Tallinna korterite hinnad on viimase kuue aasta jooksul läbinud ühe kiireima muutuste tsükli Eesti lähiajaloos. See on kasvu, jahenemise ja uue struktuurse tasakaalu faas. Kui 2019. aastal müüdi ligikaudu Tallinnas 10 000 korterit, siis 2024 aasta lõpuks oli tehingute arv langenud ca 15% võrra. 2025 aastal on veel 2 kuud minna, kuid esimese 10 kuu tehingute arv annab julgust ennustada aasta lõpuks ligi 9000 tehingu piirini jõudmist, mis väljendub ca 7-8% kasvus võrreldes 2024 aastaga.
Kõige selgem muutus on ostjate polariseerumine. Väga suurte (70–250 m²) korterite hinnad on alates 2022 aastast selgelt teistest segmentidest hinna osas eest ära läinud. Kui kuni 2022. aastani liikusid ka 10-30 m² suurused investorkorterid suurte ühikut hinnakasvuga samas tempos, siis intressimäärade järsk tõus muutis selgelt nende ühikute nõudlust ja tingis ka hinnalanguse võrreldes suurte perekorteritega. Samas on suured korterid heas asukohas muutunud luksuse ja elustiili sümboliks, mida ostetakse püsivalt pikaajaliseks elamiseks ning vara väärtuse pikaajalise kasvu hoidjana. 55–70 m² suurune korter on püsivalt olnud kõige odavam segment, jäädes kahe maailma vahele, olles liiga suur investorile, liiga väike perele.
Harjumaa korteriturg on viimase kuue aastaga tugevnenud ja liikunud muutunud hinnatasemelt ühtlaselt nn Suur-Tallinnaks.
Tänaseks on Harjumaal toimunud selge eristumine: osa valdasid on hinnatasemelt peaaegu pealinnaga võrdsustunud, teised jäänud paigale. Rae ja Harku on hoidnud kindlat liidripositsiooni. Seal on hinnad kerkinud üle 3000 €/m², sest need piirkonnad ühendavad ostjate vaatest atraktiivse terviklikku elukeskkonda, kvaliteetse taristu, koolid ja huvitegevusted Tallinna vahetu lähedusega. Tehingute arvu graafik näitab, kuidas veel 2021 võrdse aktiivsusega Rae ja Harku valdadest on tänaseks Rae vald ligi 2x suuremate tehingute arvuga kui teised lähivallad, mis kinnitab püsivat suurt nõudlust, millele on vastus ka aktiivse arendustegevuse näol.
Saue ja Saku vallad ning Keila linn on stabiliseerunud vahemikus 2200–2400 €/m². Täna on aga näha väga aktiivset arendustegevust nendes piirkondades ja nõudluse kasvu, mis lubab järgmise 5 aasta lõikes prognoosida hindade ühlustumist Rae ja Harku vallaga. Samal ajal kui peamiselt paneelelamutest koosneva Maardu linna korterite turg on 2021. aastast oma hinnakasvus järele andnud ning liikunud viimased 4 aastat külgsuunas. Maardule pakub tugevat alternatiivi Jõelähtme vallas asub Loo alevik, mis oma looduslähedasema ja kompaktsema elukeskkonnaga on viimasel ajal tõmmanud ligi järjest aktiivsemat arendustegevust ning näeme nii järjest rohkem ka arendusalade laienemist Tallinnast idasuunas.
2025. aasta lõpuks võib öelda, et Tallinna ja Harjumaa korteriturg on taastumas. Hinnad on stabiliseerumas, aktiivsus kasvamas ja piirkondlikud erinevused vähenemas.
