2021. aasta arhitektide festivalil esinenud Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von Der Leyeni sõnul „pole arhitektuurita tulevikku. Arhitektuur võib aidata kaasa jätkusuutlikuma, ligipääsetavama ja inimkesksema tuleviku loomisele.”
Ja kuna arhitektuur on nii fundamentaalne, on ülioluline vaadata üle protsessid, mille abil me seda siis juhime. Kvaliteetsem elukeskkond ei pruugi olla tingimata kallim (eriti pikas vaates), kuid selleni jõudmiseks tuleb senised tööprotsessid, sealhulgas arhitektuurikonkursid, ümber mõtestada.
Jätkusuutlikkusest saab konkursside lahutamatu osa
Ehitus ja hooned annavad vähemalt 40 protsenti maailma süsinikdioksiidi heitkogustest. Ja seepärast on ehitatud keskkonna jätkusuutlikkuse edendamine meie vältimatu ülesanne.
Seni on jätkusuutlikkus olnud parimal juhul täiendus projektile, mida planeeringu edenedes lahendatakse ehitusteenuste katakombides. Aga see ei peaks nii olema.
Suurem osa hoonete keskkonna- ja majandusmõjudest tekib hoone kasutamise käigus ja selle kasuliku eluea lõpus – vaid umbes 10-40 protsenti neist tekib ehitusfaasis endas. Hea projekti planeerimine hoone projekti alguses, kvaliteetne arhitektuurne ja tehniline projekteerimine avaldavad suurt mõju kogu hoone elutsükli ökoloogiale ja ökonoomsusele.
Olulisi otsuseid hoone keskkonnamõju kohta tuleb teha juba planeerimisetapis. Kuid selle eelduseks on pühendada rohkem aega ja raha disainile ja analüüsile, et mõista ühe või teise eelarveotsuse mõistlikkust pikas vaates.
Planeerimise osa ehituskuludes on väike, olenevalt projektist 2–5 protsenti.
Sinna tasub julgelt pigem rohkem kui vähem investeerida.
Igal real paberil on mõju – eelarveotsused pikas vaates
Säästva ehituse kriteeriumidele mõtlemine peaks algama juba võistluse eeltöö faasis, tuleb koguda vajalikud andmed olemasolevast olukorrast ning viia läbi vajalikud mõõdistused ja uuringud.
Igal real paberil on mõju. Toome mõned näited.
Hoone maht määrab ära nii elutsükli kulud, aga ka vajalike ehitusteenuste mahu ja mõõtmed. Hoone kujust oleneb näiteks, kui suured on võimalikud soojuskaod. Seetõttu on kasulik valida soodne suhe hoone välispindala ja köetava mahu vahel.
Hoone maht määrab ära nii elutsükli kulud, aga ka vajalike ehitusteenuste mahu ja mõõtmed. Hoone kujust oleneb näiteks, kui suured on võimalikud soojuskaod. Seetõttu on kasulik valida soodne suhe hoone välispindala ja köetava mahu vahel. Siin on arhitektil peamine mõju, millise kuju ja välispiirete osakaaluga lahendused ta välja pakub, kuna hiljem on neid fundamentaalseid otsuseid keeruline muuta.
Kas teha üks pikk maja või viis väikest? Elukeskkonna vaatest panustaksid erinevad hooned suuremasse mitmekesisusse, kuid energiatõhususe vaatest on mõttekam ehitada üks suur. Väljakutse on leida tasakaal mõlemate kvaliteetide ja väärtuste grupi vahel.
Kui on tehtud põhjalik olemasoleva haljastuse uuring, on võimalik juba lähteülesandes väga täpselt piiritleda, millises mahus olemasolev looduskeskkond peab säilima ja milline ala kuulub hoonestamisele. Näiteks Tartu Südalinna kultuurikeskuse võistluses oli rangelt piiritletud, et hoone tohib olla maksimaalselt 50% krundist ja ülejäänud 50% peab jääma terviklikuks pargialaks. Lisaks sellele oli eraldi kriteeriumina välja toodud maksimaalne kõva kattega pindade osakaal pargi territooriumist. Selle hoone puhul mõjutas võistlusülesandesse läinud hoone paigutuse kriteeriume ka enne võistlust tehtud arheoloogia uuring. Linnalikes piirkondades on arheoloogilistel tingimustel sageli suur mõju võistluse lähtetingimustele.
Arhitektuurikonkurss kui innovatsiooni inkubaator
Konkursid on hea võimalus läbi arhitektuursete ja linnakujunduslike otsuste säästvatele eesmärkidele lähemale liikuda.
Erineva funktsiooniga hoonete jaoks on olemas standardnõuded. Siiski tuleb paljudes olukordades välja töötada spetsiaalsed nõuded. Näiteks konstruktsioonivormide ja materjalide koosmõju mõjutab konstruktsioonisüsteemi valikut, mis omakorda võib mõjutada ehitusmeetodit.
Uuenduslike projektidega kaasneb sageli tehnoloogiline keerukus, mida tuleb arvesse võtta juba eskiisilfaasis, et luua ohutut ja usaldusväärset ehitist.
Ehitatud keskkond peab arvestama nii keskkonna-, majandus- kui sotsiaalset jätkusuutlikkust. Ja võistlusülesanne tuleb seega sõnastada mitmekülgseid kvaliteete silmas pidades. Ning hindamisse tuleb kaasata ka vähem objektiivseid ja tabamatuid aspekte. Läbi konkursi ei peaks tellima mitte lihtsalt struktuure, vaid kvaliteetset kestlikku ruumi, mis on esteetiline, jätkusuutlik, mitmekesine, otstarbekas, tugeva identiteediga, hästi ligipääsetav.
Kvaliteet nõuab osapoolte sünergilist jõupingutust
Reaalsus on see, et ükski konkurss ei pruugi kõiki eesmärke täita, näiteks saada
maksimaalselt kergesti teostatav disain ja funktsionaalne kõikehõlmavus.
Kvaliteet nõuab osapoolte sünergilist jõupingutust, millesse hea korraldus ja protsesside juhtimine saab oma panuse anda. See eeldab projekti protsesside väljatöötamist ja kõigi osapoolte kaasamist vastutusse alates kliendist, protsessi kriitiliste kohtade esiletõstmist ja võimekust mõista kõiki etappe ühtse visiooni raames, mis võimaldab seda juhtida ja kontrollida.
Meie tööprotsessides on juba konkurss ühiste eesmärkide saavutamise vahend.
What If: Aitame tellida lahendusi, kuhu ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus on juba planeeringusse sisse ehitatud
Jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumid pole siiani olnud konkurentsi seisukohalt määravad.
What If meeskond panustab sellesse, et jätkusuutlikkuse aspektid moodustaksid konkursi korralduse lahutamatu ja loomuliku osa.
Seepärast oleme välja töötanud arhitektuurivõistluste jätkusuutlikkuse kriteeriumid, et hõlbustada hoonete tulevaste mõjude võimalikult laialdast arvestamist konkursitööde hindamisel. Nii saab juba arhitektuurivõistluse abil võrrelda alternatiivseid projektlahendusi, mis võivad elutsükli kuludes teha väga suure erinevuse.
