Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, energeetika, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Roheportaal: Esmaspäevast saavad korteriühistud üle Eesti renoveerimiseks rekordmahus toetust taotleda
28. oktoobrist avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru, mille maht on rekordilised 170 miljonit eurot, suunatuna energiatõhususe ja elamistingimuste parandamisele. Ida-Virumaal avaneb täiendav 15-miljoniline voor Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest, lisaks 10 miljonit struktuurifondidest alates 2025. aastast. Toetust saavad erinevad piirkonnad ja ehituslahendused, sh tehaseline ja naabruskonnapõhine rekonstrueerimine ning suured ja miljööväärtuslikud hooned. Toetust saab taotleda kuni eelarve ammendumiseni või hiljemalt 1. oktoobrini 2025.
Delfi Ärileht: Pankade konkurents on kukutanud kodulaenude intressid viimaste aastate madalaimaks
Eesti pankade konkurents kodulaenuklientide nimel on langetanud laenumarginaalid kohati alla ühe protsendi, märgib Uus Maa juhatuse liige Igor Habal. Parimad pakkumised jäävad 1,3–1,4% juurde, samas kui Euribor püsib 3% tasemel ja on langemas. Intressimäärade alandamisega püütakse elavdada kinnisvaraturgu, kus ostjate huvi on hakanud taastuma – septembris sooritati üle 100 tehingu uusarendustes ja üle 600 tehingu järelturul. Habal prognoosib, et kasvav aktiivsus viib lähikuudel hinnatõusuni, mis peaks majanduses avalduma 2024. aasta esimese poole jooksul.
Delfi Ärileht: Täna pandi lõpuks müüki Tallinna üks magusaim ala kinnisvaraarenduseks
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts alustas endise Tallinna Vangla territooriumi müüki, mis asub Veerenni asumis, kesklinna lähedal. Ala, kus praegu paiknevad endised vanglaehitised, on planeeritud nii elu- kui ka ärikinnisvara arenduseks – kokku lubatakse ehitada 17 hoonet, sh 9 korterelamut. Müüki valmistati ette juba 2019. aastal, kuid reostuse tõttu viibis protsess. Ala alghind on 8,4 miljonit eurot ning pakkumiste esitamise tähtaeg on 25. november. Kinnisvaraekspert Risto Vähi usub, et ala on atraktiivne, kuid suure arenduse maht nõuab finantsvõimekaid ostjaid
Kinnisvarauudised: Kinnisvara kallinemise perspektiiv on närb
Tallinna korterite üüritootlus on viimase madalseisu ületanud ja septembris ulatus rahavooline tootlus 4,8%-ni, jäädes siiski ajaloolisest keskmisest (5,7%) madalamaks, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Kuna korterite väärtus on stabiilne ja üürihinnad on alates 2024. aasta kevadest veidi tõusnud, jääb kinnisvara väärtuse tõus siiski piiratud pakkumise tõttu keskpäraseks. Toompark rõhutab, et praegune kõrge intressimäär võib negatiivse finantsvõimenduse riski tõttu muuta üüriinvesteeringud vähem atraktiivseks. Investeerimise sobiv hetk saabub, kui intressimäärad langevad ja turu ülepakkumine väheneb, taastades kinnisvara väärtuse tõusuväljavaated.
Kinnisvarauudised: Büroopindade vakantsusel on üürileandja nägu
B-klassi büroopindadel, eriti omanike vähese hoolduse ja investeeringutega varadel, on Tallinna kinnisvaraturul suur vakantsuse kasvupotentsiaal, leiab Colliersi partner Margus Tinno. Kuigi nõudlus A-klassi ja hästi hallatud B-klassi pindade järele püsib, on üürileandjad surve all kohandama ruume vastavalt muutunud vajadustele, kus eelistatakse privaatsemaid ja hübriidtööd toetavaid lahendusi. Eriti kõrgelt hinnatakse tänapäevaseid sertifikaate (nt LEED, BREEAM), mis aitavad vakantsust vähendada. Büroopindade turul on rõhk üürilepingute pikendamisel ning paindlikel lahendustel, mis arvestavad klientide muutuvaid nõudmisi ja ootusi töötajate hoidmiseks.
Kinnisvarauudised: Efteni kasum hakkab saama rohkem tuge
Eften Capitali tegevjuhi Kristjan Tamla sõnul toetab ettevõtte kasumit madalate intressimäärade keskkond, mis vähendab varasemalt olulist osa moodustanud intressikulusid ja suurendab vaba rahavoogu. Lisaks paranevale intressikeskkonnale teeb Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) 20-miljoniline investeering Eftenisse ettevõttele täiendava kapitalisüsti, toetades ärikinnisvara, sealhulgas büroopindade arendusi. Tamla näeb turu arengut optimistlikult, kuna kasumlikkus ja kapitalivood on hakanud paranema.
Arenguseire Keskus: Ettevõtete roheinvesteeringute trendid Eestis ja Euroopas
Eestis hinnatakse rohepöördeks vajalikke investeeringuid sel kümnendil 13 miljardile eurole, mis toob majandusele suuremat kasu kui suurema keskkonnamõjuga tehnoloogiate rahastamine. Investeeringud peaksid keskenduma nii tehnoloogia arendusele kui ka energiatõhususele, kuid hetkel jäävad Eesti ettevõtted energiatootmisse tehtavate investeeringutega EL-i keskmisest maha (30% vs 50%). Kui Maa keskmine temperatuur tõuseks 2,5°C, väheneks globaalne sissetulek 1,7%, samas kui kliimameetmetega suudaks Eesti säästa 1,5 miljardit eurot aastaks 2030. Euroopa uuringud näitavad, et iga roheinvesteeritud euro toob majandustuluna tagasi kuni 1,2 eurot, rõhutades roheinvesteeringute majanduslikku potentsiaali.
Kestlikkusuudised: Hiina imbub roheenergia tootmisse, Eestil on paar vastukäiku
Euroopas paigaldatavate päikesepaneelide valdav osa pärineb Hiinast, mis suurendab piirkonna sõltuvust Hiina tehnoloogiast ja tootjatest. Eestis mõjutab see sõltuvus tuuleenergia sektorit vähem, kuna siin kasutatakse peamiselt Euroopa tootjate (Vestas, Siemens Gamesa) tuuleturbiine. Enefit Green ja EL-i strateegilised algatused üritavad vähendada sõltuvust Hiinast, samas kui alternatiivsed lahendused, nagu vesinikutootmine ja Paldiskisse rajatav pumphüdroelektrijaam, võimaldavad energiasalvestust ka ilma Hiina tehnoloogiata. Haruldaste muldmetallide tootmiseks, milles Hiina turgu domineerib, arendab Eesti oma tööstust, sh rajatakse Narva tehas, et töödelda põlevkivituhast kriiti ja metalle, vähendades seeläbi rohetehnoloogiate sõltuvust Hiinast.
GRESB: Decarbonization & the need for quality asset-reporting data
Kinnisvarasektoris mängib kvaliteetne andmehaldus keskset rolli süsiniku vähendamise eesmärkide saavutamisel, eriti arvestades, et hoonete ehituse ja renoveerimisega seotud süsinikuheitmed moodustavad 20% Suurbritannia ehituskeskkonna emissioonidest. Täpne andmeedastus on oluline nii süsinikujalajälje kui ka vara tootlikkuse ja tegevuskulude hindamisel, kus tehnoloogiast kujuneb üha enam võtmetegur: alates ehitusetapist kuni tegevusjuhtimise ja investeerimisotsuste andmete analüüsini. Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtt aitab tõsta efektiivsust, võimaldades täpse ja ajakohase aruandluse, mis on vajalik ESG rahastusele juurdepääsuks, riski vähendamiseks ja operatiivsete kulude optimeerimiseks. Kvaliteetne andmestik võimaldab kinnisvarasektoril reageerida keskkonnaeesmärkidele ja strateegiliselt investeerida.
The Economist: The world’s most innovative country
2024. aasta Global Innovation Indexi andmetel on Šveits maailma kõige innovaatilisem riik, edestades nii Ameerika Ühendriike kui ka Hiinat, mis on vastavalt kolmandal ja üheteistkümnendal kohal. Šveitsi edu peitub rahvaarvu ja SKP suhtes skaleeritud näitajates nagu patenditaotluste ja teaduspublikatsioonide arv. Samas näitab indeks, et üleilmne innovatsiooni kasv on pidurdunud: teaduspublikatsioonide arv langes 2023. aastal 5%, rahvusvahelised patenditaotlused vähenesid ning riskikapitali tehingute väärtus langes 39%. India paistab silma, olles 39. kohal, vaatamata oma madalale SKP-le elaniku kohta, ning suurima arenguhüppe on teinud Indoneesia ja Saudi Araabia.
The Guardian: If I had the power I’d destroy the whole thing’: what went wrong with the ghost town of Disney-style castles?
Türgis asuv Burj Al Babas, mis pidi kujunema luksuslikuks elurajooniks 732 Disney stiilis lossi ja spaaga, on nüüdseks ebaõnnestunud kinnisvaraprojekt, mis paljastab president Erdogani valitsuse all kannatava Türgi ehitussektori probleemid. 2011. aastal alanud ehitus peatus ootamatult 2016. aastal, jättes kliendid, peamiselt Pärsia lahe riikidest, makstud losside kättesaamiseta. Projekti seostatakse Sarot Groupi kahtlase finantstegevusega, mis on nüüd kohtus, samas kui ettevõtte varad on riigi kontrolli all. Kuigi kohalikud elanikud suhtuvad projekti negatiivselt, usuvad osad ostjad, et lõpuleviimine on võimalik. Täiendav lootus tekkis peale hiljutist kohtumist Türgi ja Kuveidi juhtide vahel.
