Olemasoleva kinnisvara renoveerimine ja rekonstrueerimine on EL kliimaeesmärkide tõttu kasvav trend. Keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavad lisaks seadusest tulenevatele nõuetele ka investorid ja üürnikud. Energiatõhusal hoonel on üldiselt parem sisekliima. Omanikule tagab tõhusam hoone parema üüritootluse ning vähendab kõrgete kõrvalkulude tõttu tekkivat vakantsi. Kui ärihooneid ei renoveerita, muutuvad need lõpuks sisuliselt väärtusetuks.
Muu maailma arenguid vaadates võib tõdeda, et muutusi stimuleerivad kõige paremini turujõudude ja valitsuse regulatsioonide kombinatsioon. USAs näiteks kehtestas Bideni administratsioon maksusoodustuse, et suurendada energiatõhusate süsteemide paigaldamist ärikinnisvarasse. Uute või olemasolevate hoonete omanikud ja üürnikud võivad nõuda maksusoodustust kui paigaldatud süsteemide abil tarbitakse kommunaalteenuseid alla seatud standardi. Samuti on näha, et üürilepingud sisaldavad uuenduslikke klausleid, mis reguleerivad, kuidas jagatakse nii uute süsteemidega seotud kohustusi kui kasu.
Paljudele omanikele pole kestliku renoveerimise kasud jätkuvalt kohale jõudnud. Teised mõistavad vajalikkust, kuid jäävad hätta renoveerimisprojekti käivitamisega. Mõlemas leeris on ebakindlus jätkuvalt suur. Selle üks põhjuseid on kinni olemine liiga kitsastes tasuvusarvutustes.
Lihtne tasuvusarvutus ei näita varade kasvupotentsiaali pärast tasuvusperioodi
Paljud kinnisvaraomanikud lähtuvad renoveerimisalaste investeerimisotsuste tegemisel robustsest tasuvusajast. Kuid vastupidiselt üldlevinud eeldusele ei näita tasuvusaeg tõhusa renoveerimismeetme kasumlikkust, vaid kirjeldab ainult investeeringuga seotud riski.
Paljudel juhtudel ebaõnnestuvad investeeringud just liiga lühikeste tasuvusperioodide tõttu.
Tasuvusperioodi arvutamine on eelarvestamise miinimumnõue ja see tuleb igal juhul läbi viia. Kuid see määrab ainult aja, mida investeering vajab kulude tasa katmiseks. Elutsükli kulude arvutused võtavad lisaks arvesse kõiki kogu elutsükli jooksul tekkivaid kulusid ja kokkuhoidu. Eelkõige pika kasutuseaga investeerimisprojektide puhul annavad sellised arvutused palju sisukamad tulemused ja näitavad varade kasvu ka pärast tasuvusperioodi. Kuid nende arvutuste tegemiseks on vaja võimalikult täpselt teada hoone tänast seisukorda.
Ilma hoone omaduste põhjaliku tundmiseta ei ole võimalik välja pakkuda tõhusaid parenduslahendusi
Iga suurema renoveerimisprojekti esimeseks sammuks võiks olla põhjalik audit, sest ilma hoone omaduste põhjaliku tundmiseta ei ole võimalik välja pakkuda tõhusaid parenduslahendusi. Omanike jaoks ongi suurim väljakutse hakkama saada ülesannetega, mis pole reeglina ei omaniku ega haldaja igapäevase äritegevuse osa: andmete ettevalmistamine ja analüüs.
Ka nende jaoks, kes mõistavad kasusid, on ümberehituse alustamine keeruline, kuna uuringuteks ja eeltöödeks on vaja palju erinevaid pädevusi ja neutraalseid osapooli.
See muudab protsessi keerukaks ja aeganõudvaks. Ja reeglina ei ole omanikul inimest, kes võtaks koordineerimise enda kanda.
Kinnisvaraaudit – röntgenvaade renoveerimist vajavast hoonest turuanalüüsini
Lahendus nendele kahele probleemile oleks terviklik audit ja 360 kraadi tulevikuvaade.
Terviklik audit tagab omanikule mugava protsessi ja ühe kontaktisiku, kes aitab õiges mahus ja järjekorras ellu viia hoone parendamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid.
Näiteks hoone 2D ja 3D mõõdistused ja alusjoonised, hoone kandekonstruktsioonide uuringud, tehnoseadmete audit, tuleohutusalane audit, elektripaigaldiste audit, fassaadide, katusekatete, akende seisundi kontroll. Auditi osana võib välja tuua juba ka energiatõhususe parendamise meetmed, samuti ruumikasutuse, ligipääsetavuse ja klienditeekonna analüüsi ja parendamise meetmed.
