Kuidas kiirendada kvaliteetsete elukeskkondade sündi?

1. märts 2022

Algselt ilmunud ajakirjas „Edasi“

Pakkumise poolne pudelikael

Nõudlus kvaliteetsete elukeskkondade järele pole kunagi olnud nii kõrge. See nõudlus veab hinnatõusu kinnisvaras ning sütitab debatti kitsaskohtade üle linnaruumis. Samal ajal oleme sügavas uue keskkonna pakkumise poolses kriisis. Jättes kõrvale ehitustoodete kättesaadavuse ja tarneahelate tõrked – peamine väljakutse on elukeskkonna kavandamise protsesside liigne aeglus.

Projektid algatatakse väga tihti puuduliku eeltööga kasutajate vajaduste osas, ebapiisavate ehitusuuringutega ning lõpuni mõtlemata tehnilise lähteülesandega. Eeltöös tehtud vead kuhjuvad kogu protsessi vältel ja tingivad igas etapis pidevad muudatused ja vaidlused. Sellele lisandub veel äärmiselt aeglane lubade menetlemise protsess. Nii ei mahu valdav enamus projektidest kavandatud ajagraafikusse ja eelarvesse. Kuidas tagada üha kõrgemate nõudmistega kliendile kvaliteetne lõpptulemus lubatud aja ja hinnaga kogu ehitusprojekti elukaare vältel planeerimisest halduseni?

Me vajame ühiste väärtustega võrgustikku

Arendusprotsessis osalejate suur killustatus toob kaasa ebatõhusa töökorralduse. See toob kaasa jätkusuutmatu koostöö, kus on keeruline pakkuda kliendile uusi kvaliteete. Palju ressursse kulub vigade parandamisele ja ümbertegemisele. Ebaefektiivsed ärimudelid ei loo võimalusi investeeringuteks inimestesse ja töövahenditesse. Kuna iga ehitusprojekt on ajutine, siis on ka koostööpartnerid ajutised ning nendevaheline koostöö on pinnapealne. Samuti on osapooled eraldatud ajaliselt. Kuna keegi ei oma terviklikku pilti protsessidest, siis on lihtne teha korduvalt sarnaseid vigu.

Kuidas muuta kõik projekti ahela osapooled tervikuna toimivaks võrgustikuks? Arendusprojekti juhtimine ei tähenda maja tegemist. See tähendab ajutise organisatsiooni juhtimist. Oluline on kõigile ajutise organisatsiooni osapooltele tutvustada ühist eesmärki ja ühiseid väärtuseid – kliendile, arhitektile, insenerile, ehitajale jt konsultantidele. Kõik peavad mõistma strateegilist plaani – planeerimise, projekteerimise, ehituse ja haldamise vahelisi seoseid.

Kuidas ajutine organisatsioon tööle saada?

Meie eesmärk on vaadelda tervikuna kogu protsessi alates planeerimisest kuni hoone ja keskkonna kasutamiseni. Lähtudes oma meeskonna kogemusest ja erinevate projektide õppetundidest, kaardistame korduvaid protsesse, mida saaks edaspidi optimeerida. Otsime võimalusi, kuidas tegevusi automatiseerida, luua innovatsiooni ja vigu vältida – kuidas tõlkida arendusprotsessid aatomite maailmast bittide keelde.

Näeme vajadust suurema koostöö järele. Tähtis on, et kõik omaksid paremat ülevaadet iga arendusetapi tüüpsetest ülesannetest ja projektis toimuvatest muudatustest. Sellisel moel on võimalik tagada, et kõik projekti osalised mõistavad teineteise rolli ning näevad, millised tegevused on vajalik läbida, et edukalt ühise eesmärgini jõuda. Parem ülevaade protsessidest ning pidev üksteiselt õppimine võimaldab igas projektis omandatud kogemusega koostööplatvormi täiendada. Nii on võimalik iga projektiga jõuda kvaliteetsema tulemuseni ning kulutada igas etapis vähem aega ja ressursse ning täita üha kasvavat nõudlust kvaliteetse elukeskkonna järele.

What If meeskonna missioon on kiirendada kvaliteetsete elukeskkondade loomist. Me loome teadmiste, protsesside ja ühiste väärtustega osapoolte võrgustikku – „Targa Tellija“ platvormi. Me näeme, et tugeva võrgustiku toel saavad kasvada tugevad juhid, kes viivad ellu kõrgete nõudmistega arendusprojektid.

Â