Kuna erivajadustega inimesed, eakad ja lapsed moodustavad Eesti elanikkonnast veidi enam kui poole ning lähitulevikus on iga viies elanik üle 60-aastane, tuleb kinnisvara- ja ehitussektoril üha enam arvestada demograafilise kontekstiga. Universaalse disaini printsiibid annavad juhised, kuidas luua kõigile kasulikke ja kasutatavaid hooneid ja keskkondi.
Uksepiida kõrgus, väljapaneku valgustus või rohelise tule kestus ülekäigurajal. Nende kõigi taga on disainivalikud. Arhitektuuris tähendab universaalne disain hoonete ja keskkondade kujundamist, mis on kõigile inimestele kasutatavad. Kontseptsioon on viimastel aastatel pälvinud suuremat tähelepanu.
Mõisted
Universaalne disain ja kaasav disain on sünonüümid, kuid soovituslik on ehitatud keskkonnast rääkides kasutada universaalse disaini mõistet ja kaasava disaini mõistet pigem tootearenduse valdkonnas.
Universaalne disain ei ole siiski universaalne lahendus. Pigem on tegu valikuvõimalusi pakkuvate lahenduste kooslusega, et igaüks saaks leida oma konkreetsetele vajadustele vastava lahenduse.
Ligipääsetavus on osa universaalse disaini lahendustest, kuid need kaks mõistet ei ole samad. Universaalne disain läheb kaugemale, keskendudes kõigi kasutajate füüsilistele ja psühholoogilistele, ja isegi esteetilistele vajadustele.
28.06.2025 hakkab kehtima Euroopa juurdepääsetavuse seadus
Seadus keskendub nii digitaalsele kui ka füüsilisele juurdepääsetavusele. EL liikmesriigid peavad uue EN17210:2021 direktiivi üle kandma riiklikesse suunistesse (ja/või õigusaktidesse). Esialgu on see vabatahtlik standard ja mõeldud uusehitistele.
Eesti üks strateegilisi eesmärke on ligipääsetav keskkond aastaks 2035, kus kõik elukeskkonna aspektid lähtuvad universaalse disaini põhimõtetest. Avalik sektor peab olema eeskujuks ligipääsetavuse tagamisel ning motiveerima erasektorit järgima samu põhimõtteid.
Mis on universaalne disain?
Universaalse disaini tunned ära selle järgi, et sa seda ei näe. Kui hoone või ruum toimib hästi, ei häiri meid miski, sest puuduvad tõkked.
See on põhimõte, et iga ruum peaks võimaldama inimestel seda iseseisvalt ja teadlikult kasutada. Kõik ruumid peaksid olema ligipääsetavad ja arhitektuursetest tõketest vabad, ruumid ja nendega kaasnevad seadmed ligipääsetavad ka ratastoolis inimestele, liikumis-, nägemis-, kuulmispuudega inimestele jne.
Näiteks on trepid ratastoolis inimestele kriitiliseks takistuseks, kuid ilma kontrastsete või tekstureeritud märgisteta ebamugavad ka vaegnägijatele ja pimedatele.
Ruume peaks saama kasutada võimalikult lai kasutajate rühm ja need vastama nende vajadustele ja ootustele.
Põhimõttega kultiveeritakse ehitatud keskkonda, mis on mõeldud kõigile. Sõltumata abist, motoorsest/sensoorsest/kognitiivsest/vaimsest puudest, kroonilisest haigusest, pikkusest, kaalust või suurusest.
Seitse universaalse disaini põhimõtet:
- Õiglane kasutamine: disain on kaasav ja mitte häbimärgistav.
- Paindlik kasutus: pakub individuaalsete vajaduste rahuldamiseks mitmeid kasutusvõimalusi.
- Lihtne ja intuitiivne disain: eemaldab tarbetu keerukuse, et kõik oleks hõlpsasti mõistetav.
- Kergesti äratuntav ja märgatav teave: kasutab olulise teabe edastamiseks mitut meelt ja ühildub abiseadmetega.
- Vigade taluvus: minimeerib vigade riski ja tagajärgi.
- Väike füüsiline pingutus: nõuab minimaalset pingutust ja võimaldab neutraalset kehaasendit.
- Piisavalt ruumi ja ruumi: vahekäigud ja alad on piisavalt avarad kõigile kasutajatele.
Elukaarel põhinev ligipääsetavuse kontseptsioon
Põhimõte vaadelda ligipääsetavuse sihtrühmana kogu elanikkonda elukaare vältel.
Ligipääsetavus tähendab enamat kui invatualett ja kaldtee
Seni on ligipääsetavust seostatud puuetega inimeste erivajadustega, kuid universaalne disain võtab arvesse kõikide inimeste vajadusi ja kogu inimese elukaart: lapsed, väikelaste vanemad, eakad, ajutise vigastusega inimesed jt. Universaalne disain parandab igas vanuses ja erineva võimekusega inimeste elukvaliteeti.
