Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Kinnisvarauudised: Meeleolu ja ootus tuleviku suhtes pole sugugi pessimistlik
Metro Capitali tegevjuhi Ain Kivisaare sõnul soosivad kõik makronäitajad – majanduskasv, intressimäärad ja keskmise palga kasv – elamukinnisvara arendamist, kuigi tarbijate madal kindlustunne pärsib tehingute sõlmimist. 2023. aastal keskenduti arendusprojektide ettevalmistamisele, kuid 2024. aastal alustati südalinnas Lennuki tänaval 30-korruselise kõrghoone ehitusega ning korterimüük on olnud oodatust aktiivsem. Kuigi ehitussektoris ollakse ettevaatlikud ja projekte lükatakse edasi, oodatakse tööjõuvajaduse kasvu 2025. aastaks. Olulised tegurid turul on intressimäärad, ostjate otsustusjulgus, ehitushinnad ning Ukraina sõjaga seotud määramatus, mis võib tõsta ehitushindu.
Kinnisvarauudised: Kui investeeringute tegemise julgus puudub, siis pole uusi maju kellelegi vaja
Restate’i nõukogu liige Ardi Roosimaa ja tegevjuht Risto Abel märkisid, et hoonete ehituse mahu 40% langus viimase aasta jooksul võib põhjustada tõsise pakkumise puudujäägi, kui majandus taastub. Arendustegevust on pärssinud tööjõukulude ja sisendite hinnatõus ning uued maksud, mis on vähendanud kasumlikkust. Kuigi ehitushindade langus võib keskmisi arendajaid ajutiselt toetada, ei piisa sellest, kui turul puudub investeerimiskindlus. Ehitus- ja arendusvaldkonnas oodatakse suuremat intresside langust, mis võiks taaselustada sektori tegevuse ja vältida edasilükatud äriotsuste kuhjumist.
Kinnisvarauudised – Pärnits: e-kaubandus on ikkagi selline ninnu-nännu ostmine
Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul ei pea ükski kaupmees e-kaubanduse tõttu oma äri sulgema, sest see on pigem “ninnu-nännu ostmine”, samas kui inimestele meeldib endiselt füüsiliselt poodelda. Kuigi 2024. aasta esimene pool võib kaubanduses veel languses olla, näeb ta teisel poolaastal paranemist. Ülemiste linnakus plaanitakse lisada kaks uut ärihoonet, kuid rentnike leidmine on keeruline kõrgete ehitushindade ja rentnike soovi tõttu maksta alla turuväärtuse. Pärnits hindab kõrgelt ka T1 keskuse arengut, mis tema sõnul tugevdab kogu piirkonda, kuid T1 finantsiline olukord vajab veel paranemist.
Ehitusuudised: Rekordiline korterelamute renoveerimise taotlusvoor avaneb oktoobris
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas täna kahe korterelamute renoveerimistoetuse määruse, mille kogumaht on 185 miljonit eurot, mis on suurim toetusvoor läbi aegade. Toetuse abil saavad kümned tuhanded Eesti inimesed oma kodud korda teha. Üle-eestilise meetme eelarvest 170 miljonit eurot jaotatakse maakondade vahel, arvestades korterite arvu, maksumust ja leibkondade sissetulekuid. Toetuse määr on 30-50% sõltuvalt piirkonnast, kuid kõrgemat toetust saavad näiteks liftiga majad ja kultuuriväärtusega hooned. Lisaks on eraldi 15 miljoni euro suurune taotlusvoor Ida-Virumaa korteriühistutele, kus toetust on tervikrenoveerimise puhul kuni 70%.
Delfi Ärileht: Uute korterite müük on elavnenud, põhi jäi eelmisesse aastasse
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on uute korterite müügiturul selle aasta esimeses pooles märgata aktiivsuse tõusu, võrreldes madalpunktiga 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses. Kui eelmisel aastal müüdi Tallinnas alla tuhande uue korteri, siis tänavu võib see maht ületatud saada juba enne aasta lõppu. Laojääk on kasvanud 1353 korterilt 2700 korterini, kuid Vahteri hinnangul pole see üleliia suur ning peegeldab arendajate valmisolekut uueks tõusuks. Hinnad pole langenud – näiteks Tallinna kesklinnas on uusarenduste ruutmeetrihinnad üle 5000 euro.
Delfi Ärileht: Ligi 100 miljoni eurone investeering. Harjumaa lääneosa suurim kaubanduskeskus sai nurgakivi
Keila Keskus, mille koguinvesteering ulatub 30 miljoni euroni, avatakse 2026. aasta alguses ning see saab olema piirkonna suurim kaubandus-, meelelahutus- ja kogukonnakeskus. 13 000 m² suuruses keskuses avatakse kino, spordikeskus, toidumarket, raamatupood ning mitmed poed ja söögikohad. Suurim rentnik on Coop Maksimarket 2500 m² pinnal. Lisaks tuleb keskusesse Harjumaa lääneosa suurim spordiklubi ja kõrge laega laste seikluspark. Kogu KEKE Kvartali arendus, mis hõlmab 9 hektarit ja 43 000 m², saab lähikümnendil investeeringutena 100 miljonit eurot, millest Keila Keskus on esimene etapp.
Delfi Ärileht: Patarei Merekindluse esimese etapina valmib 2026. aastal muuseum
Patarei Merekindluses toimus 5000 m² suuruse rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi nurgakivi panek ning sarikapärja toomine. Muuseum avatakse 14. juunil 2026 ning selle eesmärk on säilitada kommunismikuritegude ohvrite mälestust. US Real Estate töötab paralleelselt kompleksi järgmise etapi ehituse ettevalmistamisega, mis hõlmab 310-meetrise promenaadi rajamist. Kogu kompleksi valmimine on plaanitud 2027. aasta teise poolde ning lisaks muuseumile tulevad sinna ka kodud, kohvikud ja hotell.
Kestlikkusuudised – Transpordiamet: Eesti teed muutuvad kliimamuutustele vastupidavamaks
Transpordiamet teatas, et uute teede ehitamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel võetakse arvesse kliimanõudeid, et vähendada transpordisektori süsinikujälge ja tagada ohutu liiklemine kliimamuutuste põhjustatud eriolukordades, nagu üleujutused ja ekstreemsed ilmastikuolud. Käesoleval aastal valminud Via Baltica Pärnu–Uulu 2 + 2 ja Tartu maantee Neanurme–Pikknurme 2 + 1 teelõikudel on juba kasutatud kliimakindlaid lahendusi. Järgmised projektid hõlmavad Via Baltica Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2 + 2 teelõike ning Paldiski maantee Harku teed.
McKinsey: Global materials perspective 2024
Raporti kohaselt toob energiavaldkonna muutumine metallide ja kaevandamise sektorisse kaasa kolm peamist trendi: madala süsinikujalajäljega tehnoloogiate jaoks vajalike materjalide nõudluse kasv, materjalide nõudluse pikaajaline muutus ja termilise kivisöe rolli vähenemine. Näiteks on elektrisõidukid keskmiselt 15-20% raskemad kui sisepõlemismootoriga autod, mis suurendab nõudlust materjalide järele. Energiapöörde edu sõltub kriitiliste materjalide piisavast ja taskukohasest varustatusest, mis on vajalik süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Kuigi see loob võimalusi nii olemasolevatele ettevõtetele kui ka uutele tulijatele, on suurimaks väljakutseks kiire nõudluse rahuldamine ja materjalide taskukohasuse tagamine.
The Economist: Mario Draghi’s best ideas are those Europe finds least comfortable
Mario Draghi koostatud ligi 400-leheküljeline raport Euroopa konkurentsivõime suurendamisest rõhutab, et ilma tootlikkuse kasvuta ei ole Euroopa majandus 2050. aastaks suurem kui praegu. Raportis soovitatakse turuintegratsiooni ja avalike investeeringute ühtlustamist ning Euroopa elektrivõrkude ühendamist, kuid samuti on Draghi liiga sümpaatne “strateegiliste” tööstusharude subsideerimisele ja riigi sekkumisele, mida paljud poliitikud eelistavad. Kuigi Draghi soovitab tõsta investeeringud SKT-st 27%-ni, võib poliitikute valikulisus tema soovituste rakendamisel süvendada Euroopa probleeme, kui keskendutakse ainult lihtsamatele lahendustele.
The Economist: Near-shoring is turning eastern Europe into the new China
Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) riigid saavad kasu tootmise viimisest Euroopa turule lähemale (near-shoring) ja poliitiliselt usaldusväärsetesse kohtadesse (friend-shoring). Poola otsene välisinvesteering (FDI) on tõusnud 10 miljardilt dollarilt 2010-ndatel 20 miljardini praegusel ajal. Poola on ka maailma 25 juhtiva FDI sihtkoha seas. Näiteks Intel plaanib Poolasse 4,6 miljardi dollari suurust tehast.
The Economist: The breakthrough AI needs
Suured keelemudelid vajavad palju elektrit: GPT-4 mudeli treenimiseks kulunud energia suudaks varustada 50 Ameerika kodu sajandiks. Samas maksavad tänapäeva suurimad mudelid treenimiseks 100 miljonit dollarit ning järgmine põlvkond võib maksta kuni 10 miljardit dollarit. Erinevate lahenduste otsimiseks on suurfirmad, nagu Google, Amazon ja Microsoft, arendamas spetsiaalseid kiipe ja tõhusamaid tarkvaramudeleid, et vähendada kulusid ja suurendada efektiivsust. Investeerijad, kes on panustanud Nvidia kiipidesse ja OpenAI-sse, võivad silmitsi seista ebakindla tulevikuga, kuna väiksemad ja spetsialiseeritud mudelid muutuvad üha populaarsemaks.
The Economist: How the world’s poor stopped catching up
Pärast 1995. aastat toimus vaeste ja rikaste riikide majanduslik lähenemine, kuid alates 2015. aastast on areng pidurdunud. Äärmine vaesus on vaevu vähenenud, tervisenäitajad halvenenud ja majanduskasv aeglustunud. Probleemid seisnevad nii kodumaiste reformide seiskumises kui ka Lääne abipoliitika väheses tõhususes. Tänapäeval eelistavad riigid rohkem riiklikku kontrolli ja protektsionismi, mis kahjustab pikaajalist majanduskasvu. See muutus poliitikas tähendab, et vaesed riigid ei kasva enam kiiremini kui rikkad, halvendades 3 miljardi inimese elutingimusi. Lahenduseks peetakse majandusvabaduse suurendamist, kodumaiste reformide edendamist ja vaba turumajanduse põhimõtete taastamist, mis aitasid kaasa varasematele edu saavutustele. Praegune suundumus riikidevaheliste kaubanduspiirangute suurendamisele ja riikliku sekkumise kasvule peab muutuma, et taaselustada vaeste riikide majanduskasv ja tõsta elatustaset.
