Raul Tammin on tegelenud katlamajade ja koostootmisjaamade ehitamise, soojusseadmete maale toomise, paigaldamise ja hooldamisega 15 aastat. Tal on kogemused nii väiksemate soojuskeskuste kui suurenergeetika seadmete projekteerimise, ehituse ja hooldusega.
Rääkisime temaga energiasäästu põhitõdedest ja automatiseerimisest ning peamistest vigadest/kasutamata võimalustest tehnosüsteemide projekteerimises, ehituses ja hoolduses.
Mida peaks teadma tehnosüsteemide hoolduse kohta?
Tehnosüsteemide puhul arvatakse sageli, et esimesed viis aastat on hooleta. Ei ole nii. Hooldama peab kohe. Ja see ei tähenda välist hindamist, et läigib peaaegu nagu uus. Hooldusele spetsialiseerunud ettevõte oskab näha süsteemides kõrvalekaldeid võimalikult vara. Ja saab kohe hakata süsteeme ka optimeerima.
Oluline on tagada hoolduse järjepidevus – tellides seda ühest ettevõttest. Paari aastased lepingud ei ole head, sest esimesel aastal õpitakse alles süsteemi tundma. Teine aasta tehakse parandused. Sealt edasi saab alles peenhäälestada. Miinimum leping võiks olla 4 aastat, muidu keeratakse rohkem nässu kui tehakse korda. Ja tasub võtta tehnosüsteemidele spetsialiseerunud suurem ettevõte, kus on 24/7 olemas vastava valdkonna insenerid, et saada õiget abi õigel ajal. Muudel juhtudel on riskid lihtsalt suuremad.
Kuidas ärihoone energiakulusid optimeerida?
Võtmekoht nr 1 on kadude vältimine energia täpse suunamisega.
Kui mingisse ruumi tahetakse saada 24 kraadi sooja, siis täpselt siia peaks tulema võimalikult selle ligilähedane energia hulk. Selle võrra on vähem kadusid igal pool.
Mida madalamaid temperatuure sa suudad väljastada kütte või jahutuse alguspunktist, seda väiksemad on kaod.
Vanasti olid kombeks väiksed radikad, kus oli sees hästi kõrge temperatuur. Aga mida kõrgemad on temperatuurid, seda suuremad on kaod. Täna on mõistlik uues projekteeritavas hoones arvutada võimalikult optimaalne küttepind, et tagada madalamad temperatuurid kütteallikalt.
Võtmekoht nr 2 on stabiilsus.
Oluline on ennetada üle- ja alakütmist ning -jahutust. Mida varem ja mida täpsemalt õnnestub energiat hoida, seda väiksem on energiakulu, ja seda suurem on kasutegur.
Kui on näha juba mõned tunnid ette, et läheb külmaks, saab hakata vaikselt tõstma temperatuuri ennetavalt, et ei toimuks suuri kõikumisi.
Kui keeruline on üle minna targale kütte ja jahutuse lahendusele? Kas see nõuab suuri ümberehitusi?
Sõltub mahust ehk kui täpselt ja lokaalselt on soov seadistusi muuta.
Kui muuta targaks paikne seade nagu soojussõlm, katel või jahutuses kompressorjaam, siis on võimalik seda teha täitsa mõistliku kuluga.
Kui keskenduda ainult mingile kindlale punktile, siis piisab võib-olla sellest, kui kontroller ära vahetada, teha ta kaug-hallatavaks. Paned kontrollerile vidina külge, mis alandab ja tõstab temperatuuri mingist ajahetkest kui energiahind on odav, siis ta kütab näiteks akumulatsioonipaagi ülesse. Kui energiahind on kallis, siis pigem hoiab temperatuuri madalama. Aga see kõik peab olema tarbijale võimalikult märkamatu.
Kui me räägime suurest rekonstrueeritavast hoonest, kus on vaja asju teha ruumipõhiselt, siis peab muidugi eelarvet olema. Kui soov on hästi palju automatiseerida, siis olenevad keerukus ja hind ka otsustest – kas teha seda üle õhu, üle pilve või juhtmestikuga.
Uuendusi tehes soovitan igatahes valida tuntud brändi seadmed. Oluline on see, et ka pikema aja möödudes oleks turul teenusepakkuja, kes on võimeline süsteemi hooldama ja uuendama. Sama kehtib varuosade kohta.
Kas nutikate süsteemide rakendamine on kallis?
Kallis on suhteline. Hinnavahe selles valdkonnas tasub ära parema lahenduse puhul, kuid me ei räägi ühest aastast – 5 aastat tasuvust on miinimum.
Ka lihtsate vahenditega saab kütte- ja jaotuskulud alla tuua. Hästi oluline on inimeste tarbimisharjumused üle kontrollida. Ei ole vaja üle kütta. Üks kraad temperatuuri alandust on 5% energiakulu kokkuhoidu. Kui alandada 2 kraadi, võib kulu kokkuhoid olla juba kuni 10%.
Aga ümber tegemiste ja moderniseerimise tasuvusaja määrab lisaks seadmete maksumusele suurel määral ikka energia sisendi hind ja tarbimise kogus.
Reaalse tarbimise saab teada tarbimisharjumuste järgi. Rekonstrueeritava katlamaja või soojussõlme puhul on eeliseks see, et on olemas tarbitud energia andmed. Nende analüüsi põhjal saab valida uued seadmed täpsemalt ja kuluefektiivsemalt.
Veel üks targa süsteemi võtmekoht:
Saadud infot peab keegi oskama analüüsida.
Sa võid panna kuitahes palju automaatikat ehk soojusarvesteid sõlmedesse/hoonesse ja andmeid koguda, aga kui sul pole inimest, kes oskab seda analüüsida, ja öelda, mida paremini teha, siis selle infoga ei ole midagi peale hakata. Andmeid tuleks analüüsida koheselt, siis on sellel mõtet.
Kuidas kindlustada, et uue büroohoone temperatuur oleks igal ajal mugav?
Kui süsteemid on algusest peale hästi projekteeritud, siis ei teki probleemi. Väga oluline on ka ehitaja ja projekteerija omavaheline suhtlus.
Kui tegemist on uue ja alles projekteeritava hoonega, siis päris kindlasti tasub modelleerida tuule ja päikese suund, ruumide paiknevus ja inimeste asukohad ruumides. Kes on akna ääres, kes keset ruumi, kes ventilatsioonitoru all.
Asjad peavad töötama nii projekti dokumentatsioonis kui reaalses elus. Alati tuleb kasuks, kui projekteerija on ka lõpphäälestuse juures, et asi hakkaks tööle nii, nagu oli mõeldud.
Säästmise võtmekoht – mitte projekteerides üledimensioneerida
Projekteerijad dimensioneerivad reipalt üle. Põhjus lihtne – aladimensioneerides juurde panna ei saa, aga üledimensioneerides saab allapoole alati võtta. Aga see on ka tellijale kulu ja iga kilovatt on rahasumma. Mida suurem seade panna, seda kallim ta on. Mida võimsam on katel, seda suuremad on kaod.
Katlamajade rekonstrueerimistööde puhul ma võtan pea alati 10, 15 20% alla.
Need asjad ongi professionaalse tunnetuse küsimus, ja tellija peab ka olema võimalikult teadlik, mida ta tahab saada.
Kui palju saab säästa, kui süsteemid ise reguleerivad kütet ja jahutust vastavalt tegelikule kasutusele?
Täna on ju olemas juba ka täitsa tavalistel kodustel ventilatsioonidel funktsionaalsused, mis lubavad mängida päeva ja öö temperatuuridega. Kuid ärihoonete puhul taas on vaja vaadata investeeringu maksumust ja et kas on olemas osapool, kes seda lõpuks haldab.
Inimfaktor on tarkvara ja riistvara uuenduste ja hoolduse puhul hästi oluline – see peab olema jätkusuutlik.
Baastõed veelkord:
Iga kraad on raha ja energia. Lihtne rusikareegel ütleb, et üks kraad temperatuuri alandamist toob 5% võitu.
Aga ei ole ka mõistlik lasta 7-8 kraadi alla, kui büroohoonest koju minnakse. Nii suur jõnks ei tasu ära. Stabiilselt on alati säästvam. Jõnksutada kuni 3 kraadi on okei.
Kuidas aitab automatiseerimine kaasa jätkusuutlikkusele (ESG)?
Energia kulu põhjal toimub ka ruutmeetri hinna arvutamine büroo rendipinnale. Siin on kasu otsene. Lisaks meelitab jätkusuutlik kuvand klienti ja talenti. Nooremad põlvkonnad vägagi vaatavad, palju on päikesepaneele katusel ja kui innovaatiline büroo on.
Innovatsiooni on palju ja jätkusuutlikkus kasvab. Näiteks energiasalvestusmoodulid. Salvestad odava elektri ja siis kui elekter läheb uuesti kallimaks, võtad sealt, aga see nõuab täna hästi palju mahtu. Sa ei saa panna büroohoonesse 100 kuupmeetrist soojaveepaaki, see on kasutu pind. Akupangad aga arenevad kiirelt – lähima 5 kuni 10 aasta jooksul hakatakse ärihoonetes kindlasti laialdaselt kasutama akupõhist elektrisalvestust.
Raul Tammin
Soojusenergeetika magister
Kutsetunnistused:
- Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (Tööstuslikud ja kaubanduslikud külmaseadmed- ja süsteemid.
- Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (Soojusseadmed ja – süsteemid)
