Energiatõhususe- ja rohenõuete karmistumine. Süsinikuarvutus on tulnud, et jääda.
Kliimamuutuste, energiasäästu vajaduse ja ringmajanduse põhimõtete leviku tõttu mängivad rohenõuded ja süsinikujalajälje arvutused sektoris üha suuremat rolli. Energiatõhusus on jätkuvalt väga tähtis, kuid see on vaid osa üha enam teadvustatud suurest pildist, milleks on CO2 ja muu keskkonnamõju vähendamine kogu hoone elutsükli jooksul.
Kliimaministeeriumis on koostamisel eelnõud, mille alusel saab CO2 jalajälje arvutamine ehitusloa taotluses kohustuslikuks ning muutub sellega “nišiteemast” uueks keskseks teemaks.
Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga. Kuid iga projekt on ka ainulaadne – seetõttu universaalseid CO2 arvutamise ja mõõtmise metoodikaid ja tehnoloogilisi lahendusi täna veel pole, kuid aega neid ära oodata samuti pole. Igas projektis tuleb hakata arvutama, sest vaid reaalsete arvutuste põhjal tekib kohalik teadmus ja kogemus ning –> valmisolek uuteks seadusteks ja turuootusteks.
Hoone andmed muutuvad strateegiliseks investeeringuks
Võimalusi andmetest väärtuse ja konkurentsieelise loomiseks on rohkem kui kunagi varem. Selle eeldus on aga suhtumine andmetesse kui strateegilisse varasse ehk investeerimine andmeressursside arendamisse ja järk-järgulisse sihilikku kasutamisse.
Hoone andmed ja nende analüüs aitavad mõista hoone kasutusmustreid, tuvastada kokkuhoiukohti ning teha informeeritud otsuseid. Potentsiaalsete probleemide tuvastamine juba enne ilmnemist aitab vähendada hooldus- ja remondikulusid, hoida hoone konkurentsis ning säilitada selle väärtust. Andmeid saab kasutada ka elanike ja üürnike rahulolu parendamiseks, mis samuti suurendab hoone atraktiivsust.
Andmete potentsiaal võib tõusta eksponentsiaalselt isegi mõne päevaga. Sellele aitavad kaasa generatiivse tehisintellekti arengud ja erinevate tehnoloogiate omavahelise interaktsiooni enneolematu tase.
Üha enam on võtmeküsimuseks andmete kasutamise (ja monetiseerimise) strateegia, mis ulatub palju kaugemale pelgalt andmete kogumisest ja on suunatud tõelise lisandväärtuse loomisele.
Tehisintellekt muudab sektori kõiki protsesse. See on väljakutse ja innovatsioonivõimalus.
Kiirelt arenev tehisintellekt sobib hästi ehitus- ja kinnisvarasektorile omaste komplekssete tehniliste ja õiguslike probleemide lahenduste kiirendamiseks. Arhitektid ja insenerid saavad kasutada AI abil loodud simulatsioone, et hinnata hoonete energiatõhusust, materjalide valikut ja pikaajalisi tegevuskulusid.
Tulemuseks on oluliselt väiksem projektivea määr ja vähem kulukaid ümbertegemisi ja viivitusi, teadlikumad otsused, täpsemad maksumuse hinnangud, kõrgema kvaliteediga ehitus ja lühemad ehitusajad.
Kuid kvaliteetse AI treenimiseks tuleb läbida edukalt eelnev samm, milleks on andmete kogumine.
Kasutaja heaolu ja tervist toetava keskkonna väärtus kasvab
Kasutajakeskne disain lähtub lõppkasutaja ja üürnike soovidest ja vajadustest. See eeldab traditsiooniliste sisse harjunud protsesside muutmist ning kasutaja vaate sisse toomist juba ehitusprojekti algfaasis. Tervist toetav arhitektuur, mis arvestab ruumide mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, on samuti kasvav trend.
Ka vanemate hoonete renoveerimisel ei mõelda enam üksnes tehnilisele ja esteetilisele uuendusele, vaid mõeldakse läbi kõikvõimalikud variandid, et luua hoone kasutajale funktsionaalsem, mitmekesisem ja tervislikum ruumiline keskkond.
Selleks tuleb sageli olemasolevat ruumistruktuuri muuta, lisada ühisalasid ning toitlustuse ja toetavate teenuste ruume. Trendi osana pannakse nüüd enam rõhku üürnike kooslusele, et üürnikud harmoneeruks teiste osapooltega.
Paralleelselt võimendavad kasutaja- ja tervisekesksuse trendi olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris. Kui 1960. aastatel oli eestlase keskmine eluiga 67,68 aastat, siis täna on see juba 78,2. Ning see tõuseb. Prognooside kohaselt elame 2050. aastal keskmiselt 83 aastaseks. Turuvajadustele vastamiseks peavad hooned ja taristu, sh elukondlik kinnisvara, hakkama vastama paremini nii eakate kui ka erivajadustega inimeste vajadustele.
Tokeniseeritud kinnisvara muudab sektori investeerimisturgu
Füüsiliste varade (RWA) digitaliseerimine läbi plokiahela tehnoloogia on kinnisvara investeeringuturgu puudutav megatrend.
Füüsilise vara muutmine digitaalseks varaks võimaldab investeeringute jagamist väiksemateks osadeks ja avab uued võimalused nii investoritele kui ka varade omanikele.
Füüsilisi varasid, millel on tegelik väärtus reaalses maailmas, nimetatakse reaalmaailma varadeks (RWA ehk real world asset). See hõlmab nii finantsinstrumente nagu laenud ja kindlustuslepingud, aga ka varasid nagu kaubad ja kinnisvara. RWA on nende varade plokiahelapõhine tokeniseeritud versioon, mis muudab nende kasutamise veebitehingutes ja investeeringutes lihtsamaks.
Võtame näiteks 10 miljoni eurose ärihoone. Varem osteti või müüdi seda tervikuna, kaasates palju kapitali ja mitmeid osapooli nagu pangad, advokaadid, nõustajad, millega kaasnesid kopsakad tehingukulud. Tokeniseerimine võimaldab hoone jagada tokeniteks, millest igaühe väärtus on näiteks 10 eurot. Tokeneid, mis näitavad osa hoone omandist, saavad investorid osta mis tahes koguses. Nii avab tokeniseeritud kinnisvara uue turu laiemale publikule mõjutades kapitali voogu ja investeeringute mitmekesisust. Suuremad investorid võidavad likviidsust, kuna saavad osaleda investeeringutes väiksema kapitaliga. Tokeniseerimisel ja nutikatel lepingutel on suur potentsiaal tuua tehingute kulud alla ja kiirendada protsesse.
Arendajad loovad multifunktsionaalset linnaruumi ja „15-minuti linna“
20. sajandi linna iseloomustas funktsioonide lahusus: kultuurile ja kontoritele broneeritud kesklinn ning äriparkide ja kaubanduskeskustega äärelinn. Täna lähtuvad arendajad pigem linnaruumi multifunktsionaalsuse ja „15-minuti linna“ kontseptsioonist, mis vastupidiselt rõhutab funktsioonide koondamist.
15-minutilise linna idee on see, et inimesed saaks jalgsi või rattaga ära teha igapäevased asjad: kool, töö, trenn, pood, vaba aja tegevused.
Trendi saab kultiveerida ka arenduse põhiselt: 5 minuti-linnana. Tallinnas on headeks näideteks elust kihav Rotermanni kvartal ja äsja valminud Arteri kvartal.
Lisaks ärihoonetele tegutsevad kvartalites teenindusettevõtted, restoranid ja kauplused, mis aitavad seal töötavatel inimestel nädalas mitu tundi aega koku hoida ning pakuvad põhjust külastamiseks ka linlastele laiemalt.
Uusehituse asemel üha rohkem renoveerimisprojekte
Olemasolevate hoonete taas kasutuskõlblikuks muutmine, atraktiivse välimuse andmine, kaasaegsete keskkonnasõbralike lahendustega varustamine ja täiesti uute ülesannete täitmiseks kohandamine on EL kliimaeesmärkide ja energiatõhususe nõuete tõttu
kasvav trend.
Põhirõhk on veel hoonete kaasajastamisel ja energiakulude vähendamisel, kuid kasvab ka teadlikkus sellest, et renoveerimine on nr 1 meede, mis aitab vähendada sektori kahjulikke keskkonnamõjusid, mis tekivad paratamatult uute hoonete ehitamisel.
Lisaks seadusest tulenevatele nõuetele nügivad keskkonnasõbralikke lahendusi ka investorid ja üürnikud. Ärihoone omanikule tagab energiatõhus ja hea sisekliimaga hoone parema üüritootluse ning vähendab kõrgete kommunaalkulude ja kehva kasutajakogemuse tõttu tekkivat vakantsi. Kui ärihooneid ei renoveerita, muutuvad need lõpuks sisuliselt väärtusetuks.
Renoveerimisprojekte toetab ka kruntide defitsiit. Linnades on saada üha vähem kinnistuid, samas on linna atraktiivsemates osades sageli kasutamata hooneid, mis ei täida enam oma eesmärki. Uueks kasutuseks kohandatud postindustriaalsed objektid või loftid paistavad silma, omavad iseloomu ja on tänapäeval kõrgelt hinnatud. Selliste hoonete renoveerimine on sageli keeruline nii tehniliselt, logistiliselt kui juriidiliselt, kuid sellegipoolest näevad arendajad, et ülesanne tasub enda peale võtta ja ellu viia.
