Oma 240 hektari suuruse pindalaga on Seestadt Arspen Euroopa suurim linnaarendusprojekt. Mitmes etapis luuakse kvaliteetne elamispind enam kui 25 000 inimesele ning üle 20 000 töö- ja koolituskoha. Kuid Seestadt ei ole linna laiendus selle tavapärases mõttes, vaid mitmekesiste funktsioonidega ja uuenduslike eesmärkidega linnaosa. Pole kahtlust, et siia Euroopa keskpunkti kogunevad aktiivselt uuenduslikud ettevõtted ja institutsioonid. Sestap on see tark investeering nii investoritele kui ettevõtjatele. Koduotsijad leiavad siit aga täiusliku kombinatsiooni linnamelust ja aeglustumisest.
Oma õppereisil saime teada, et projekt viiakse ellu arendaja ja linna koostöös – mõlemal on 50/50 osalus ühises juriidilises kehas, mis tagab suurema vastutuse ühiste väärtuste loomise osas. Viini linn osaleb Seestadti arendamisel enam kui 20 osakonnaga. Arspeni arenduse eesmärk on saavutada samaaegselt 2 olulist eesmärki – kliimaneutraalne ja elamisväärne ehitatud keskkond ja kättesaadavus kõigile elanikele.
Kuidas nad seda saavutavad?
Fookus nr 1 – säästlikkus
Algusest peale on arenduse fookus olnud ressursside säästmisel. Kaks näidet.
Arenduse logistikakeskuse ehituseks kasutati ehitusmaterjalina ca 600 000 tonni merest välja kaevatud materjali. Vanade lennuradade lammutamisel tekkinud betoon võeti taaskasutusse otse kohapeal. See praktilise ringmajanduse näide on seni säästnud umbes 280 000 veoauto sõitu ja seega hoidnud ära umbes 6000 tonni CO2 heiteid.
Skandinaavias leiutatud vihmavee äravoolusüsteem pakub tänava äärsetele puudele optimaalseid kasvutingimusi, parandab seeläbi mikrokliimat, pakub suuremat kaitset tugevate vihmade korral ja leevendab kanalisatsioonisüsteemi koormust.
Kõik teed viivad järve äärde
Linnaplaneerimise puhul on oluline välja tuua, et 50 protsenti alast on reserveeritud avalikule ruumile. Neist poole moodustavad takistusteta juurdepääsetavad alad ja avarad väljakud. Teise poole rohealad ja pargid.
Linnaosa ühendusteljed on “häälestatud” nagu pillikeeled. Igal alal on oma disain. See annab uuele linnaosale mitmekesisuse ja omanäolise identiteedi. Enamasti segakasutusega hooned on kombineeritud kvaliteetsete avalike ava- ja haljasaladega.
Türkiisroheline 5,4 hektari suurune järv ja selle kõrval asuv park moodustavad linnaosa südame. Päikseallee on linnaplaani teine oluline element. Ringtee ühendab kõik piirkonna peamised arendused transpordiühenduste ja roheliste jalgradadega.
Lühikeste vahemaadega 15-minuti linnaosa
80 protsenti linnaosas liikumisest hakkab toimuma keskkonnasõbralikult jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga. See eesmärk on juba peaaegu saavutatud.
Parkimiskohti on kavandatud eeldusega, et autot omab 40% elanikest. Ülejäänud liikujatele on uus kiire metrooliin ja kiire rattateede võrgustik.
Kahe jaamaga metrooliin on linnaarengu mootor. Viini kesklinna saab 15 minutiga. Lisaks on planeeritud seitse bussiliini ja kaks trammiliini. Autoga ei pea peaaegu ühtegi sõitu tegema. Autode vähesusele aitab kaasa olulisemate teenuste kättesaadavus kuni 15- minutise jalutuskäigu kaugusel.
Wienmobili punktidest saab igaüks ühest kohast liiklusvahendi vastavalt oma liikumisvajadustele – rendiratta või tõuksi järgmisse jaama või autojagamise põhimõttel sõiduki nädalavahetusel ostlemiseks piirkonna suurimas kaubanduspargis. Samas on ka rattateenindus. Juba on võimalik ka tasuta jalgratast laenutada. Pideva tagasiside ja uuenduste kaudu luuakse koos elanikega tuleviku keskkonnasõbralikku mobiilsust.
Energiatõhusad hooned ja rohelised lahendused
Kliimatundlik linnaarendus on algusest peale olnud keskne eesmärk. Kõrge ehitusstandardi seadmisega on eesmärk ehitada 2040. aastaks üksnes nullheitega hooneid. Lisaks on kliimamuutuste tõttu käimas kõigi hoonete planeerimine ja kohandamine seoses suviste kuumaperioodide sagenemisega.
Ehituses arvestatakse kuut kvaliteedikriteeriumi.
1 Tõhus energiakasutus
Hooned peavad andma oma panuse taastuvenergia tootmisse. Selle saavutamiseks peab hoone enda energiavajadus olema väga madal. Seetõttu tuleb järjepidevalt muuta energiakasutus efektiivsemaks (küte, soe vesi, jahutus, ventilatsioon, elektriseadmed).
Nõuete põhinäitajad annavad hoonele energiasertifikaadi, mida on võimalik järk-järgult parendada.
2 Taastuvenergia võimekus
Hooned peavad 2040. aastaks olema võimelised tootma ja kasutama kohapeal toodetud taastuvenergiat. Päiksest või tuulest toodetud elektrienergia aastase tootmise nõuet arvutatakse üldjuhul vastavalt põrandapinnale, kuid mittestandardsete hoonete puhul arvestatakse ka ruumide kõrgust jms.
3 Nutikas ja kasulik energiavõrk
Kõigi majandussektorite heite vähendamine nõuab rakenduste ja energiavarustuse optimeeritud ja sektoritevahelist koostoimet. Uutel energiatõhusatel hoonetel on selles suur roll ja potentsiaal.
Selleks on määratletud spetsifikatsioonid energia paindlikkuse ja võrgu kasulikkuse kvaliteedi kohta (mõõdikud madala kütte- ja jahutuskoormuse, ehitustehnoloogiliste süsteemide juhitavuse ning soojus- või elektrokeemilise energia salvestamise võimaluste kohta).
4 Kliimamuutustele vastupidav soojusmugavus
Suve kuumadel perioodidel on keeruline isegi öösel akna kaudu eluaset jahutada. Välja tuleb töötada uusi lahendusi, mis toetavad temperatuuri reguleerimist näiteks põranda või lae kaudu. Lisaks võetakse kasutusele meetmeid soojussaarte vähendamiseks, sh ventilatsioon ja rohealade lisamine linnaruumi.
5 Perspektiivis nullheitega ehitamine
Kliimaeesmärkide saavutamiseks minimeeritakse hoonete ehitamisest tulenevaid kliimamõjusid ning kasutatakse ära ringmajanduse võimalusi. Halli energiat ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid hinnatakse 100 aastase elutsükli kontekstis.
6 Minimaalse CO2-heitega mobiilsus
Minimaalset heidet seoses transpordiga peavad aitama tagada igapäevaste teenuste pakkumine elu- ja ärihoonetes, korralikud jalgrattaparklad, ühistranspordi lähedus, elektriautode laadimise taristud, sõidukite jagamismajanduse lahendused.
Meie peamine õppetund sellest nutikast linnalaborist – agiilne lähenemine
Pole kahtlust, et kui lähme paari aasta pärast uuesti Viini, siis avaneb meile hoopis uus pilt. Selle artikli teemaks olnud Seestadt ja Arspeni arendus on Smart City Vienna linnalabor – ehk siis koht, kus julgelt katsetatakse nutikaid ideid, kontseptsioone ja tehnoloogiaid.
Paljud Arspeni arenduses välja töötatud uuendused ja tõestatud lähenemisviisid on juba kasutusele võetud ka Viini teistesse säästva arengu prioriteediks seadnud linnaarendusprojektidesse. Kuid kõik ideed ja rakendused ei pruugi ja ei saagi olla elujõulised. Agiilne lähenemine on Viinis väga hästi omaks võetud. Otsused on kiired ja tõhusad.
Meie oleme taaskord inspiratsiooni täis ning tänulikud võimaluse eest kogeda tohutul hulgal toimivat innovatsiooni oma silmaga.
