Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja
arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui
välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki
siia ja saada see meile!
Kinnisvarauudised: Kinnisvarainvesteeringud vallutavad eluaseme järelturu
2025. aastal jätkub eluaseme järelturu aktiivsuse kasv, mida toetavad piiratud pakkumine ja madalama kvaliteediga varade taskukohasus võrreldes uusarendustega, kinnitab Arco Vara analüütik Mihkel Eliste. Tema sõnul võib hinnatõus alata 2025. aasta teisel poolel, eelkõige Tallinna magalapiirkondades, kus hinnad on varem enim langenud. EfTEN Capital ja Metro Capitali juht Ain Kivisaar prognoosivad järelturul tehingute kasvu. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ennustab, et euribori kiire langus (suveks 1,9%) suurendab ostuhuvi. Väiksemates linnades jääb üüriturul pakkumine endiselt kõrgeks ning hinnatõus levib Tallinna ja Tartu järel teistesse piirkondadesse aeglasemalt, märgib Eliste.
Ehitusuudised: Tehinguradar 2024 | 6 märgilist suurtehingut ehitus- ja kinnisvarasektoris
2024. aastal paistis Eesti ehituse- ja kinnisvarasektor silma mitme märgilise suurtehinguga, sealhulgas Trev-2 väljaost Eesti juhtkonna poolt, Cityconi Kristiine Keskuse omandamine EfTENi poolt ja Technopolise väljaost Mainor Ülemiste poolt. Ellex Raidla partner Sven Papp märkis, et väliskapitali huvi oli tagasihoidlik, andes eelise kohalikule kapitalile. Energiatehnoloogia jäi aasta aktiivseimaks sektoriks 12 rahakaasamisega, sh Sunly 60 miljoni euro suurune omakapitali kaasamine. Lisaks tõi partner Gerli Kivisoo esile võlakirjaturu soodsa arengu, kuigi aktsiate esmaemissioone ei toimunud. 2025. aastal oodatakse tehinguturu elavnemist ja investorite huvi kasvu.
Ehitusuudised: Materjalitootja: liigume katastroofi poole, hinnad tõusevad märgatavalt
Limestone Factories of Estonia suuromanik Vladimir Libman hoiatab, et Eesti on pärast Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamist teel energiakatastroofi poole, kus elektrihinnad võivad mitu korda tõusta ja esineda elektripuudus. Libmani sõnul tuleks naasta põlevkivienergeetika juurde ja investeerida CO2 kogumise tehnoloogiatesse, mis tasuksid end tema hinnangul viie aastaga. Libman rõhutab, et Eestil on potentsiaal energiat toota nii enda kui ka naabrite vajadusteks, kuid hetkeotsustega hävitatakse see võimalus. Tema ettevõte valmistub kriisiks diiselgeneraatoritega, kuid Libman leiab, et riiklikul tasandil on olukord kriitiline.
Delfi Ärileht – EfTEN: Eesti eluasemeturg elavneb 2025. Aastal
EfTEN Capital prognoosib 2025. aastaks eluasemeturu olulist elavnemist Balti riikides, mida toetavad langevad intressimäärad ja paranev kinnisvara taskukohasus. Tallinna korteriturg kasvas juba 2024. aastal, kus uusarenduste müük tõusis 30% võrreldes eelneva aastaga. 2025. aastal oodatakse 20–30% tehingumahu kasvu ja mõõdukat hinnatõusu elamispindadel. Samas ärikinnisvara sektoris jäävad suured tehingud harvaks, kuna uut kapitali siseneb turule vähe ja välisinvestorid on endiselt müügipoolel. Ehitusmahud hakkavad siiski taastuma, eriti Rail Baltica ja kaitseprojektide elluviimise tõttu.
Kestlikkusuudised – Ülevaade: Mis seadused ja maksud muutuvad keskkonnavallas?
2025. aastal hakkasid kehtima mitmed keskkonnaalased seaduse- ja maksumuudatused. Algas iga-aastane mootorsõidukimaks ning sõiduautode ja kaubikute registreerimistasu, mille miinimum on vastavalt 50 ja 150 eurot. Plastist joogipudelites peab nüüd olema vähemalt 25% ringlussevõetud plasti ning laienes pakendite tagatisrahasüsteem. Taastuvenergia tasu vähenes 20%, jõudes 0,84 sendini kilovatt-tunnilt. Tekstiilijäätmete liigiti kogumine muutus omavalitsustes kohustuslikuks, ning mitteeluhooned üle 20 parkimiskohaga peavad olema varustatud elektriautode laadimispunktiga. Alates 2025. aastast tuleb hoonete tehnosüsteemide energiatõhusust hinnata juba süsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel ning kanda hinnang ehitisregistrisse.
Knight Frank: Global housing markets: the year ahead
2025. aastal oodatakse eluasemeturgudel mõõdukat kasvu, kus Ühendkuningriigis prognoosib Nationwide hinnatõusu 2–4%. Suurim kasv toimub tõenäoliselt Põhja-Inglismaal, kus väärtused tõusid 2024. aastal 4,9%. Dubai juhib globaalseid prognoose 5% hinnatõusuga, tingituna kiirest elanikkonna kasvust ja 52% vähenenud pakkumisest luksuspiirkondades. New York ja Geneva järgnevad, kus inventar on järsult alla viie aasta keskmise, toetades hindade tõusu. Miamis oodatakse stabiilset aastat, kuid luksusturg jääb aktiivseks, mida tõestab 520 miljoni dollari suurune
kinnisvaratehing Brickell Bay Drive’il. Samas, üleilmne turuaktiivsus on ebakindel, mõjutatuna intressimäärade prognoosidest ja poliitilisest ebastabiilsusest.
The Economist: To see what European business could become, look to the Nordics
Põhjamaad, kus elab vaid 0,3% maailma elanikkonnast, kuid mis toodavad umbes 1% ülemaailmsest SKT-st, on koduks mitmetele globaalsetele suurkorporatsioonidele nagu IKEA, Lego ja Novo Nordisk. Analüüs näitab, et Põhjamaade ettevõtted on oma rahvusvaheliste konkurentidega võrreldes sageli kasumlikumad, vähem võlakoormatud ja investeerivad enam teadus-arendustegevusse. Edu saladuseks on varajane rahvusvahelisele turule laienemine ja avatus kaubandusele, mida soodustavad sügavad kapitaliturud ja targalt kujundatud pensionisüsteemid. Lisaks on regioon eeskujuks tehnoloogia omaksvõtul ja avaliku sektori digitaliseerimisel, mis vähendab bürokraatiat. Vaatamata väljakutsetele, nagu kasvav poliitiline polariseerumine ja majanduslikud piirangud, tõestavad Põhjamaad, et tugev sotsiaalsüsteem ja ärisõbralik keskkond võivad edukalt koos eksisteerida.
The Economist: “Would an artificial-intelligence bubble be so bad?”
Uues raamatus “Boom: Bubbles and the End of Stagnation” väidavad Byrne Hobart ja Tobias Huber, et finantsmullidel võivad olla olulised sotsiaalsed eelised, isegi kui investorid raha kaotavad. Näited nagu 1840. aastate raudteemania ja 1990. aastate dotcom-mull tõid pikas perspektiivis kasu, kuna loodi infrastruktuuri ja investeeriti uutesse tehnoloogiatesse. Kuid pikaleveninud mull võib suurendada võlakoormust ja mõjutada laiemalt majandust, tuues nii kasu kui ka riske.
