UUS RUBRIIK! Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame nüüd ka kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast.
Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Kinnisvarauudised: Ärikinnisvarasektorit räsib perfektne torm
Ärikinnisvaraturg on endiselt keerulises seisus, kus majanduslangus ja kõrged laenuintressid on vähendanud nõudlust üüripindade järele. LHV Kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim märgib, et esimese poolaasta turgu domineerisid kuni 4 miljoni eurose maksumusega tehingud, kuid hiljutised positiivsed märgid, nagu EURIBORi langus ja üürnike aktiviseerumine, annavad lootust stabiliseerumisele. Samuti on täheldatud, et väiksemate üürikorterite pakkumine väheneb, suurendades suurinvestorite osakaalu üüriturul. Tehingute mahu kasvu siiski ei prognoosita, sest välisinvestorid ootavad geopoliitilise olukorra selginemist.
Kinnisvarauudised. Leppoja: peame olema valmis, et keskkond on meie geograafilises asukohas üha heitlikum
Riigi Kinnisvara juht Tarmo Leppoja rõhutab, et kinnisvara korrashoiu valdkonnas on jätkusuutlikkus ja efektiivsus võtmetähtsusega, eriti keskkonnamõjude vähendamisel ja pinnakasutuse optimeerimisel. Näiteks on pindade vähendamine võimaldanud tühjaks jäänud hooneid müüa, hoides vakantsuse taseme alla 5%. Oluliseks väljakutseks 2024. aasta teisel poolel on uue digitaalse tehnohoolduse süsteemi kasutuselevõtt, mis võimaldab paremat süsteemide ja seadmete seiret. Samuti on keskkonna heitlikkuse tõttu suurendatud fookust hoonete toimepidevuse tagamisele ja kriisideks valmistumisele. Näiteks on suvised kuumalained ja äärmuslikud vihmad sundinud rakendama uusi lahendusi, nagu öine ventileerimine ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus.
Ehitusuudised: Eesti tööstuse langus polegi kõige hullem
Eestis vähenes juunis tööstustoodang 2,9%, mis jääb Euroopa Liidu keskmise 3,2% langusega võrreldes keskmisele tasemele. Euroalal oli langus isegi 3,9%. Suurima languse koges Iirimaa (-17,4%), samas kui Kreeka saavutas 9,5% kasvu.
Eestis langes mäetööstuse toodang 19,7% ja töötlevas tööstuses 2,3%. Samas kasvas energeetikas toodang 4%. Puidutööstuses oli langus 3,9%, kuid toiduainete tootmine kasvas 14% ning kummi- ja plasttoodete tootmine 7,6%.
Ehitusuudised: Nordecon ja Embach Ehitus ehitavad Peipsi äärde euroraha toel suure spaahotelli
Peipsi järve põhjakaldale Uusküla külla ehitatakse unikaalne loodusspaahotell, mille maksumus on 36 miljonit eurot, millest 13 miljonit katab Euroopa Liidu Ida-Viru õiglase ülemineku fond. Projekti arendavad Nordecon ja Embach Ehitus, hotelli valmimine on planeeritud 2026. aasta suveks. Hotell, mis rajatakse kunagise Sillamäe keemiakombinaadi puhkebaasi kohale, saab 96+1 multifunktsionaalset numbrituba ja selle arhitektuur vastab LEED kuldtaseme sertifikaadi nõuetele.
Delfi: Riik suunab enda hoonete korda tegemisse 24 miljonit kvoodiraha
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kuulutasid välja 24 miljoni euro suuruse taotlusvooru keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks. Toetusraha tuleb CO2 kvoodituludest ning seda saab kasutada nii hoonete rekonstrueerimiseks kui ka uute liginullenergiahoonete ehitamiseks. Eelnevatel perioodidel on sarnaste meetmete raames toetatud mitmeid projekte, näiteks Pärnu Keskkonnamaja ja Türi päästekomandohoone. Toetuse maksimaalne suurus ühe ruutmeetri kohta on 1 600 eurot.
Delfi: Esimene samm Bekkeri sadamaala ümberkujundamisel on tehtud: Põhjala tehase külje all algas uue ärikvartali ehitus
Kopli poolsaare tipu lähedal algas Scandium Kinnisvara juhtimisel Marati Kvartali ehitus, mis hõlmab 76 külaliskorterit, äripindu, suure jõusaali, promenaadi ja pargiala. Projekt, mille ehitab Fund Ehitus, valmib 2025. aasta lõpus ja selle maksumus ulatub 15 miljoni euroni. Arhitektuuris on lähtutud Põhjala tehase tööstuspärandist. Marati Kvartal on esimene verstapost Bekkeri sadama ala ümberkujundamisel äriliseks ja elamupiirkonnaks.
Knight Frank: Exploring the changing influences on the European logistics market
Artikkel toob esile Euroopa logistikaturu muutusi, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja tehnoloogia kasvavat mõju. Uus EL-i tarneahela seadus, mis võeti vastu 2024. aasta mais, kohustab suurettevõtteid auditeerima kogu oma tarneahelat, mis toob kaasa suuremad investeeringud tarneahela juhtimissüsteemidesse. Samuti suureneb nõudlus logistikafirmade ja 4PL-ide järele, kuna ettevõtted vajavad suuremat paindlikkust ja tõhusust. E-kaubanduse laienemine ja tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt soodustavad kaasaegse laopinna nõudlust. Lisaks tõstab artikkel esile logistikasektori olulist rolli, eriti Ühendkuningriigis, kus jaotamisfirmad moodustasid 2024. aasta esimesel poolel 45% renditegevusest.
Knight Frank: European Property Market Shifts
Euroopa kinnisvaraturud on taastumas tänu Euroopa Keskpanga intressimäärade langetamisele juunis. Oodatakse veel kuut intressikärbet, mis võiksid aasta lõpuks tuua baasmäära 3,25%-ni ja 2025. aastaks 2,25%-ni, mis omakorda võib suurendada välisinvestorite huvi nõrgema euro tõttu. Kuigi huvi kasv on alates juunist täheldatav, on suvehooaja tõttu veel keeruline täpseid järeldusi teha.
McKinsey: The energy transition is a physical transformation in its early stages. What challenges lie ahead?
Energiatulevik sõltub madala heitkogusega tehnoloogiate laialdasest juurutamisest, kuid seni on saavutatud vaid 10% vajalikust tasemest aastaks 2050. Energiatootmine ja -tarbimine moodustavad üle 85% globaalsest CO2 emissioonist, mistõttu on ülioluline luua uus, madala heitkogusega süsteem. Selle saavutamiseks tuleb lahendada 25 omavahel seotud füüsilist väljakutset, sealhulgas uute tarneahelate ja infrastruktuuri arendamine. Kõige nõudlikumad probleemid hõlmavad näiteks muutuvate taastuvenergiaallikate juhtimist ja alternatiivsete soojusallikate leidmist tööstustoodangus. Väljakutsed on eriti keerulised, kuna puuduvad väljakujunenud tehnoloogiad ja süsteemi ulatuslik ümberkorraldamine on vajalik. Edukas üleminek nõuab innovatsiooni ja süsteemset lähenemist, et säilitada energiasüsteemi jõudlus ja usaldusväärsus.
Deutsche Welle: How massive holes in Berlin help fight water shortages
Berliinis ehitatakse ulatuslikke maa-aluseid vihmaveehoidlaid, et leevendada veepuudust ja ennetada kanalisatsiooni üleujutusi. Suurim hoidla, mis valmib 2026. aastaks, suudab mahutada ligi 17 000 kuupmeetrit vihmavett. Need basseinid aitavad vältida kanalisatsioonivee sattumist Spreesse, mida põhjustavad kombineeritud kanalisatsioonisüsteemi ülekoormus vihma korral. Lisaks on loodud “vihmaveeagentuur,” mis nõustab rohelise katuse ja vihmavee kogumise lahenduste rakendamisel, et muuta Berliin niinimetatud “käsnalinnaks,” kus vihmavesi imbub maasse või aurustub.
