Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses.
Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga. Reaalsete tulemuste saavutamiseks on aga vaja mõista, et süsinikuarvutus ei ole kontekstist sõltumatu ja eraldiseisev nišiteema, vaid uus keskne teema. Mille mõte on ju säilitada elatav ja luua parem keskkond. Ja mille juurutamine juba enne seaduse sundi annab olulise konkurentsieelise.
Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes energiatõhususe nõudeid
Kinnisvara ja ehitus põhjustavad ca 40% CO2 heitkogustest. See tähendab, et sektoril on CO2 teema üks pikimaid hoobasid ja kui me seda hooba õigesti liigutame, siis on selle mõju väga suur.
Energiatõhususe meetmete tasuvus on jätkuvalt väga tähtis, kuid see on vaid osa suurest pildist, milleks on CO2 vähendamine kogu hoone elutsükli jooksul. Sellele viitavad ka uued Euroopa tuuled ja teiste riikide praktika.
Keskkonnateadlikkus, sotsiaalne vastutus ja eetiline ettevõtte juhtimine (ehk ESG) muutuvad ettevõtlustegevuses üha olulisemaks. Keskkondliku mõju puhul mängivad võtmerolli ökoloogilise jalajälje küsimused. Tootmise ja transpordi CO2 regulatsioonid transformeerivad ehitusmaterjalide tööstust. Ning kinnisvarasektor valmistub 2027. aastast kohustuslikeks miinimumnõueteks seoses CO2 arvutustega.
Muutuste suund on seega üsna selge.
CO2 vähendamine on hoone uus keskne funktsioon kogu elutsükli jooksul
Ehitise kogu elutsüklit hinnates tekib enamik süsinikuheitmeid hoone kasutamise (hoolduse) käigus. Teiseks suurimaks mõjutajaks on ehitusmaterjalid, eriti betoon ja teras. CO2 mõju võib olenevalt kasutatud materjalidest ja nende proportsioonidest olla väga erinev, samuti võib heitmete hulk piirkonniti ja hoonetüüpide lõikes oluliselt erineda.
Seepärast peaks süsiniku jalajälg toetama planeerimist, projekteerimist ja ehitust kogu projekti vältel. Muidu juhtub nii, et asjad on lukku pandud ja süsinikuarvutused jäävad vaid aruandeks lauasahtlisse. Parimal juhul on CO2 arvutused protsess, mis toodab andmeid ka järgmiste projektide jaoks.
CO2 arvutuste seis sektoris
Kõikehõlmavaid CO2 arvutamise ja mõõtmise tehnoloogilisi lahendusi täna veel pole. Paljud on katsetusfaasis. Iga projekt ainulaadne ka süsiniku jalajälje poolest ning seetõttu üksnes ühest automatiseeritud kalkulaatorist ka ei piisa.
Jätkusuutlikkuse ja strateegilise planeerimise vahel peab toimuma pidev ristumine ja vastastikused kohandused. See eeldab jätkusuutliku kinnisvara juhiste ja parimate praktikate kriitilist hindamist ja kohalikku täiustamist. Nii nagu ehituseelarve, annavad ka süsinikueesmärgid igale projektile nii tegevusruumi kui ka piiranguid. Kuid neid asju õigesti tehes on lisaboonuseks pikaajaline majanduslik tasuvus.
Müüdid on visad püsima ja üks neist on see, et jätkusuutlik ehitus muudab ehitusprojekti kallimaks. Kui vaadata väga pealiskaudselt ja ühekülgselt, siis on see võimalik. Aga kui säästvat ehituslikku lähenemist hakatakse rakendama juba eskiisprojekti faasis ja suurt pilti vaadates, siis – ei. Säästlikult saab ehitada mõistlike tähtaegade ja mõistlike kuludega ning see väide põhineb reaalsetel kohalikel näidetel. Tõsi, see nõuab harjumuste muutmist igas ehitusetapis, kuid see võimaldab pigem uute lahenduste kasutuselevõttu kui projekti kallimaks muutmist.
Miks CO2 arvutusi tasub piloteerida ja testida
Projekti eelarves moodustab CO2 arvutus väikse osa. Vastu aga annab turu tagasiside, mis on aluseks nõuete loomisele ehk sellele, et mõne aasta pärast kehtima hakkavad nõuded vastaksid turu reaalsele võimekusele. Ilma turu tagasisideta jäävad heitkoguste vähendamise ettepanekud umbkaudseteks hinnanguteks.
Tasub meenutada, et ka energiatõhususe suurendamine nõudis investeeringuid, õppimist ja veenmist
Kui Euroopa Liidu kliimaplaan õnnestub, oleks 15 aasta pärast EL kliimaeesmärgid saavutatud ligikaudu 90% ja CO2 koguheide vähenenud kümnendikuni võrreldes 1990. aasta tasemega.
Hoonetes kasutataks keskkonnasõbralikke ja taaskasutatud materjale, kuna hoonete omanikud ja ehitajad jälgiksid CO2 jalajälge kogu hoone ja ehitustoote elutsükli jooksul. Avalikus ruumis ja erakruntidel oleks rohelust rohkem ja me hingaksime puhtamat õhku.
See on võimalik isegi siis, kui väikeste sammudega astuda suure eesmärgi poole. Kuid parem oleks hüpata ja näha, et kliimaneutraalsus ehitusvaldkonnas on innovatsiooni ja võimaluste suund, mitte koorem.
