Büroo ümberehitamise eelarve on närvisüsteem, mis seob omavahel kokku otsused, riskid ja kvaliteedi. Hästi koostatud eelarve annab varakult märku, kui mõni osa projektist hakkab üle kuumenema ja aitab hoida fookust seal, kus väärtus tegelikult tekib.
Mida varem eelarve struktuur paika pannakse, seda selgem on projekti kulg ja riskide jaotus ja seda väiksem on vajadus eelarvet “päästa” ehituse käigus.
Lõpphinnale lisaks on oluline ka selle selle struktuur: kas investeering teenib tulevast rahavoogu või peidab kordustöid järgmise renoveerimise sisse.
Kõrgeim riskikoht: faaside kattumine
Kõige sagedasem hinnakõikumise põhjus ei ole hinnatõus, vaid ajastus.
Kui arhitektuur ja tehnosüsteemid projekteeritakse eri etappides, tekib 10-20% suurune lisakulu muutustest ja korduvtöödest.
Täpselt sama juhtub ka ehituse ja sisustuse vahel, kui töövõtjate planeerimine toimub eraldi loogika järgi.
Sama probleemi on rõhutanud ka McKinsey oma kapitaliprojektide käsitluses: killustatud projekteerimine ja faaside eraldatus on üks peamisi põhjuseid, miks suured projektid kipuvad üle minema nii eelarvest kui ajagraafikust.
Sel põhjusel liiguvad turu tõhusaimad projektid järjest rohkem integreeritud mudelite suunas – ühine lähteülesanne, ühine andmebaas ja paralleelne projekteerimine.
Selline töökorraldus võimaldab vähendada eelarve reservi 5-7% võrra ilma riskitaset tõstmata.
Sääst vs efektiivsus
Optimaalne eelarve on see, kus iga kulu teenib selget eesmärki – kvaliteeti, kasutusmugavust või madalamaid hoolduskulusid hiljem.
Näiteks olemasolevate šahtide ja tehnosüsteemide taaskasutus võib vähendada kogu eelarvet 12-15%, samas kui odavamate materjalide valik mõjutab peamiselt ruumi visuaalset kihti, mitte tegelikku kogukulu.
Efektiivne eelarvejuhtimine tähendab, et iga kulugrupp on seotud mõõdetava tulemusega – olgu selleks ruumikasutuse efektiivsus, energiakulu vähenemine või hooldusvajaduse vähenemine.





