Viimase paari aastaga on tarkvaramaailmas toimunud midagi tähelepanuväärset. Ettevõtted, kus varem töötas sadu arendajaid, suudavad nüüd sama funktsionaalsuse luua kahe inimese ja tehisintellekti toel. Nn vibe coding, kus arendaja suhtleb koodiga loomulikus keeles, muudab kogu programmeerimise loogikat – mitte ainult kiiremaks, vaid radikaalselt ligipääsetavamaks.
Digitaalsed uuendused ei ole siiani projekteerimist sisuliselt ümber kujundanud. Tootlikkus pole valdkonnas kasvanud, mõnes aspektis on see lausa langenud. Failid said pilve, kuid töövood jäid samaks. CAD asendas käsitsi joonestamise, kuid loogika jäi lineaarseks. Mis juhtub, kui uus andmerevolutsioon seekord ei puuduta protsesse pealispindselt, vaid muudab seda, kuidas väärtus projekteerimises üldse tekib?
Muidugi tuleks suhtuda ettevaatusega neisse, kes väidavad end teadvat, milline tulevik saab olema. Parim, mida saame teha, on rääkida tõenäosustest – tulevik ei ole ettemääratud, vaid keerukas tõenäosuste maatriks.
Spekter ulatub ulmelistest agentidest, kes suudavad kogu meeskonna töö iseseisvalt ära teha, kuni süsteemse riskihorisondini, mida seostatakse AGI arengutega. Aga nende äärmuste kõrval on ka palju realistlikke, järkjärgulisi stsenaariume, ja nende seas ka üks, milles me tõenäoliselt juba elame.
Tehisintellekt kui süsteemne muutus
AI kasutuselevõtt projekteerimises ei ole lihtsalt tarkvaraline uuendus ega “lisakihit” olemasolevale töövoole. See on mõtteviisi ja struktuuri muutus.
Seda kõike saab alustada väikestest, selgete äriliste tulemuste poole suunatud katsetest. Näiteks: AI abil loodud planeeringuvõrdlused, mis säästavad arendajal nädalaid, või sisekliima simulatsioonid, mis toetavad otsust energiasüsteemide valikul. Kuid et need lahendused muutuksid mitte lihtsalt „huvitavateks juhtumiteks“, vaid uueks normiks, on vaja kahte asja: selget strateegiat ja valmidust ümber mõtestada tööprotsessi loogika.
Oluline on mõista ka, et AI ei vähenda loovuse rolli. Vastupidi, see vabastab loovust, kui rutiin ja käsitsi tehtavad analüüsid on automatiseeritud. Tõelised väärtuspakkumised sünnivad siis, kui projekteerija ei raiska aega korduvatele sisenditele, vaid suudab keskenduda ruumilisele tähenduslikkusele, kasutajakogemusele ja strateegiale.
AI kasutus täna
Hiljutises uuringus, mille avaldas Ameerika Arhitektide Liit (AIA) ilmnes, et USA-s kasutab AI-vahendeid järjepidevalt vaid 6% arhitektidest. Täielikult integreeritud lahendused on kasutusel 8% büroodes, 20% on integreerimise protsessi alustanud. Enamlevinud on kasutus nooremate spetsialistide ja suuremate ettevõtete seas.
Et mõista, kus me täna oleme, viisime 2025. aasta kevadel läbi küsitluse Eesti projekteerijate seas. Kokku vastas 74 spetsialisti, esindades nii arhitektuuri, insenertehnilisi erialasid kui ka projektijuhtimise ja halduse rolle.
Küsitlusest selgus:
- 16% kasutavad AI-vahendeid regulaarselt
- 47% kasutavad aeg-ajalt või on katsetanud, kuid ei kasuta järjepidevalt
- 37% ei ole seni AI-ga üldse kokku puutunud
Peamised takistused AI kasutuselevõtul olid:
- vajalike teadmiste ja oskuste puudumine
- ajanappus uute tööriistade õppimiseks
- usaldamatus AI tulemuste suhtes
Sarnaselt USA-le on ka meil kasutus pigem katkendlik ja sõltuv üksikutest initsiatiividest. Tehnoloogia olemasolu ei tähenda muutust iseenesest. Küsimus ei ole selles, kas AI-l on potentsiaali, vaid selles, kas meie töökorraldus lubab sellel potentsiaalil tegelikult realiseeruda.
Miks on oluline neist takistustest üle saada?
Esiteks ei ole küsimus enam ainult efektiivsuses. Kuigi AI võimaldab automatiseerida rutiinseid ülesandeid ja kiirendada projekteerimisprotsesse, on selle strateegiline väärtus palju sügavam. Andmepõhine projekteerimine loob täiesti uue aluse ruumilisele otsustamisele. Sellise, kus kavandamine ei toimu enam ainult intuitsiooni ja kogemuse pealt, vaid ka ajakohaste, integreeritud ja korduvkasutatavate andmekihtide toel.
Ka kliendi ootused muutuvad
Hooneomanikud, arendajad ja investorid ootavad juba täna, et projekteerimisel tekiks alusandmestik, mida saaks kasutada kogu vara elutsükli jooksul – halduses, auditeerimisel, hindamisel.
Regulatiivne surve kasvab
ESG-raporteerimine, energiatõhususe mõõdikud, süsiniku jalajälje arvutused – kõik need nõuavad andmeid, mille kvaliteet sõltub projekteerimisest.
Loovus ei kao, see kasvab
AI vabastab projekteerijad ajamahukatest optimeerimistest ja andmepäringutest, jättes rohkem aega sisulisteks otsusteks ja kontekstitundlikuks mõtlemiseks.
Kuidas muutust ellu viia?
Kompetentsi kasvatamine ja töövoogude ümbermõtestamine
Valdkonda on vaja rohkem rakenduslikku koolitust, mis ei keskendu lihtsalt tarkvara kasutamisele, vaid aitab mõista, kuidas AI muudab teenuse loogikat ja ärimudelit. Muutused ei puuduta ainult töökorraldust, vaid ka seda, kuidas väärtus luuakse, hinnastatakse ja edastatakse. AI ei toimi isolatsioonis, selle mõju realiseerub alles siis, kui kogu tiim mõistab uut rollijaotust, protsessi ja klientide ootusi.
Kokkuvõtteks
Kuigi keegi ei tea kindlalt, mis saab, saame nendest juba nähtavatest signaalidest lähtuvalt valida strateegiaid, mis pakuvad tugevat alust tulevikuks.
Eestis on selleks kõik eeldused olemas. Meil on piisavalt paindlik sektor, mis suudab uue tehnoloogiaga kiiresti katsetada ja vajadusel ka skaleerida. Tehnoloogia üksi ei muuda valdkonda, aga inimesed, kes oskavad selle ümber töökorralduse kujundada, muudavad.
Kui soovid paremini mõista, kuhu valdkond liigub ja kuidas teised spetsialistid seda näevad, oleme toonud uuringu tulemused kokku lühikeseks, visuaalseks ülevaateks – abiks nii enda mõtlemise teravdamiseks kui kolleegidega jagamiseks.
