Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
The Economist | A New Electricity Supercycle is Under Way
Maailmas on algamas suur elektritaristu investeeringute laine, mida ajendavad puhta energia levik, kasvav elektrinõudlus ning võrkude vastupidavuse suurendamine. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hindab, et investeeringud elektrivõrkudesse kasvasid 2024. aastal 400 miljardi dollarini ja ulatuvad aastaks 2030 600 miljardi dollarini. Elektrifitseerimine kiireneb, kuna elektrienergia osakaal autotööstuses, kütmises ja tööstuses suureneb. Samuti tõstavad andmekeskused elektritarbimist ning äärmuslikud ilmastikusündmused sunnivad võrke kindlustama. Tarneahela pudelikaelad on hinnad tõstnud 60–80% ja tarneajad mitmekordistanud. Sellest hoolimata panustavad suurfirmad, nagu Siemens Energy ja Hitachi, märkimisväärselt tootmise laiendamisse, et täita tellimusi, mis ulatuvad miljarditesse dollaritesse.
The Economist | Europe Has Lots of Lithium, but Struggles to Get It Out of the Ground
Kuigi Euroopas asub hinnanguliselt 5% maailma liitiumivarudest, ei toodeta seda peaaegu üldse ja piirkond sõltub endiselt imporditud, peamiselt Hiinast pärit liitiumist. EL-i kriitiliste toorainete seadus seab eesmärgiks katta 10% liitiumivajadusest kodumaiste allikatega aastaks 2030, kuid projektid seisavad suurte väljakutsete ees. Serbia Jadar Valley ja Portugali Barroso piirkonna kaevandusplaanid on keskkonna- ja kohalike kogukondade vastuseisu tõttu aeglustunud. Alternatiivina kaalutakse keskkonnasõbralikumat liitiumi kaevandamist geotermilise soolvee abil,
nagu Saksamaa Rhine Valley projektid. Probleemideks jäävad aga odav Hiina toodang, keerukas bürokraatia ja ebapiisav rahastus, mis pidurdavad Euroopa autonoomia saavutamist
liitiumitootmises.
Knight Frank | The ESG Outlook: Sector-Specific Property Trends for 2025
2025. aastal muutub ESG kinnisvarasektoris määravaks. Suurenenud kliimariski ja kõrgemate intressimäärade taustal seisavad ettevõtted silmitsi vajadusega tasakaalustada jätkusuutlikkus ja finantsstrateegia. Jaekaubanduses on ESG-d hakatud nägema strateegilise võimalusena, rõhutades energiatõhususe ja sotsiaalse mõju suurendamist. Tootmis- ja logistikasektoris kasvab roheliste üürilepingute tähtsus, kuid need võivad tekitada üürnike seas vastupanu. ESG suunab ka andmekeskusi, kus nähakse rohkem uuenduslikke energialahendusi, näiteks väikemoodulreaktoreid. Luksuskinnisvaras tõstavad karmistuvad energiatõhususe regulatsioonid ja ostjate eelistused jätkusuutlikele omadustele ESG tähtsust. Tudengimajutuses tõuseb esile heaolu ja keskkonnasõbralikkus, samas kui üürnike eelarved jäävad piiravaks teguriks. Kõigis sektorites suureneb ESG roll nii regulatiivsete nõuete täitmisel kui ka kinnisvara väärtuse kaitsmisel.
The Guardian | Oslo Leads in Quiet, Low-Emission Electric Construction
Oslo on vähendanud fossiilkütuste kasutamist ehitusplatsidel 98% võrra, muutes 2023. aastal kolmveerand munitsipaalprojektidest bio- ja veerandi elektritoiteliseks. Linn nõuab nüüd kõigi ehitusmasinate heitevabadust, edendades elektriliste ekskavaatorite ja laadijate kasutamist. Kuigi tööstus kritiseerib nõudeid kulukuse ja piiratud saadavuse tõttu, on Oslo poliitika kiirendanud tehnoloogia arengut. Turu kasv alandab kulusid ning eelised, nagu vaiksem töö ja väiksem häiring kohalikele, kaaluvad puudused üles. Stockholm ja Madalmaad on samuti suurendanud elektriliste masinate kasutust, kuid ekspertide sõnul vajab maailm rohkem Oslosarnaseid initsiatiive.
Kinnisvarauudised: Alanud aasta toob muutusi arendajate ringi ja ostjate käitumisse
Eluasemeturul oodatakse 2025. aastal mõõdukat hinnatõusu, mida veab euribori languse loodetav mõju ostujõule ja nõudluse taastumine. Prognooside kohaselt võib hinnakasv jääda 5–10% vahele, kuigi arendajad hoiatavad, et ehituskulude tõus ja maksutõusud (nt käibemaks 24%-le) võivad hindu veelgi kergitada. Järelturu hinnatõus ja vähenenud hinnavahe uusarendustega suunavad ostjaid uute korterite poole, eriti kuna renoveerimiskulud on kõrged. Eksperdid rõhutavad, et euribori languse kiirus, maksutõusude mõju ja tarbijate kindlustunne määravad turu lõplikud arengud, samas kui arendajate seas oodatakse turu konsolideerumist ja paremate konkurentsieelistega tegijate esiletõusu.
Kinnisvarauudised| Muttik: makronumbrid näitavad, et oleme majandustõusu alguses
Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik tõdeb, et kuigi euribori langus ja hinnalanguse lõpp on ostjad tagasi toonud, aeglustavad 2025. aastaks plaanitud maksutõusud turu taastumist. Majanduslangus on siiski lõppenud ning kinnisvaraturul nähtub taastumise märke – 2024. aasta lõpus ja uue aasta alguses kasvas klientide aktiivsus ning müügitehingute arv jõuab juba kriisieelsele tasemele. Uusarenduste hinnad võivad tõusta 2–5%, seda tingib sisendhindade ja laovarude vähenemine, sest uusi projekte alustatakse vähe. Hinnakasvu ja aktiivsuse jätkumiseks on määravad euribori langus, palgakasv ja tarbijakindluse paranemine.
Ehitusuudised | Eesti teadlased: päikesepaneele saab teha ka odavatest materjalidest
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased osalesid rahvusvahelises projektis CUSTOM-ART, mille tulemusena töötati välja kesteriitsetel materjalidel põhinevad päikesepaneelid, mis kasutavad odavaid ja laialt levinud elemente nagu vask, tsink, tina ja väävel. Uued BIPV- ja PIPV-moodulid sobivad hoonete ja toodete energiapositiivseks muutmiseks ning on paindlikud, poolläbipaistvad ja jätkusuutlikud. Katsetused Hispaanias ja Austrias tõestasid nende elektritootlikkust ja vastupidavust, tuues tehnoloogia kommertskasutusele lähemale. Projekti raames arendati uusi
tõhusamaid tootmis- ja järeltöötlusmeetodeid, mis muudavad need lahendused soodsamaks ja keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks olemasolevatele paneelidele.
Ehitusuudised | Ehitusturu väljavaade: mahtude languses peitub ka midagi head
Eesti ehitussektor seisab 2025. aastal silmitsi mahtude languse ja turu rahunemisega, kuid eksperdid näevad selles võimalust kohaneda uue olukorraga. Nordeconi juht Maret Tambek rõhutab, et katastroofi oodata pole, vaid ees seisab stabiliseerumine pärast intensiivseid aastaid. Merko Ehituse esindaja Marek Hergauk ja Ehitus5ECO juht Margo Pagar lisavad, et sisendhinnad püsivad tõusutrendis, kuid rahulik periood võimaldab töötajatel taastuda, ettevõtetel tõsta efektiivsust ja lahendada inseneride nappuse probleemi. Digitaliseerimise ja uute töövõtete rakendamine saab määravaks edasisel kohanemisel.
Ehitusuudised | 350 materjalitootjat peavad hakkama kasutama digitaalseid tootepasse
Euroopa Liidu uuendatud ehitustoodete määrus nõuab Eesti 350 ehitusmaterjalide tootjalt digitaalsete tootepasside kasutuselevõttu, et parandada toodete ohutust, ringmajandust ja tarneahelate läbipaistvust. Digitaalsed passid lihtsustavad andmete jagamist ja järelevalvet, vähendades halduskoormust. Määrus keskendub toodete parandatavusele, pikaealisusele ja korduskasutusele, keelates probleemsete ja sega-materjalide kasutamise. Tootjatel tuleb tagada varuosade kättesaadavus 10 aasta jooksul. Suurem rõhk pannakse ka kvaliteetsete standardite loomisele, mida vajadusel kehtestab Euroopa Komisjon. Enamik muudatusi jõustub aasta jooksul.
Kestlikkusuudised | MM Grupi jätkusuutlikkuse juht: kestlikus rahanduses on veel palju segast
Linda Kadajane rõhutab, et kestlik rahandus vajab selgemat määratlust, kuna puudub ühene arusaam, kuidas rohe- ja kestlikkuse eesmärke rakendada. Ida-Euroopas on ESG reitingute kasutamine keeruline, kuna piirkonnas tegutseb vähe ettevõtteid, mis vastavad rangetele roheliste investeeringute kriteeriumidele. See piiratud valik võib tekitada turul mullistumist ja nõuab varahalduritelt põhjalikumat kohalike ettevõtete analüüsi. Rohepöörde edukaks
elluviimiseks soovitatakse vähendada bürokraatiat ja luua ühtne rohepöördekeskus, mis aitaks selgitada regulatsioone ja parandada koostööd. Lisaks märgitakse, et tänased rohefondid ei paku konkurentsivõimelist tootlust, mis takistab nende laiemat kasutuselevõttu.
Delfi Ärileht | Peep Sooman: Tulime majanduskriisist üsna puhtalt välja tänu nähtusele, mida poleks pidanud juhtuma
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman rõhutab, et turgu toetas euribori tõusu peatumine ning kohaliku kapitali naasmine, kuigi uusarendustes püsib 3000 korterit müümata. Ta prognoosib hinnaparandusi, eriti kallimate uusarenduste osas, ning rõhutab vajadust ehitusnõuete paindlikumaks muutmiseks. Ta kritiseerib praeguseid ehitusnõudeid, rõhutades vajadust nende paindlikkuse järele, et muuta eluhoonete ehitamine taskukohasemaks. Näiteks peab ta põhjendamatuks nõuet, et uued hooned peavad olema A-energiamärgisega ja parkimine tagatud
maa-alustes parklates, mis tõstab ehituskulusid. Samuti märgib ta, et A-energiamärgis põhineb sageli teoreetilistel arvutustel, mis võivad ajapikku muutuda. Sooman leiab, et sarnaselt Saksamaale võiks ka Eestis kaaluda vanemate ehitusstandardite ajutist taastamist, et soodustada odavamate eluhoonete rajamist ja parandada inimeste ligipääsu kinnisvarale. Peep Sooman viitab pensionireformile kui nähtusele, mis aitas Eestil majanduskriisist suhteliselt
valutult väljuda, kuigi seda ei oleks tema sõnul pidanud juhtuma.
The Economist | Training AI Models Might Not Need Enormous Data Centres
Tehisintellekti mudelite treenimine võib liikuda väiksemate ja hajutatud arvutuskeskuste suunas, vähendades vajadust hiiglaslike andmekeskuste järele. Uus meetod, nagu Google DeepMind’i DiLoCo, jaotab treenimist väiksematesse “saarekestesse,” vähendades kommunikatsioonikoormust kuni 500-kordselt. Kuigi jõudlus mõnel ülesandel võib kannatada, näitavad mudelid paremat üldistusvõimet. Open-source labor Prime Intellect rakendas seda lähenemist edukalt, kasutades 30 väikest klastrit kolmel mandril. Eesmärk on vähendada treenimise kulusid ja hajutada võimu, luues taskukohasema ja laialdasemalt kättesaadava AI-arenduse. Pikemas perspektiivis unistatakse isegi tarbija-seadmetel, nagu nutitelefonidel, põhinevast treenimisest.
