Kuidas võiksid kinnisvarafirmad alustada andmepõhise strateegiaga? Juhan Kangilaski, WHAT IF juhtivkonsultant, toob välja konkreetsed sammud, mida astuda juba praegu, et olla valmis Euroopa uute ESG-nõuete ja turu muutustega toime tulema.
Möödunud nädalad on meedia kinnisvaraturul toonud mitu huvitavat suunda, alates renoveerimisbuumist kuni reaalajas energiaandmete kogumiseni. Suurenev tähelepanu roheleppe eesmärkidele, energiatõhususele ja nutikatele lahendustele lubab 2025. aastast kujuneda tõeline läbimurdeaasta. Kas mõne aasta pärast on kõik hooned „nutikad”? Viimaste uudiste põhjal tundub see üha tõenäolisem. Selles ülevaates vaatleme värskemaid trende, mis mõjutavad nii arendajaid, haldureid kui ka investoreid.
Renoveerimise uus ajastu
Kinnisvarauudised avaldas hiljuti kaks artiklit („Raha ja rohe: Riigi Kinnisvara teeb renoveerimisest prioriteedi“ ja „Renoveerimisest saabki uusarenduse tüüp“), millest joonistub välja suur fookus juba olemasolevate hoonete korrastamisele. Riigi Kinnisvara ja teised avaliku sektori organisatsioonid soovivad vältida väärtusliku arhitektuuri lammutamist ja hoida kontrolli all süsiniku jalajälge. Seetõttu nähakse renoveerimises suurt potentsiaali, et saavutada nii kestlikkuse eesmärke kui ka pikaajalisi kulusääste. Lisaks mainitakse, et Eesti vajab 2050. aastaks renoveerida umbes pool korterelamufondist – see tähendab suurt nõudlust tööjõu, ehitusmaterjalide ja uute nutikate lahenduste järele.
Eksperdid ennustavad, et renoveerimine võibki lähiaastatel saada uusarenduste „uueks vormiks“: vanad hooned ehitatakse tehases toodetud moodulitega ümber nii, et tulemus näeb välja ja toimib nagu uudisrajatis. See pole pelgalt ökoloogiline samm, vaid ka ajaloolise kultuuripärandi säilitamise vahend, mis avab uusi võimalusi nii arhitektidele kui ka kinnisvaraarendajatele.
Energiamärgised ja energiatõhusus
Teine Kinnisvarauudiste artikkel „Hoonete energiamärgised ja energiatõhusus võetakse luubi alla” avab, kuidas Kliimaministeerium on asunud ellu viima projekti, mis muudab energiatõhususe mõõtmise ja haldamise paindlikumaks. Praegu on Eestis energiamärgis väljastatud ligikaudu 10% hoonetest, kuid see arv hakkab tõenäoliselt kiiresti kasvama. Lisaks plaanitakse luua digitööriist, mille abil oleks võimalik hinnata ka nende hoonete energiatarbimist, millel märgis puudub.
See samm on oluline nii kinnisvaraomanike, investorite kui ka ostjate jaoks. Energiamärgisest hakkab saama keskne infokild, mis mõjutab otseselt hoone väärtust. Samuti aitab täpne energiakasutuse ülevaade tuvastada renoveerimisvajadusi ja julgustab korteriühistuid ning äripindade omanikke tegema teadlikke samme energiatõhususe suurendamiseks. Pikemas plaanis parandab see kogu sektori läbipaistvust ja aitab vähendada hoonete energiakulusid.
Andmepõhine kinnisvara haldus ja strateegia
Üha rangemad ESG-raportimisnõuded üle Euroopa panevad kinnisvarainvestoreid varasemast detailsemalt koguma ja analüüsima energiatarbimisandmeid igal hoonetasandil. See tähendab tegelikult iga meetri ja seadme energiakasutuse kaardistamist. Eesmärk on selge: tuvastada, millised hooned vajavad lähiajal renoveerimist, millistele tasub paigaldada nutikaid energiasäästulahendusi ja millised võiks olla mõistlik hoopis portfellist välja müüa.
Varade portfellistrateegia tugineb aina enam reaalsetele andmetele, mitte üldistele oletustele. Digitaalsete platvormide kasutamine aitab andmeid automaatselt koguda, struktureerida ja visualiseerida, muutes varade võrdlemise märksa tõhusamaks. Nii on investoritel lihtsam hinnata, kuhu suunata raha, et jääda kasumlikuks ja samal ajal täita keskkonnahoiu eesmärke.
Loe sellest lähemalt ka GRESBi artiklist: Building a long-term portfolio strategy with asset-level data
Kontoripindade tulevik
Rahvusvahelised analüüsid, nagu McKinsey „The Future of the Office“, näitavad, et büroopindade nõudlus on paljudes linnades märkimisväärselt vähenenud. Kaugtöö populaarsus, hübriidlahendused ja vajadus väiksemate, kuid funktsionaalsemate koosoleku- ja koostööalade järele on muutnud senist kontorimudelit. Kontorist on saanud pigem meeskonna kogunemiskoht, kus töötajad puutuvad päriselt kokku ja vahetavad ideid.
Ettevõtted, kes soovivad end positsioneerida edumeelsetena, investeerivad üha enam nutitehnoloogiatesse, rohelahendustesse ja moodsasse sisekujundusse, mis toetaks loovust ja efektiivsust. Nii meelitavad nad ligi parimaid talente ning täidavad ka üha karmimaid ESG-nõudeid.
Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu?
Need neli trendi – renoveerimise tõus, energiamärgiste olulisuse kasv, andmepõhine strateegia ja kontorite ümberkujundamine – mõjutavad kogu kinnisvarasektorit.
- Esiteks vajavad arendajad ja ehitusettevõtted senisest spetsiifilisemaid oskusi, eriti mis puudutab energiatõhusust ja tehnoloogiaid.
- Teiseks kerkivad esile uued ärivõimalused, näiteks tehaseline renoveerimine, nutikate hoonete haldustarkvara arendus ja energiatõhususe konsultatsiooniteenused.
- Kolmandaks on investoritel suurem huvi pikemaajalise tasuvusega projektide vastu, mis vastavad ESG-nõuetele ning on seega kindlam valik turu kõikuvates oludes.
Kõik ettevõtted, kes suudavad neid trende kiiresti rakendada, võivad saavutada märkimisväärse konkurentsieelise.
Mis edasi?
Kokkuvõttes näeme, et Eesti kinnisvaraturg liigub suurema läbipaistvuse, nutikuse ja jätkusuutlikkuse poole. Mis neist trendidest on teie ettevõttele kõige olulisem? Kas olete juba teinud samme renoveerimise, energiatõhususe või andmepõhiste lahenduste suunas? Kirjutage meile ja jagage oma kogemusi – koos saame luua tõhusama ja rohelisema kinnisvarasektori!
Juhan Kangilaski
Juhani fookus WHAT IF’is on arenduste strateegilisel planeerimisel ja kvaliteetse projekteerimise juhtimisel. Tema mitmekülgne kogemus hõlmab nii projekteerimise juhtimist kui ka suurte arendusprojektide koordineerimist.
