Stripe’i tegevjuht Patrick Collison ja majandusteadlane Tyler Cowen on käivitanud rahvusvahelise algatuse New Aesthetics, mille eesmärk on rahastada arhitekte, disainereid ja kunstnikke, kes tegelevad teadlikult 21. sajandi esteetika kujundamisega. Toetuste suurus ulatub 5 000 kuni 250 000 dollarini ning taotlused on avatud kuni 31. märtsini 2026.
Algatus lähtub eeldusest, et uuel sajandil puudub äratuntav esteetiline keel, samal ajal kui tehnoloogia, tööviisid ja linnakeskkond on muutunud kiiremini kui ruumiline mõtlemine.
Bauhaus kui eelmine suur murdepunkt
Collison ja Cowen toovad oma üleskutses paralleeli Bauhaus liikumisega. Neil on Bauhausi kunstilise väärtuse osas küll erinevad maitsed, kuid mõlemad peavad selle mõju vaieldamatuks. Bauhaus seadis eesmärgiks määratleda 20. sajandi esteetika ja sisuliselt see ka õnnestus. Kaasaegsed kontorid, elamud ja tehnoloogiatooted on suuresti sellest loogikast välja kasvanud.
Bauhaus ei olnud trend, vaid süsteemne vastus oma ajastu tööstuslikule ja sotsiaalsele muutusele. See normaliseeris uue eluviisi.
Miks sama küsimus on täna uuesti õhus
Nüüd oleme uue sajandi veerandi peal ja õigustatult on küsimus õhus: mis on 21. sajandi esteetika? Praegu kipub tulevik välja nägema mineviku futurismina. Retrofuturism täidab tühimiku seal, kus tegelik uus keel puudub.
Töö, kodu, tehnoloogia ja avalik ruum on kokku sulanud, kuid ruumiline mõtlemine on jäänud killustunuks. See on probleem nii linnade, kinnisvara kui ka ettevõtete jaoks.
Miks uued hooned vananevad kiiremini kui peaks
Ruum ei ole neutraalne. See mõjutab tootlikkust, talendi ligitõmbamist ja investeeringu elukaart. Bauhausi mõju ei seisnenud vormis, vaid selles, et see lõi keskkonna uuele majandus- ja tööloogikale. Täna oleme sarnases olukorras, kus vana raamistik ei toeta enam uut reaalsust.
Sarnaselt infrastruktuuri uue mõtteviisiga ei saa 21. sajandi esteetikat käsitleda isoleeritult. See peab olema osa tervikust, mis seob füüsilise, digitaalse ja sotsiaalse keskkonna.
Collison ja Cowen küsivad otse, milline peaks tulevik välja nägema päriselt, mitte esitlustes, vaid hoonetes ja linnaruumis. Nende hinnangul võib kvaliteet ja ilu täna olla ootamatu, sest paljud töötavad lahendused ei näe esmapilgul välja “ilusad”. Ilu võib tänases maailmas olla ootamatu, harjumatu ja alguses isegi tõrjuv. Samas näitavad uuringud, et inimesed eelistavad selgelt koha iseloomu arvestavaid hooneid anonüümsele modernismile. See vastuolu ongi koht, kus uus esteetika peaks sündima.
Kes algatuse taga on
Patrick Collison juhib Stripe’i, üht maailma mõjukamat maksetaristut, ja on Arc Institute’i kaasasutaja. Tyler Cowen on majandusteadlane, Marginal Revolutioni autor ja värske raamatu Talent kirjutaja, kes tegeleb süstemaatiliselt küsimusega, kus ja kuidas sünnivad loovad läbimurded.
Nad ei otsi mugavaid vastuseid. Nad otsivad töid, mis suudavad üllatada, nihestada ja avada uusi suundi. Nad rõhutavad, et ei toeta juba laialt levinud lahendusi ja suhtuvad tehnoloogiasse kainelt. AI on tööriist, mitte väärtus omaette. Nagu artiklis „Ehita ära, karda tehnoloogilist optimismi“ oleme varem käsitlenud, ei ole tehnoloogia tuleviku loomisel eesmärk omaette, vaid vahend. Sama kehtib ka ruumilise esteetika kohta: see ei sünni ainult vormist, vaid teadlikust ja eetilisest strateegiast.
Kas 21. sajand suudab sama
Bauhaus ei tekkinud iseenesest. See sündis teadlikust vajadusest oma aega mõtestada. Collisoni ja Coweni algatus lähtub samast loogikast. Kui 21. sajandi ruumiline mõtlemine ei kujune teadlikult, kujuneb see juhuslikult.
Just seepärast on see algatus kaalukas ka väljaspool arhitektuuri- ja kunstiringe.
Loe lähemalt: https://newaesthetics.art
