Esitasime oma põhimõtted ja soovitused vastloodud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale Riigikantselei juures. Alljärgnevalt toome välja neist lühikokkuvõtte. Usume, et need sammud muudaksid planeerimis- ja ehitusprotsessid paindlikumaks, aitaksid paremini ära kasutada olemasolevat taristut, vähendaksid elanike ja arendajate halduskoormust ning toetaksid majanduskasvu tervikuna. Oleme tänulikud võimaluse eest neid ideid nõukojaga jagada ja ootame põnevusega edasisi arutelusid ning lahendusi.
Paindlikud planeeringud hoonete funktsioonide kavandamisel
Hoonestuse planeerimisel võiks olla lubatud suurem üldistusaste, et sama kinnistu või hoone saaks vajaduse korral kasutada ka muuks otstarbeks. Näiteks võiks 100% ärimaaks määratud alal olla õigustatud taotluse korral võimalik luua elupindasid, mis aitaks vältida äärelinna ärihoonete tühjaksjäämist ja soodustada hoonete taaskasutust.
Detailplaneeringu kohustusliku ulatuse vähendamine
Planeerimisseadust tuleks muuta nii, et detailplaneering oleks nõutav vaid suuremahuliste arenduste puhul (nt alates 10 000 m² brutopinnast). Väiksemate projektide puhul peaks olema lihtsam võimalus koostada projekteerimistingimused ka mitmele hoonele või kinnistule korraga, mis vähendaks aega ja kulusid ning kiirendaks elupindade turule jõudmist.
Planeeringute detailsuse aste väiksemaks
Planeeringute puhul võiks piirduda põhiliste parameetritega, nagu täisehituse protsent, haljastuse protsent, maksimaalne brutopind ja hoone lubatud absoluutne kõrgus. Hoone täpne kujundus ja korruselisus on mõistlik lahendada juba ehitusprojekti etapil, et vältida liigset reguleerimist ja menetlusaega.
Parkimise ja korterite arvu reguleerimine turupõhiselt
Planeeringutes ei peaks fikseerima parkimiskohtade arvu ega korterite arvu või nende keskmist suurust, sest need peaksid lähtuma reaalsest turunõudlusest ja ehitamise hetkel kehtivatest kohaliku omavalitsuse parkimisnõuetest. See võimaldaks rohkem paindlikkust erinevate elupindade rajamisel ja parandaks taskukohasuse küsimust.
Oluliste arengualade määratlemine
Omavalitsusel või riigil võiks olla õigus määratleda arengualad (nt transpordisõlmede, koolide või muu olulise taristu ümbruses). Sellistel aladel võiks kehtida lihtsustatud ja kiirem ehitusloa menetlus, et soodustada taristuga hästi seotud elukeskkondade teket. See aitaks vähendada valglinnastumist ja CO₂ jalajälge ning parandaks elupindade kättesaadavust.
Planeerimise koondamine ühtsesse 3D portaali
Loodav keskne, visuaalne 3D-portaal annaks kõigile huvilistele kiire ülevaate kehtestatud ja menetluses olevatest planeeringutest. See muudaks kaasamise (sh arvamuste kogumise) arusaadavamaks, asendades mahukad seletuskirjad lihtsamini mõistetavate visuaalide ja andmestikuga.
Igal menetlusel üks vastutav projektijuht
Igale planeeringu- või ehitusmenetlusele võiks automaatselt määrata projektijuhi, kelle ülesanne on lahendada eri spetsialistide märkuste vahel tekkivad vastuolud. See ennetab olukordi, kus taotlejal endal puuduvad ressursid või võimalused ametkondlikke vastuolusid lahendada, ning hoiab ära menetlusprotsessi venimise.
Digitaalse ühtlustamise põhimõte ehitusloa menetluses
Ehitusloa menetluses tuleks keelata olukorrad, kus projektides otsitakse ja esitatakse märkusena vormilisi vigu, näiteks trükivigu või täpset terminite sõnastust. Selle asemel peaks menetlus keskenduma ehitisregistri andmeväljadele, mis on taotleja poolt ühekordselt sisestatud ning vajaduse korral ühes kohas parandatavad. Vastasel juhul võib protsess venida kuudepikkuseks, kuna arendajatel ja projekteerijatel (sageli 10+ eri valdkonna spetsialisti) tuleb korduvalt korrigeerida dokumente menetleja isiklike eelistuste või pisidetailide pärast. See praktika ei lisa projektile sisulist väärtust, vaid raiskab väärtuslikku aega ja raha ning pidurdab kogu ehitusloa menetlust.
Kiirmenetlus lisatasu eest
Erineva riigilõivuga kiirmenetlus võiks tagada prioriteetse läbivaatamise ja isikliku klienditoe. See võimaldaks eristada väiksema mõjuga taotlusi (näiteks eramajade väikesed muudatused) laiaulatuslikest arendustest, mis loovad uusi töökohti ja nõuavad kiiremat menetlust.
Väiksem koormus eramajadele ja korteriühistutele
Vastukaaluks võiks eramajadele ja korteriühistutele kehtida märksa väiksem riigilõiv – näiteks kümme korda soodsam kui suuremahuliste projektide puhul – ning ühtlasi oluliselt väiksem nõutavate dokumentide maht. Praegune kord sunnib sageli ka eraomanikke esitama sama mastaapse projektipaketi nagu suured professionaalsed arendajad, mis muudab projekteerimise ja ehitamise väiksemate tegijate jaoks liiga kulukaks ja keerukaks. See tasakaalustaks üldist menetluskoormust ning aitaks hoida projekteerimis- ja ehitustegevuse kõigile kättesaadavana.
