Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, energeetika, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Delfi Ärileht: VÕRDLUS | Millistes Euroopa pealinnades on kõige kallim kodu üürida?
Värske uuringu kohaselt on Euroopa kalleimad üürikorterid Londonis, kus keskmine üürihind ulatub 3220 euroni kuus, mis on aastaga tõusnud 2,5%. Teisel kohal on Amsterdam, kus üürihind on 2275 eurot, ning Pariisis ja Roomas tuleb maksta keskmiselt 2000 eurot kuus. Soodsamate üüride poolest paistavad silma Budapest, Ateena ja Torino, kus üürihinnad jäävad vahemikku 1000-1100 eurot kuus, Budapestis isegi alla 1000 euro.
Äripäev: 100 000 kõledat ruutmeetrit: Pealinna büroode omanikud seisavad kasvava probleemi ees
Tallinnas seisab hetkel tühjana üle 100 000 ruutmeetri büroopinda ning vakantsus ulatub kuni 15 protsendini, peamiselt kaugtöö leviku tõttu. Vanemad hooned, mis ei suuda konkureerida uute büroohoonetega, seisavad kõige suuremas üürnikepuuduses. Omanikud on sunnitud investeerima renoveerimisse ja tükeldama suuremaid pindu väiksemateks, et meelitada üürnikke. Kuigi üürivabastused ja muud soodustused on levinud, peavad kinnisvaraomanikud pingutama, et vakantsust vähendada, kuna nõudlus energiatõhusate ja kaasaegsete büroode järele püsib. Büroopindade omanikud loodavad turu elavnemist 2024. aasta lõpuks.
Kinnisvarauudised: Tallinna hinnasula sikutas kinnisvaraindeksi alla
Pindi Indeks, mis kajastab 17 Eesti suurema linna korterite keskmisi tehinguhindu, langes septembris 6%, jäädes tasemele 2203 €/m². Tallinna korterite hinnalangus, mis ulatus 5%-ni, oli peamine põhjus indeksi langusele. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman märkis, et turu aktiivsus on suurenenud võrreldes mullusega, kuid hinnakorrektsioon oli vajalik. Võrreldes detsembri 2023 hinnatipuga on indeks langenud 19%. Indeks võtab arvesse korterite ostu-müügitehinguid kõigis Eesti maakonnakeskustes ning Kohtla-Järvel ja Narvas.
Äripäev: Solarise keskuse omanik pani Eesti kinnisvara müüki
Rootsi kinnisvarafond Sveafastigheter, mis omab Solarise keskust, on alustanud nelja kauplusehoone müügiga, kus üürnikeks on Bauhof ja A1000 Market. Müügis on Haapsalu, Kuressaare ja Valga Bauhofi hooned ning Võru A1000 Market. Omanik ei ole veel otsustanud Solarise keskuse saatuse üle, kuid hetkel keskendutakse kaupluste müügile. Colliers müüb hooneid pikaajaliste üürilepingutega ja loodab investorite huvi äratada. Viimasel ajal on mitmed välisinvestorid müünud Eesti ärikinnisvara, sealhulgas Rocca al Mare ja Kristiine keskused ning Viru keskus.
Roheportaal: Maardus avatud tehas aitab ehitusprügi uuele eluringile saata
Eile avatud Green Marine’i tehas Maardus suudab töödelda kuni 40 000 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid aastas, sealhulgas mööblit. Tehas sorteerib jäätmed käsitsi ja masinate abil, eraldades metallid ja erinevad materjalid, millest osa suunatakse taaskasutusse ning osa kasutatakse energiakütusena. Kohapeal toodetakse mineraalseid materjale, mis asendavad looduslikku kruusa.
McKinsey: What the real estate industry needs to know about data centers
Andmete vajaduse kiire kasv, mida veavad AI ja pilvetehnoloogiad, on suurendanud nõudlust andmekeskuste järele, luues kinnisvarasektorile uusi võimalusi. McKinsey prognoosib, et andmekeskuste globaalne energiavajadus kasvab praeguselt 60 gigavatilt 170–220 gigavatini aastaks 2030. Kinnisvarafirmad saavad osaleda kolmel viisil: ostes maad andmekeskuste arenduseks, ehitades „tume-” või „toiteks valmis” keststruktuure või pakkudes täisteenusega andmekeskuseid. Hüperskaalajad, nagu suured pilveteenusepakkujad, on suurimad energiatarbijad, kes vajavad pidevalt uusi andmekeskuseid. Pikaajaline nõudlus ja turu pakkumispiirangud pakuvad kinnisvarainvestoritele jätkusuutlikku kasvupotentsiaali.
Roheportaal: Pea tuhat ettepanekut hiljem: kaugele on jõutud kliimaseadusega?
Kliimaministeerium on saanud kliimaseaduse eelnõule 920 muudatusettepanekut 61 organisatsioonilt, kusjuures peamiseks arutelupunktiks on seaduse ambitsioonikuse tase. Tööstuse heitepuhver, mis võimaldab 2030. aastaks heite kahekordistamist, jääb kehtima, kuid ministeerium uurib nüüd ka süsiniku kinnipüüdmise võimalusi, mida seni on välditud. Eesmärgiks on kliimaneutraalsus aastaks 2050, kuid mitmes sektoris, nagu transport ja põllumajandus, ei ole võimalik ambitsiooni tõsta. Seadus peaks jõudma Riigikokku novembris või detsembris ja jõustuma järgmisel aastal.
Kestlikkusuudised: Teadlane: unistus Eesti fosforiidist kui Norra naftast on naiivne
Geoloog Rutt Hints TTÜst hoiatab, et Virumaa fosforiit ei ole võrreldav Norra naftaga, kuna tegemist on madala kvaliteediga toormega, mille väärindamine, eriti haruldaste muldmetallide kättesaamiseks, on keeruline. Kuigi uurimistöö käigus saadakse selgem ülevaade maavarade kooslusest ja kogustest, peab Hints fosforiidist saadava võimaliku kasu ülehindamist naiivseks. Ta rõhutab, et sotsiaalsete pingete maandamine ning kohalike elanike arvamuste arvestamine kaevandamisplaanide puhul on ülioluline. Maapõueuuringud annavad täpsema pildi, kuid miljarditesse ulatuvat kasu ei maksa kiiresti oodata.
The Economist: On energy and climate, Trump and Harris are different by degrees
Kuigi Kamala Harris ja Donald Trump esindavad vastandlikke lähenemisi kliimapoliitikale, jäävad olulised rohepöörde suunad ka tulevikus paika. Harris on küll toetanud fossiilkütuste kasutamist ja tuumaenergiat, kuid tema valitsus jätkaks Bideniga algatatud roheliste toetuste suunda. Trump, kes toetab nafta- ja gaasitööstust ning on kriitiline kliimateaduse ja elektriautode suhtes, ei suudaks siiski täielikult tühistada rohepoliitika seadusi nagu Inflation Reduction Act. Mõlemad kandidaadid toetavad fossiilkütuste tootmist, kuid Harris keskenduks rohelise energia arendamisele senisest rohkem.
The Economist: Starship will change what is possible beyond Earth
SpaceXi uus Starshipi raketisüsteem viis läbi eduka testlennu 13. oktoobril 2024, pakkudes lootust paljudele tulevastele projektidele, sealhulgas Marsi koloniseerimisele. Starship on võimeline viima orbiidile kaheksa korda rohkem lasti kui Falcon 9 ja SpaceX plaanib tulevikus igapäevaseid lende. Elon Musk soovib 2026. aastal saata Marsile viis mehitamata Starshipi ning neli aastat hiljem järgnevad meeskonnaga lennud. Kuigi Marsi elutingimused on äärmiselt karmid, jätkab SpaceX ambitsioonika eesmärgi poole pürgimist, avades samal ajal uksed paljudele uutele kosmosetööstuse võimalustele.
The Economist: American productivity still leads the world
Texase Elektroonika Instituudis töötatakse uute kiipide kallal, mis kasutavad lisaks ränile teisi materjale ja komponentide vertikaalset paigutust, mis võiks muuta pooljuhtide arhitektuuri. Projekti rahastab suuresti DARPA, USA kaitsealane teadusagentuur, mis on panustanud oluliste tehnoloogiate arendamisse, sealhulgas interneti ja GPS-i loomisse. USA produktiivsuse edu võrreldes Euroopaga (USA töötajad toodavad 171 000 dollarit majanduslikku väljundit töötaja kohta vs. 120 000 euroalal) tuleneb osaliselt DARPA riskialtidest investeeringutest tehnoloogiasse. Kiire tööviljakuse kasv toetub Ameerika tugevale teadus- ja arendustegevusele, kus R&D kulutused moodustavad 3,5% SKP-st, edestades enamikku maailma riike ja hoides USA majanduslikku konkurentsivõimet.
Äripäev: Majandusnobelist: ära usu AI-haipi, enneolematut tootlikkuse kasvu ei tule
MITi professor ja tänavune majandusnobelist Daron Acemoglu hoiatab, et tehisintellekti majanduslikku mõju on üle hinnatud. Kuigi AI võib mõne ülesande puhul tõsta tootlikkust, ei täida see enamikke käsitsi tehtavaid või sotsiaalseid ülesandeid, mistõttu on lähiaja tootlikkuse kasv prognoositust tagasihoidlikum. Acemoglu hinnangul võib AI kümne aasta jooksul suurendada kogutootlikkust vaid 0,66%, võrreldes Goldman Sachsi ja McKinsey optimistlikumate prognoosidega. Ta rõhutab, et tehisintellekt ei too tõenäoliselt kaasa kiiret majanduskasvu ega märkimisväärset ebavõrdsuse vähenemist.
