Külli on juht, kelle nimi on muutunud kvaliteedi sünonüümiks. Oma pikaajalise kogemusega suurte arendus- ja haldusosakondade juhtimisel ning praegu WHAT IF agentuuri juhtivkonsultandi ja meeskonnajuhina on ta tuntud oma erakordse professionaalsuse, detailitäpsuse ja tugeva vaimu poolest.
Tema juhtimisstiil põhineb usaldusel, selgetel põhimõtetel ning inspireerival eeskujul, mis teeb temast hinnatud kolleegi ja eeskuju kõigile, kes soovivad areneda projektijuhtimise valdkonnas.
Uurisime Küllilt tema juhtimisfilosoofia, meeskonna juhtimise ja edu saladuste kohta.
Mis on sinu jaoks juhtimises kõige olulisem põhimõte ja miks?
Minu jaoks on oluline luua usalduslik ja toetav keskkond, mis aitab selgelt seatud eesmärke saavutada.
Usaldus on juhtimise vundament. Juht peab usaldama oma meeskonda – nende oskusi, vastutustunnet ja pühendumust.
See sisemine usaldus kandub edasi ka väljapoole – kliendid ja koostööpartnerid usaldavad meeskonda, kes ise üksteisesse ja oma juhisse usub. Usaldus loob tugeva aluse tulemuslikuks koostööks ning pikaajalisteks suheteks.
Milliseid omadusi hindad kõige rohkem meeskonnaliikmetes?
Professionaalsed oskused ja pädevus on kahtlemata olulised, kuid neist mitte vähem tähtsad on isikuomadused, mis loovad tugeva meeskonna. Eriti hindan ausust – see on aluseks avatud ja toimivale koostööle. Samuti pean väga oluliseks head huumorimeelt, mis aitab ka pingelistes olukordades säilitada meeskonnavaimu.
Kõige kõrgemalt hindan aga proaktiivsust – oskust ise algatada, vastutust võtta ja lahendusi pakkuda ilma ootamata, et keegi neid eraldi paluks. Just see omadus viib meeskonna edasi ja eristab headest suurepärased tegijad.
Millist nõu annaksid projektijuhile, kes soovib oma oskusi täiustada?
Psühholoogia ja diplomaatia on kaks märksõna, mis on eduka projektijuhtimise alustalad. Projektijuhi rollis ei piisa ainult protsesside ja tööriistade valdamisest – olulisemgi on mõista inimloomust ning osata inimesi juhtida ja suunata.
Ükski protsessikaart ei lahenda meeskonnasiseseid väljakutseid, kui puudub oskus inimesi kuulata, märgata ja nendega päriselt kontakti luua. Tugev projektijuht oskab erinevaid isiksusetüüpe kaasata, luues igale tiimiliikmele ruumi panustada ja tunda end väärtustatuna. Veelgi enam – ta suudab rääkida inimestega nende „keeles“, kohandades oma lähenemist vastavalt olukorrale ja inimesele. Just see loob usaldusliku ja tulemusliku koostöö pinnase.
Kas on olemas mõni konkreetne juhtimispraktika või harjumus, mis on aidanud sul edukaks saada?
Jah on – ära kunagi eelda midagi. Arvesta, et teised inimesed ei pruugi asjadest nii aru saada nagu sina.
Kui keegi on sulle kirjutanud emotsionaalse e-kirja, siis ära kohe vasta, võta tunnike ja kui kirjutad vastuskirja, siis jäta sellest välja igasugune emotsioon, kirjuta asjast. Ja kui sulle saadetud e-kiri oli ikka väga emotsionaalne, siis võta telefon ja räägi inimesega, see aitab.
Olen seda praktikat kasutanud ja ka teistega jaganud, kasutan ka täna, kuid peab tõdema, et vahest kipub ununema, peab ka endale kogu aeg meelde tuletama.
Mida oled õppinud oma kogemusest suure osakonna juhina, mida rakendad ka täna WHAT IF meeskonnas?
Kaks eriti olulist asja:
Julgus võtta vastutust.
Meil ei ole probleeme, meil on ainult lahenused.
Ja kui läheb raskeks ja on tunne, et enam ei jõua, siis tsiteerin ühte oma kunagist juhti ja üht Eesti parimat tippjuhti – “tuleb töötada kiiremini”.
Kuidas hoiad oma tiimis motivatsiooni ja tugevat vaimu ka kiiretel ja stressirikastel aegadel?
Mulle meeldib minu töö – teen seda rõõmu ja kirega ning usun, et positiivne hoiak on nakkav. Alustan igat päeva naeratusega, kriipsusuu jääb minu jaoks ukse taha. Hindan kõrgelt tunnustamist ja hea sõna jõudu – märkan, kiidan ja tänan. Pean oluliseks hoida kontakti ning seetõttu helistan ja küsin siiralt, kuidas kellelgi läheb.
Usun, et hea juht peab olema meeskonnale eeskujuks nii oma suhtumise kui tegudega. Huumoril on oma kindel koht ka töises argipäevas – vahel aitab just naer keerulistest olukordadest läbi. Ja kui tundub, et enam ei jaksa, siis tuleb lihtsalt korraks hoogu juurde panna ja edasi minna.
Kas sul on olnud mõni eriti meeldejääv projekt või hetk, mis mõjutas oluliselt sinu juhtimisstiili või lähenemist tööle?
Ma ei tooksin siin välja õpetussõnad, mille sain oma mentorilt, kui alustasin tööd Välisministeeriumi konsulaarosakonnas, aasta oli siis 1994 ja see need järgmiselt – “me oleme riigi teenistuses, riik – see on kodanikud, meie jaoks kliendid. Kui kodanik pöördub, siis ta peab saama kiiresti abi ja vastused. Kõik pöördumised on ühtviisi olulised ja ühte ei tohi teisele eelistada”
Sellest mõttest olen juhindunud kogu oma karjääri vältel nii riigi kui ka erasektoris töötades.
Milline on sinu jaoks ideaalne tiimidünaamika ja kuidas seda saavutada?
Buss kihutab kiirteel, sina oled roolis ja tiim on bussis. Aeg ajalt teed peatusi, ühed maha teised peale, need kes bussis need õigetele kohtadele.
Selline kujundlik metoodika aitab mõtestada olulisi aspekte tiimidünaamikas:
- Õiged inimesed bussis – meeskonna koosseis ja dünaamika kujunevad sellest, kes on kaasas. Tugev tiim sünnib siis, kui liikmed jagavad sarnaseid väärtusi, täiendavad üksteist oskuste poolest ja töötavad ühise eesmärgi nimel.
- Peatused ja muudatused – nagu buss peatub ja liikumine muutub, nii toimub ka tiimis liikumist. Mõned lahkuvad, uued tulevad – see on loomulik osa tiimi arengust ja dünaamikast.
- Õiged inimesed õigel kohal – tiimis on tähtis, et igaühel oleks roll, kus tema tugevused kõige paremini esile pääsevad. See tagab nii individuaalse rahulolu kui ka meeskonna maksimaalse potentsiaali.
- Fookus ühisel suunal – juht hoiab sihti ja toetab meeskonda, kuid lõppkokkuvõttes on kogu tiimi koostöö see, mis viib edasi.
Millist tagasisidet hindad kõige rohkem enda töös ja miks?
Kõige enam väärtustan oma töös ausat ja konstruktiivset tagasisidet. Hindan seda eriti siis, kui lisaks õnnestumistele tuuakse esile ka need kohad, kus on arenguruumi – just see loob võimaluse õppimiseks ja edaspidiseks enesetäiendamiseks. Samavõrd oluline ja südamelähedane on ka heasoovlik tunnustus – siiras tänusõna või märkamine annab kindlustunde, et tehtud töö on läinud korda ja jätnud väärtusliku jälje.
