August kujunes korteriturul vastandlike liikumiste kuuks.
Väikekorterite hinnad kerkivad, suuremad püsivad surve all
Väiksemate korterite hinnad liikusid ülespoole, 10–30 m² suuruste ühikute mediaanhind ületas 3000 euro piiri ruutmeetri kohta. 70 ruutmeetrist suuremad korterid näitasid küll väikest taastumist võrreldes juuliga, kuid jäid endiselt oma viimase kaheteistkümne kuu madalasse tsooni. See mustriline killustumine peegeldab makropilti: inflatsioon on Eestis taas tõusnud üle kuue protsendi, samas kui euribori langus on parandanud mõnevõrra laenutingimusi. Nõudlus liigub sinna, kus risk ja kohustus on väiksemad, ning suuremate kodude ostuotsused jäävad edasi lükatuks.
Ostjad hindavad taskukohasust ja kättesaadavust kõrgemalt kui prestiiži
Linnaosade lõikes kerkis esile Lasnamäe, kus hinnad kasvasid enam kui viis protsenti, ületades ka eelmise aasta augusti taseme. See peegeldab tarbijate kindlustunde tugevnemist turu kõige massilisemas segmendis. Haabersti püsib aga ligi kümnendiku võrra allpool aasta alguse taset, kajastades jätkuvat survet arendajate vahelises konkurentsis. Linnaosade erinev dünaamika on kooskõlas majanduse laiemate suundumustega: ostjad hindavad taskukohasust ja kättesaadavust kõrgemalt kui prestiiži või uusarenduste rohket valikut.
Turg otsib uut tasakaalu
Kokkuvõttes otsib korteriturg uut tasakaalu. Väiksemad ja taskukohased pinnad on jätkuvalt nõutud, suuremad peresegmendid püsivad surve all ning piirkondlik pilt on kirju. See näitab, et ostjad on muutunud valivamaks ja turu dünaamika sõltub üha enam segmendispetsiifilistest teguritest. Makromajanduslikult tähendab see, et kinnisvaraturu edasine taastumine sõltub inflatsiooni pidurdumisest ja majapidamiste kindlustunde laiemast paranemisest – ilma nendeta jääbki turg liikuma erinevate kiirustega.
