Lähiaastatel tehakse kohustuslikuks ehitusloa taotluses arvutada hoone CO2 jalajälg. Iseenesest on positiivne, et süsinikuarvutus tuleb teha eelprojekti staadiumis, et kohe alguses välja selgitada suurimad heitkoguste vähendamise võimalused. Kasu aga väheneb, kui arvutust projekti edenedes ei uuendata.
Edaspidi muutub kohustuslikuks ka süsiniku jalajälje piirväärtuste kontroll ja tuleb hinnata heitkoguseid kogu projekti vältel. Vastasel juhul võib ehitusloa faasis avastada, et projekt ületab lubatud piirväärtusi.
Süsiniku jalajälje arvutamist on mõistlik hakata kohe käsitlema pideva protsessina, sest arvutuses kasutatavad numbrid muutuvad igas etapis detailsemaks ja tõepärasemaks. Ning kaugel pole aeg, kui läbiv arvutamine on niikuinii kohustuslik.
Mis on hoone süsiniku jalajälg?
Hoone süsiniku (CO2) jalajälg on kasvuhoonegaaside kogus, mis tekib kogu selle elutsükli jooksul alates ehitusfaasist kuni elutsükli lõpuni. See hõlmab muuhulgas energiakasutusest ja materjalidest põhjustatud heitmeid. Süsiniku jalajälje arvutuses on kõik ehitusprojekti kliimamõjud arvestatud süsiniku ekvivalendina (CO2-e).
Ühest süsiniku jalajälje arvutamisest ei piisa
- Süsiniku jalajälg peaks toetama planeerimist ja ehitust kogu projekti vältel.
- Parimal juhul on CO2 arvutused protsess, mis toodab andmeid ka järgmiste projektide jaoks.
- Ja veelgi enam – CO2 vähendamine on uue hoone oluline funktsioon kogu elutsükli jooksul.
CO2 vähendamine on vajalik kõigis etappides, kus tehakse olulisi otsuseid. Muidu juhtub nii, et asjad on lukku pandud ja süsinikuarvutused jäävad vaid aruandeks lauasahtlisse.
Millistes faasides on süsiniku arvutusi vaja teha?
Ideaalis tuleks alustada süsiniku jalajälje arvutamisega juba võimaluste hindamise faasis
See võib tähendada näiteks läbi mõtlemist, kus võiks uus hoone asuda ja kas üldse ehitada uus või renoveerida olemasolevat.
Aga sealt juba samm edasi põhineb süsiniku jalajälje arvutamine kõige määravamate tegurote alusel: tegurid: krunt, vundament, karkassi lahendus, arhitektuur, materjalid ja energia- ja tehnosüsteemid.
Selles faasis võib süsiniku jalajälje arvutust võrrelda esialgse eelarvestamisega. Saadav number aitab hinnata, kas suund on õige või on eskiisi vaja muuta. Hilisemas etapis tuleb detaile juurde ning number muutub täpsemaks. Ideaalis saab siis süsiniku jalajälge jälgida juba andmemudeli alusel.
Hoone otstarbele ja kasutajale mõtlemine on aga jätkuvalt kõige olulisem. Esmalt selgita välja kasutaja vajadused ja väärtused ning seejärel vali süsiniku seisukohast mõistlikud disainilahendused.
Süsiniku arvutamine projekteerimisfaasis
Projekteerimisfaasis saab võrrelda näiteks kahte hoonemudelit ja valida väiksema heitega variandi, mis sobib ka projekti kulu- ja “süsinikueelarvega”.
Samuti toetab arvutus selles faasis otsuseid, et teha parim valik energia- ja ringmajanduse lahenduste, ruumipaigutuste ning vähese CO2-heitega materjalide vahel.
Süsinikuarvutused kasutusele võtmise faasis
Kui hoone on kasutusele võetud, siis aitavad arvutused saada realistliku pildi projekti keskonnamõjudest ja meetmetest, mille abil heitkoguste vähendamine õnnestus. Projektist saadud õppetunnid on projekti erinevate osapoolte jaoks väärtuslikud andmed, mida saab tulevastes projektides kasutada.
Süsinikuarvutus haldusfaasis
Valmis hoones nõuab kinnisvarapotentsiaalist üldpildi saamine reeglina auditit ja uuringuid, kuid nii on võimalik saada ka suurt kasu. Ja see ei piirdu ainult heitkoguste vähendamise või energiatõhususega, vaid kajastub ka väiksemates remondikuludes.
Haldus- ja hooldusfaasis on seni olnud rõhk energiatarbimise mõõtmisel ja optimeerimisel, kuid elutsükli heitkoguseid mõjutab lisaks ka erinevate hooldustööde optimeerimine. Hooldusmeetmete õige ajastamise korral saab heitmeid vähendada ning boonusena pikeneb hoone kasutusiga.
