Kuigi Tallinnas on kinnisvara menetlusajad on pikad ning ehitusloa saamine keeruline, siis Raku tehnopargi kaasaegse linnaruumi projekt on hea näide vastupidisest – võimalik on ka kiirem lahendus, kui esmapilgul tundub.
AS Maru arendatavas Raku äri- ja tootmishoonete kvartalis oli vaja projekteerida 1,5 kilomeetrit avalikku tänavaruumi koos haljastuse ja tehnovõrkudega. Projekt vormistati kahes etapis, et võimaldada paindlikku etapiviisilist elluviimist. Kuigi projekt sisaldas detailplaneeringust erinevat küttelahendust ja lisaks fooriristmikku, õnnestus taristu projekteerida ja menetleda vähem kui aastaga.
“AS Maru projekt on heaks näiteks, et kui tellijal on tahet ja soovi võimaluste ja piirangute osas kaasa mõelda, saab aja- ja ressursisäästvalt projekteerimisetapi läbi viia. Oluline edu võti on kindlasti teha ka koostööd ametiasutustega varasest faasist peale, mitte alles siis, kui ehitusloa taotlemiseks vajalik projekt on valmis ja muudatuste sisse viimine on väga kulukas,” ütleb peaprojekteerija WHAT IF esindaja Juhan Kangilaski.
Kuidas taotleda kaugkütte piirkonnas luba rohelisematele lahendustele?
Tellija soovis tootmishoonele võimalikult rohelist küttelahendust. Detailplaneering nägi selles piirkonnas ette tõhusat kaugkütet. Kuna esialgsed arvutused toetasid energiatõhususe vaatest maakütte lahendust, koostati põhjalikum kahe küttelahenduse võrdlev analüüs. Analüüsi kokkuvõtlik soovitus oli arendajal soojusvarustuse süsteemina kasutada maasoojuspumpa. Maakütte puhul on võimalik jahutuskoormuse katmiseks kasutada vabajahutust, mis omakorda aitab keskkonda säästvamalt jahutada. Samuti saab jääksoojusega soojendada maapinda ning kasutada seda soojust kütmiseks ning tarbevee soojendamiseks. Kaugküttega seda teha ei saa.
Tänu analüüsiga põhjendatud argumentidele ning täpsetel andmetel põhinevatele lahendustele tuli ka linnalt kooskõlastus väga kiiresti.
Kuidas õnnestus mitte veel standardsed jätkusuutlikud lahendused nii kiirelt välja töötada?
Selleks, et ellu viia läbimõeldud jätkusuutlikke innovaatilisi lahendusi, ei saa jääda kinni vanasse paradigmasse. Kuid paradigma saab muuta ja innovatsiooni teha üksnes tellija ja ekspertide meeskonna tugeva koostöö tulemusena.
“Jätkusuutlikke lahendusi on lihtne projekteerida, kui omanikering ja juhatuse liikmed osalevad aktiivselt projekteerimisprotsessis. Palju variante käisime läbi ka tuletõrje kustutusvee lahenduste läbimõtlemise puhul. Alati mingid piirid tulevad kuskil ette, aga kui teada planeeringus seatud kontekst ja halduslepingu kokkulepped linnaga, siis ei raisata aega ulmelosside ehitamisele ja otsitakse parimaid lahendusi seatud eesmärgi elluviimiseks,” kommenteerib WHAT IF-i projektijuht Külli Tulvik.
Ehitusseadus ei sea üksnes piiranguid, vaid jätab ka võimalusi
Me elame nii kiirete muutuste ajal, et on ülimalt eluterve ja tervitatav, et sageli 10 aastat tagasi tehtud detailplaneeringusse ja tehnilistesse tingimustesse või muudesse raamidesse ei pea kinni jääma. Sageli unustatakse ära, et ka seadustes ja määrustes on ju see võimalus olemas – teha teisiti. Tuleb lihtsalt tõestada, et pakutav lahendus on parem või tõhusam.
Viljandi maantee ristmiku ümberehitus
Projekti osa oli ka fooriristmik, mille kõigile osapooltele sobiva lahenduse välja töötamine oli oodatust palju kiirem. Kuidas saadi nii kiire lahendus?
“Pöördusime paralleelselt nii riigi transpordiameti poole, kes andis arvamuse ja tingimused, millega tuleb arvestada ning antud teelõigu valdaja Tallinna Transpordiameti poole, kes väljastas ristmiku projekteerimiseks tehnilised tingimused. Valminud eskiisiga läksime esmalt Tallinna transpordiameti ametnike juurde, kus projekteerija ja ametnike koostöös sündis veel parem lahendus. Ja nii läks projekti ehitusloa menetlus ladusalt,” kommenteerib WHAT IF-i projektijuht Külli Tulvik.
Kuidas panna koostöö linnaga kiirelt ja sujuvalt toimima?
Iseäranis taristu- ja liikuvuse projektide puhul on vaja ühendada analüütiline ja andmepõhine lähenemine oskusega kommunikeerida oma tahet ning osata neid kaht asja koos selgelt ja veenvalt presenteerida. “Tugevaks alguseks sellistes projektides on haarata telefonitoru ja arutada võimalike lahenduste mõtted ametnikega läbi,” ütleb Juhan Kangilaski.
Tellija esindaja, AS MARU juhatuse esimehe Aivar Alavere sõnul tagas projekti sujuvuse see, et “kõik osalised olid ühe eesmärgi nimel väljas, et aasta pärast parima soovitud lahendusega ehitusse minna, ja see ka õnnestus. Ja kuna tegevuste ahel on niisuguse projekti puhul väga dünaamiline, on võti protsesside juhtimises.”
Mis eristab taristuprojekti projekteerimist hoone omast?
Hoone projektil on palju täpseid väiksed komponente, mille elluviimist saab tükeldada lineaarselt kulgevaks ahelaks. Taristuprojekt on dünaamilisem ning juhtimise vaatest vähem tehniline. Kui kokkulepped on saavutatud, siis tööprojekti vormistamine on väga operatiivne ja kiire. Tuleb arvestada, et suurem osa energiast läheb suhtlusse. Küsimus ei ole mitte üksnes formaalses menetluses, vaid arvestada tuleb ka linnapoolsete sisuliste erinõuetega, jätkusuutlikkusega, naabrite ning kogukonnaga laiemalt.
RAKU tehnopark – Projektijuhtimise õppetunnid
Kui tellijal on tahe, siis peaprojekteerija ülesanne on seda teadmuse ja andmete abil võimestada, ja paika panna, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Oluline on juba varases faasis haarata telefonitoru ja rääkida inimestega.
Oluline on, mis järjekorras sa kellegagi midagi kooskõlastad.
Samuti on oluline on tagada, et kokkulepped saaks varakult fikseeritud. Siis edasi läheb ehitusloa menetlemine ja lõplik tööprojekti vormistamine juba ladusalt.
