Arhitektuurivõistlused on aastakümneid aidanud leida projektidele parimaid ja unikaalsemaid kavandeid, andnud hoogu kogukonna arengule ja kõlapinda arhitektide tööle.
Konkurssidel on olnud eriti suur roll avalikku hüve loovates projektides: avalike hoonete, väljakute, tänavate, parkide ning suuremate ja kesksemate hoonestusalade planeerimisel. Kuid võistlusi korraldatakse üha sagedamini ka erasektori arendusprojektides. Konkurss on hea viis eelduste testimiseks, väljavaadete avardamiseks ja võimaluste maksimeerimiseks juba enne detailplaneeringut.
Konkurss sobib lahenduste väljatöötamiseks ülesannetele, mille eesmärgid ja raamtingimused saab selgelt ja ammendavalt määratleda. Lähteülesannet kirjeldades peaks lisaks esteetikale ja loovusele mõtlema lõppkasutaja mugavuse parandamisele, jätkusuutlikkusele, elutsükli kulude optimeerimisele jne. Ka need nõuded ja ootused tuleb ülesandes võimalikult selgelt lahti kirjutada.
Artiklis saad ülevaate, millised on peamised arhitektuurikonkursi tüübid, miks neid tasub korraldada ja mida silmas pidada, et saadav tulemus vastaks eesmärkidele ja sellega oleks võimalik tõhusalt edasi töötada.
Arhitektuurikonkursi olemus ja eesmärgid
Arhitektuuri, linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri valdkondades korraldatakse konkursse siis, kui on vaja leida optimaalne projekt konkreetse planeerimisülesande või üldise idee genereerimiseks. Võistluse saab korraldada igale objektile alates väikestest hoonetest kuni laiema maakasutuse planeerimiseni.
Eesti Arhitektide Liidu juhendile toetudes liigituvad konkursid kolmeks:
Planeeringu eskiisi võistluse objektiks on mingi piirkonna ruumiline terviklahendus. Võistluse üks eesmärke on leida isik, kellelt korraldaja tellib pärast võistlust võidutöö alusel ala üld- või detailplaneeringu. Sellise võistluse lisaülesandeks võib olla mõne planeeringualal asuva ehitise ehitusprojekti visiooni koostamine.
Ehitusprojekti eskiisi võistluse objektiks on hoone või rajatise (sealhulgas avaliku ruumi osa, nt väljaku, tänava või pargi) arhitektuurne eskiis. Võistluse üks eesmärke on leida isik, kellelt korraldaja tellib pärast võistlust võidutöö alusel hoone või rajatise ehitusprojekti. Sellise võistluse lisaülesandeks võib olla ehitise ümbruse planeeringu visiooni koostamine.
Visioonivõistluse (ehk ideelahenduse võistluse) objektiks on arhitektuursele või planeeringulisele probleemile lahendusidee leidmine, kui eesmärk ei ole jätkata pärast võistlust selle võitjaga tööd ning see asjaolu on võistlustingimustes üheselt ja selgelt nimetatud.
Võistlusi korraldavad nii arendajad kui ka kohalikud omavalitsused ja riik.
Üldpõhimõtted
Konkursi üldpõhimõteteks on selge ülesandepüstitus, kõigi osalejate võrdne kohtlemine, sobiv hinna ja kvaliteedi suhe, töö hindamine pädeva žürii poolt. Sageli ka konkursitööde anonüümsus ja hea tava jätkata koostööd ühega võitjatest.
Võistluse eelised:
- Võimaldab kliendil positiivse tulemuse saavutamiseks osaleda professionaalses protsessis.
- Aitab tellijal kirjelduse koostamise kaudu täielikult mõista, mida ta vajab.
- Võimaldab ideede varajast testimist.
- Aitab kliendil algusest peale tagada disaini kõrge kvaliteedi
- Võimaldab keskenduda pigem projekti suurtele probleemidele või takistustele kui enneaegsetele detailidele.
- Pakub enne valiku tegemist tõestust erinevate arhitektide ja projekteerimismeeskondade asjatundlikkuse ja disainilahenduste mitmekesisuse kohta.
- Annab fookuse uute teadmiste testimiseks.
- Aitab koguda avalikkuse toetust.
Arhitektuurikonkurss on eriti asjakohane, kui:
- Projekt on avalikkusele/kogukonnale väga oluline.
- Protsess saab kasu avalikust huvist, mida konkurss võib tekitada.
- Uute ideede, innovatsiooni ja disaini tipptaseme otsimine on esmatähtis.
- Projekt saab kasu laiaulatuslikust analüüsist.
- Projekt on tundlikus keskkonnas.
Arhitektuurikonkursi eesmärgid
Arhitektuurivõistlus annab võimaluse kujundada kvaliteetseid ja vahel ka ebatraditsioonilisi elamu- ja ehituslahendusi. Mitmekülgne kvaliteet hõlmab nii linnaarengu, funktsionaalsuse, ökonoomsuse kui sotsiaalse ühilduvuse vaatenurki.
Konkursi võistluslik iseloom julgustab mõtlema raamidest välja ja nihutama harjumuspärase disaini piire, et luua uuenduslikke lahendusi keerukatele väljakutsetele.
Konkursid aitavad ka tõsta teadlikkust, levitada uusi ideid ning ergutada arhitektuuri- ja linnaruumiteemalisi arutelusid. Samuti kaasata huvigruppe ja saada projektile avalikkuse tähelepanu.
Samuti aitab konkurss tõsta meeskonna ühtsust ja sisemist suutlikkust tulevaseks projekteerimis- ja ehitusperioodiks.
Arhitektuurikonkursi eeltöö
Kuna ehitamine on kohaspetsiifiline, on oluline krundi alusplaan ehk geoalus – kui seda pole, on vaja läbi viia geodeetiline analüüs. Reeglina jäetakse see planeeringu etappi, kuid parem on tellida see juba projekti täiesti algfaasis, et oleks teada võimalikult täpselt näiteks puude asukohad, trasside paiknemine ja olemasolevate hoonete täpsed koordinaadid.
Reeglina on vaja läbi viia liikuvusanalüüs, sest see, kuidas me ruumis liigume, on väga suure mõjuga nii rohesiirdes kui inimeste elukeskkonna parandamises.
Tasakaalus ja säästlik liikuvus on hea linna vereringe
(Tallinna säästva linnaliikuvuse kava).
Linnade liikuvuskeskkonda planeeriti aastakümneid nii, et esikohal oli kiire liikumisvõimalus isikliku sõiduautoga. Kaasaegsete kompaktsete linnade puhul on sõiduteede laiendamine on võimatu ning on loomulik, et transpordi arengukava seab prioriteedid jalakäijate, kergliikluse ja ühissõidukite kasuks.
Ka linna kliimameetmete eesmärkide saavutamiseks on ruumiloojate vastutus keskenduda uusi ehitisi rajades eriti jalakäijatele, ühistranspordikasutajatele ja jalgratturitele. Samuti pensionäride, puuetega inimeste ning väikelastega perede liikumisvõimalustele.
Võistlusülesande püstitus
Iga linnaarendus-, ehitus- või maastikukujundusülesanne on erinev ja igal keskkonnal on oma spetsiifilised omadused. Seetõttu on mõistlik lahti lasta eelmiste konkursside detailidest ja alustada iga kord värskelt lehelt.
Konkursi formaadi ja menetluse valikul tuleb arvesse võtta konkreetseid iseärasusi, nii et etappide lähteolukord (projekteerimine ja teostus) oleks optimaalne.
Kontrollküsimused:
Alustada tuleks küsimusega, mida on konkursiga tegelikult eesmärke silmas pidades võimalik saavutada.
Ja seejärel küsida, milline võistlusvorm sobib antud ülesandega (vastavalt projekti tüübile / mahule) kõige paremini?
– Mil määral on ülesanne juba määratletud? Milline info on olemas ja mis puudu?
– Kui suur on vaba tegevusvaru ülesande täitmisel?
– Millised tingimused on vajalikud, et loodud kontsept rahuldaks nii konkreetset asukohta kui tellija soove?
“Mida selgemalt on määratletud ja sõnastatud konkursi korraldaja eesmärgid,
seda lihtsam on ka konkursi käigus osalejate küsimustele vastamine,
žürii koosseisu määramine ja hindamise protsess”
Tellija vajaduste määratlemisel tuleb lähtuda objektiivsetest piirangutest – olgu selleks keskkonnaalased, majanduslikud või õiguslikud piirangud, nt kehtestatud detailplaneeringu või ette antud eelarve näol.
Võistlustingimused koosnevad võistluseeskirjast ja võistlusülesandest.
Ülesanne sisaldab kogu projekti kavandamisega seotud teavet, eeskiri aga kõike muud, sealhulgas konkursi vormi, ajakava, žürii, osalemist, anonüümsust ja kõike muud, mis on seotud konkursi läbiviimisega. Eeskirjas täpsustatakse võitjalt tellitava teenuse maht, milleks on üldjuhul ehitusprojekti või planeeringu peatöövõtt.
Võistlusülesanne on selgelt sõnastatud ja põhjalikult kirjeldatud võistluseesmärgi püstitus.
Planeeringu eskiisi võistlusülesande hulka kuuluvad kohalikus omavalitsuses heaks kiidetud planeering, avaliku ruumi vajaduste ja tähtsamate linnaehituslike seoste kirjeldus.
Ehitise eskiisi võistlusülesande hulka kuulub hoone või rajatise kavandatavate funktsioonide ja tehniliste nõuete kirjeldus ja/või ruumiprogramm ehitusprojekti koostamise lähtealused ning hankija eesmärgid, samuti avalikku huvi väljendavad lähteseisukohad, milleks võivad olla näiteks projekteerimistingimused, kehtivad või koostamisel olevad planeeringud.
Arhitektuurikonkursi etapid
Tüüpiline arhitektuurikonkurss toimub kolmes etapis. Konkursi kuulutab välja tellija, kes kutsub arhitekte esitama neile ehitusprojekti teatud dokumentide (konkursitingimused, konkursiprogramm) alusel, kusjuures kutse saab adresseerida individuaalselt konkreetsetele arhitektidele või nt arhitektide liidu liikmetele (suletud konkurss) või kõigile (avatud konkurss). Avatud konkurssidel võivad osaleda kõik sobivusnõuetele vastavad inimesed, kellel ei ole osalemiseks takistusi, nt. seotus tellija žüriiga.
Projektide esitamine (konkursslahendus) moodustab arhitektuurivõistluse teise etapi. Vastavalt konkursitingimustele võib see olla anonüümne. Kolmas etapp on projektide hindamine ja sellele järgnevad hinnaotsused.
Ekspertide valik oleneb projektist, kuid üha enam kaasatakse lisaks arhitektidele ka linnaplaneerijatele ka ka ökoloogia ja elurikkuse, ligipääsetavuse, muinsuskaitse, ehituskulude, energiatõhususe ja CO2 jalajälje, tuleohutuse eksperte.
What If – arhitektuurivõistluste korraldaja ja erapooletu ekspert
Võistluse edukus sõltub mitmest omavahel seotud tegurist: toetav tellija, põhjalikult läbi uuritud ja hästi kirjutatud lühikirjeldus ning professionaalselt juhitud protsess.
Korraldajana võtame koordineeriva rolli ning abistame erinevates faasides: projekti sobiva võistlusvormi valikul, kulude hindamise ja praktilise korraldusega.
Vastutame konkursi kogu sisu koostamise, esitatud kavandite eelhinnangute kui teabe levitamise eest. Toetame konkurssi erapooletu eksperdina.
Kui oleme järgmises faasis ka peaprojekteerija rollis, siis oleme kontaktisikuks idee esimesest eskiisist kuni hoone valmimiseni. Intensiivses koostöös tellijaga arendame ideid, nõustame, hoolitseme ehituse, kulude kontrolli ning projekteerimise eest. Vajadusel kaasame oma võrgustikust elektrisüsteemide, ventilatsiooni, kütte, sisekujunduse jne erialaplaneerijad.
