Valmimisaja ja kvaliteedi kõrval on kulud kõige olulisem tegur, millega ehitusprojekti edukust mõõdetakse. See on piisav põhjus, et rääkida ehituskulude eelarvestamisest ning materjalide ja ehitusteenuste hinnatrendidest 2024. aastal.
Marko Potsepp teeb eelarve analüüse väga olulistele objektidele Eestis ja välismaal – reisiterminalidest ja muudest avalikest hoonetest kuni äri- ja eluhooneteni. Marko on meie jaoks elav numbrite-leksikon, kuid samal ajal ülihea huumoriga inimeste inimene. Õnneks on neid projekte üsna vähe, mis Marko pädevust ja panust ei vaja. Veebruaris 2024 vestlesime Markoga eelarvestamise valdkonna arengutest ja hinnatrendidest.
Mis on 2024. aasta alguses olulisemad trendid?
Millised on TOP 3 olulisemat materjali hinna muutust võrreldes aasta taguse ajaga?
2024. aastal on oluliselt langenud nii ehitustööde kui materjalide hinnad. Näiteks betoonelementide hinnad on langenud kriiside eelsesse aega. Avatäidete ja puitmaterjalide hinnad on oluliselt langenud.
Peatöövõtjad pakuvad ehitustöid sisuliselt alla omahinna. Puitmajade (element- ja moodulmajad) tootjate töömahud on märkimisväärselt vähenenud, paljud on ka tegevust kokku tõmmanud ja osad lõpetanud pankrotiga.
Viimasel ajal on näha, et projektides tehnosüsteemide kulu osakaalu kogukulust suureneb, mis on selle peamised põhjustajad ja kas see trend on jätkuv?
Tehnosüsteemide seadmete nõuded on oluliselt karmistunud, näiteks valgustuse puhul nõutakse Dali süsteemi, mis oluliselt kallim. Kuid samas on ekspluatatsioonis enamik uuenduslikest lahendustest jällegi ökonoomsemad.
Tehnosüsteemide kulu osakaalu mõjutab muidugi märgatavalt ka eelmises vastuses välja toodud trend – üldehitustööde ühikhindade odavnemine.
Oluline on projekte eelarvestada juba algfaasis, kus enamasti on heal juhul olemas vaid ruumiprogramm või esialgne eeleskiis. Millise täiendava info varasem lisamine projekti oleks kõige suurema mõjuga eelarve täpsusele?
Kõige täpsema pildi saab, kui on teada tehnosüsteemide planeeritav lahendus, siseviimistluse hinnatase ning üldised hoone konstruktsiooni lahendused.
Kui usaldusväärne on täna koostatavate BIM mudelite info, et selle põhjal kogu eelarve koostada?
Kui mudel on olemas, siis alati seda ka eelarvestamisel kasutame, mudelite sisu on aasta-aastalt aina paranenud.
Mudel on oluline eelarvestamise töövahend. Mudelarvutuse osakaal praegu ca 40-60% sõltuvalt projektist. Ehituskonstruktsioonide puhul on mudeli osakaal lausa 70-80%. Siseviimistluse puhul on praegu veel 80% käsitsi mahtude võtmine.
Kui palju uued CO2 nõuded hakkavad mõjutama hoone kogu eelarvet? Millistel materjali gruppidel on hinnatõusu risk suurim? (Nt mida praegu tarnitakse väga kaugelt Eestisse)
Hinnatõusu risk on suurim avatäidete ja soojustusmaterjalide puhul, eeldatavalt ka kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete puhul. CO” nõuetega seoses võib julgelt prognoosida puitmaterjalide kasutamise mahu suurenemist.
“Punase mere kriisi” tõttu on suur osa konteinerlaevu ja naftatooteid sunnitud liikuma ümber Aafrika, pikendades oluliselt tarneaegu Euroopa lõpptarbijale. Kas selle mõju on juba hindades näha, millist mõju prognoosid?
Suhtlen peatöövõtjatega aktiivselt ja võin öelda, et praegu pole need arengud hindu oluliselt mõjutanud. Võimalik mõju võiks olla seadmetele (elektri tugevvoolu seadmed, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, valgustid, kaablid) ja keemiatoodetele, kuid ka nende kohta praegu info puudub.
Loe lisaks:
Miks on pädev eelarvestaja oluline kaasata juba eskiisifaasis
