähe ruumi, sest ühte trammi mahub sama palju reisijaid kui kahte suurde bussi või u 150-sse autosse. Nii jääb rohkem ruumi jalakäijatele, jalgratturitele ja tõuksidele ning väheneb autoliiklus.
- Kontrollitud kiirendus ja pidurdamine muudavad reisija kogemuse mugavaks ning eraldatud teed tagavad täpsuse ja usaldusväärsuse ka tipptunnil.
- Madalapõhjaline tramm sobib vastavate platvormidega ka ratastoolis ja vankriga liikujale ning vanemaealistele elanikele.
- Tramm on hea ka keskkonnale ja linnaelanike tervisele, kuna paiskab CO2 õhku umbes 3 korda vähem kui autod.
- Trammid on oluliselt energiasäästlikumad kui enamik busse. Nende elektrienergia kasutamine on tõhusam ka elektribusside laetavatest akudest.
- Kasu saavad trammist ka need, kes bussi ega rongi ei kasuta, kuna neil on nii olemas tagavaravariant eriolukordadeks, ummikud on väiksemad, kuna osad autojuhid sõidavad nüüd trammiga, piirkonnas on autoga parem ligipääsetavus ja rohkem parkimiskohti.
- Tramm on eelis ka äridele. Kui kliendid ja töötajad saavad tulla trammiga, siis saab kokku hoida kalliste parkimiskohtade pealt.
Tramm sobib säästva arengu loogikasse
Klassikaline lähenemine linnatranspordile keskendus reisiaja minimeerimisele ja autotranspordile. Säästva liikuvuse paradigma asetab suuremat rõhku transpordi sotsiaal-kultuurilisele mõõtmele, ligipääsetavusele ja multimodaalsusele (seades esikohale aktiivse reisimise, nagu kõndimine ja jalgrattasõit).
Selle asemel, et tingimusteta rahuldada vajadust saada punktist A punkti B, on põhirõhk liikumisel endal. Eesmärk pole keelata auto kasutamist, mis on raske, kui mitte võimatu eesmärk, vaid korraldada linnaelu nii, et me ei tunneks vajadust auto omamise järele. Lisaks sellele eeldab säästev mobiilsus transpordi ja maakasutuse ühtset planeerimist.
Transpordi planeerimise keerukus
Ühistransport on säästva linna infrastruktuuri lahutamatu osa. Kuid säästev liikuvus ei ole maagiline valem, mida saab automaatselt rakendada kõikjal ja igal ajal. Ja nii juhtub, et sageli ei lange aktiivselt kasvavates linnaosades transpordi infrastruktuuri loomise ja elamuehituse tempo kokku.
Trammi ei saa käsitleda eraldiseisva projektina. See tuleb alati integreerida linna ühistranspordisüsteemi, mille iga element suhtleb teiste komponentidega: ümberistumiste võrgustik, erinevate transpordiliikide marsruutide sünkroonsus, mugav piletiostusüsteem, “pargi ja sõida” taristu linnast väljaspoolt tulijatele jne.
Lisaks pole transpordi ja kergliiklusteede planeerimine üksnes tehniline ja majandusarvestuslik tegevus ning hõlmab ka poliitilisi valikuid. Ja nagu iga muu avalik poliitika, võib säästva liikuvuse saavutamine põhjustada avalikkuse lahknevaid reaktsioone.
Kuidas saab tramm panustada linnamaastiku ümberkujundamisse?
Lisaks mobiilsuse suurendamisele on uute
trammiteede eesmärgiks ka linna linnaruumi
kvaliteedi parandamine.
Tallinna linnaplaneerimise
abilinnapea Madle Lippus (SDE)
Trammiteede rajamisega kujundatakse ümber ka tänavaruume. Rohkem haljastust ja vaba ruumi, vähem müra ja heitgaase ning põnevad ooteplatvormid suurendavad piirkonna atraktiivsust.
Tramm võib suurendada piirkonna atraktiivsust
Rahvusvahelistele uuringutele toetudes võib öelda, et tramm kutsub esile muutusi linnastruktuuris endas. Positiivseid mõjusid on uuringutest leitud rohkem kui negatiivseid, kuigi need varieeruvad olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust.
Tramm võib aidata kaasa linnaosa majanduslikule ja sotsiaalsele elavdamisele. Kogu linna majandus võib trammist päris palju võita, sest sellise taristu rajamine on nähtav ja pikaajaline investeering jätkusuutlikku linna. Kui Dublin sai trammi, tõusid kinnisvarahinnad kiirelt 10–20 protsenti. Lisaks materiaalsele tuleb mõelda tähenduslikule mõjule ja kuvandile. Tramm võib edendada jätkusuutliku ja elamisväärse linna mainet.
Seos hea transpordiühenduse ja kinnisvaraväärtuse vahel
Iga lisaeelis tõstab objekti väärtust ning ühistranspordi laienemine üldiselt käib käsikäes hinnatõusuga kinnisvaraturul. Kuid linnakeskuste avamiseks arendavad paljud linnad transporti äärelinnades, kus kinnisvara hinnad on taskukohased. Uusehitiste hinnakujunduses tuleb muidugi saavutada kompromiss, mis sobib nii arendajale kui ostjale, kuid kahtlemata on tramm argument uute elanike meelitamiseks. Olulist rolli mängivad ühendused ja sõiduaeg olulistesse punktidesse nagu kesklinn või raudteejaam.
Kuidas trammitee arendused Tallinnas võivad mõjutada kinnisvarahindu?
Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda. Kuid moodsad ja vaiksed trammid pigem mitte. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka autoliikluse koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi.
Mujal maailmas tehtud uuringutest võib järeldada, et üürnikel ja ostjatel on valmisolek maksta kiire ja tiheda ühistranspordi võimaluse eest kuni 5% kõrgemat hinda. Ja mida lähemal on hoone peatusele, seda suurem on selle väärtus.
Uuritud on erinevate transpordisüsteemide mõju ning eriti positiivselt mõjutab kinnisvara väärtust just ühendus raudteel põhineva transpordivahendiga nagu tramm või metroo (Berliini ja Stuttgarti puhul on trammi ja metroo hinnamõju bussidest jt liikidest suurem umbes 3 korda). Rööbastel transpordivahendid on tõhusamad, mugavamad ja tavaliselt kiiremad kui bussid. Lisaks garanteerivad need selle, et peatus jääb ka edaspidi alles, samas kui bussiliini saab lihtsamalt ümber paigutada või katkestada.
Kuidas uued trammiteed võivad luua investeerimishuvi ja -võimalusi kinnisvaraturul?
Tramm meelitab investoreid.
Trammitaristu arendamine võib saada täiendavaks katalüsaatoriks oluliste äriobjektide ja uute elamukomplekside rajamisel uute transpordisõlmede ja -peatuste lähedusse. Mujal maailmas on uute piirkondade arendamise eelduseks olnud sageli trammi- või metrooühenduse lepinguline garantii. Ka meil siin arendaja jaoks kvaliteetse ühistranspordi olemasolu projektide asukoha valikul ilmselt tulevikus suureneb.
