Lõpuks ometi on põhjust rääkida trendist, mis on jõudnud muudest sektoritest ka kinnisvarasse. Ning mida lisaks kontoripindadele võib märgata juba ka elamu- ja tööstuskinnisvaras. Räägime üürnikukesksusest ja teenustele orienteeritud kinnisvarast.
Mis on üürnikukesksus?
Kinnisvarasektor on võrreldes panganduse, transpordi, hotellinduse ja kaubandusega olnud aeglasem kliendikeskse lähenemise kasutusele võtja. Kapitalimahukas sektoris on traditsiooniliselt olnud fookus tehingutel ja renditulul ehk rahalistel stiimulitel. Kuid üha enam väärtustatakse jätkusuutlikke suhteid üürnikega nii elamu-, äri-, kui tööstuspindade puhul.
Üürnikukesksus tähendab üürnikele positiivse kogemuse, kvaliteetsete ja kiirete teenuste, operatiivse toe ja personaalse tähelepanu pakkumist. Alates vajaduste ja soovide kaardistamisest ja erilahenduste loomisest kuni väikeste isiklike žestideni. Nagu ka muudes sektorites, on lähenemise mõte kliendi rahulolu ja lojaalsus, mis omakorda toob kaasa suurema tulu ja kasvuvõimalused.
Miks on üürnike rahulolu üha olulisem?
Internetiga on kinnisvaraturg muutunud läbipaistvamaks ning üürnikel on võimalik erinevaid pakkumisi tõhusalt võrrelda. Selle tagajärjeks on madalamad barjäärid muutustele ja lühiajalisem üürnike lojaalsus.
Omaniku jaoks tähendab uue üürniku leidmine turundus- ja ajakulu. Sageli ka kulutusi koristamisele ja hooldustöödele. Kui üleminek ei õnnestu sujuvalt, kaasnevad tulu asemel vabade pindade ülalpidamiskulud. Seetõttu on oluline aktiivne suhete hoidmine üürnikega, et vältida vakantseid pindu ja pidevat üürnike vahetumist.
Samuti pannakse nüüd enam rõhku üürnike kooslusele ning lisaks maksevõimelisusele on hakatud rohkem hindama pakkumise ja nõudluse vastavust pikas perspektiivis. Praktikas võib see tähendada nii lepingulist siduvust kindlaks perioodiks kui ka lihtsalt inimlikke vestlusi, et mõista, kas üürnik harmoneerub teiste osapooltega ja oleks rahulolev üürnik pikemaks ajaks.
Haldusfirmade fookus nihkub tootelt teenustele ja teenindusele
Trendiga koos muutuvad ka turul pakutavad teenused. Kinnisvarahaldus ei tähenda enam vaid väljaüürimist, tegevuskulude aruande koostamist ja kinnisvara seisukorra hindamist kord aastas. Täna ootavad nii üürnikud, kasutajad kui investorid kaasaegseid teenuseid ja pidevat tuge.
Üürnikukesksuse trend eluhoonetes
Trepikoja põrandate pesemine elanike endi poolt on pigem ajalugu. Enamik hooneid on varustanud end suuremas või väiksemas mahus haldusteenustega nagu hooldus, puhastus ja remont. Üha enam jõuab turule aga ka teenuseid ja lisalahendusi maja üldaladel, mis parandavad elamiskogemust. Näiteks võimalus kasutada jõusaali, korraldada üritusi ning veeta aega külalistega ühises vaba aja veetmise ruumis või kasutada co-working ala kodukontorina.
Küsisime oma jälgijatelt sotsiaalmeedias (märts: 2024) “Milline lisaväärtus lisab sinu arvates kortermajale kõige rohkem atraktiivsust?” ning 63% vastanutest pidas prioriteediks ühist jõusaali.
See näitab, et väärtustatakse tervislikku eluviisi ja füüsilist aktiivsust. Hinnatakse mugavat ja hõlpsasti ligipääsetavat võimalust treenimiseks ilma kodust lahkumata või lisakulutusi tegemata. Lisaks võib ühise jõusaali olemasolu suurendada kortermaja elanike sotsiaalset läbikäimist ja ühtekuuluvustunnet. Eraldi toodi välja ka läbimõeldud jalgrattaruumi, talveaeda ning taimede kasvatamise võimalust.
Teeninduse ja klienditoe tegurid mängivad ka kinnisvarasektoris järjest olulisemat rolli. Sarnaselt internetikaubandusele ja kommunikatsiooniteenustele ootavad nii isiklikus- kui üürikorteris elajad täna kinnisvarahalduse ettevõttelt sarnaseid kvaliteete. Näiteks võimalust igal ajal esitada oma päring või teade äpi või teenindusportaali kaudu. Isegi kui teenusepakkuja ei tegele juhtunuga enne järgmise päeva hommikut, saab elanik nii kiirelt oma mure või ettepaneku teele panna.
Üürnikesksuse trend büroohoonetes
Uuemates hoonetes arvestatakse üürnike soovidega juba ehitusprojekti algfaasis. Vanemate hoonete renoveerimisel ei mõelda enam üksnes funktsionaalsele ja esteetilisele uuendusele, vaid mõeldakse läbi kõikvõimalikud variandid, et luua hoone kasutajale mitmekesisem ruumiline keskkond.
Et konkureerida uuemate hoonetega, tuleb sageli ümber teha ruumistruktuur, et see toetaks paindlikku pinnakasutust ning vastata üürnike soovidele. Olgu selleks siis ühisalad, vaba-aja veetmise, toitlustuse ja toetavate teenuste ruumid.
Üürnikesksuse trend kaubanduskeskustes
Kaubanduskeskused jälgivad eriti hoolikalt muutusi olemasolevate ja uute klientide käitumismustrites. Üha enam on turul näiteid üürnike koosluse muutustest ning investeeringutest külastaja mugavusse ja elamustesse.
Loe kaubanduskeskuste arengusuundadest lähemalt:
Üürnikukesksuse trend tööstuskinnisvaras
Ka üürniku spetsifikatsioonide järgi ehitatud ja sisustatud tööstus- ja logistikakinnisvara osakaalu kasv võrreldes tüüpilistega on üks viimaste aastate trende. Nagu ka teistes valdkondades, on lisaks turu muutunud nõudmistele muutuste katalüsaatoriks ka hind. Uusehitused kahandavad järk-järgult tööstusehituseks mõeldud vaba maa pakkumist ning suurendavad seeläbi survet nii uute kui vanemate pindade hinnatõusuks. Kasutajad on sunnitud mõtlema efektiivsele ruumikasutusele ja koos kasvavate tööjõukuludega “iga liigutuse” tootlikkusele. Seal, kus varem piisas standardsetest laost, on kerkinud vajadus täieliku rekonstrueerimise järele kohandustega uuele üürnikule: tõhusust tõstvad tehnoloogiad, uued riiulisüsteemid, nutikad kärud jne.
Ka üürilepingud on muutunud vastavalt erinevatele trendidele
Tööstuskinnisvaras käib viimati välja toodud trend käsikäes üürilepingute pikema kestusega. Suurem kindlus ärisuhte stabiilsuses on üürileandja jaoks vajalik tingimus, et kalleid kaasaegseid tehnoloogiaid ja lisandväärtusega teenuseid nagu näiteks erinevaid süsteeme energia tarbimise optimeerimiseks, oleks võimalik pakkuda.
Kontoripindade puhul seevastu on turu vajadused nihutanud lepingute pikkust ja paindlikkust hoopis teises suunas.
COVIDi perioodil oli paljude ettevõtete jaoks väljakutse kontoripinnast loobumine, sest rendileping oli sõlmitud pikaks ajaks. Täna juba osatakse küsida paindlikumaid lepinguid.
Pandeemiajärgselt on veelgi kasvanud ka enne seda populaarsust kogunud koos-töötamiskeskused. Seal pakutakse eriti paindlikke lepinguid nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele, kes samuti co-working mugavusteenust üha sagedamini kasutavad.
