Valmistuda tuleb mitte ainult aruandluseks, vaid ka reaalseteks kliimamuutusteks

26. aprill 2024

Maria Freimann

Ehitus- ja kinnisvarasektor on kliimamuutuste keskmes. Ja mitte üksnes ühe teemaga. 

  • Sektoril on kandev roll kliimaeesmärkide täitmises. Seda toetab investorite ja lõppkasutajate kasvav nõudlus energiatõhusate madalsüsinikehitiste järele. 
  • Teine teema, millest meil veel vähe räägitakse, on sektori haavatavus kliimamuutuste mõjudele. Keegi täpselt ei tea, milline saab meil siin Eestis olema vihmade ja põudade intensiivsus ja sagedus, kuumalained ja õhukvaliteet. Küll aga tuleb arenguid jälgida ja hakata kohanemise tegevusi juurutama.

Kliimamuutustega kohanemine pole sektoris veel igapäevane teema, kuid pole pääsu – ka EL-i taksonoomia üks kriteerium on seotud kliimamuutustega kohanemisega. Kliimamuutustega suurenevad nõuded nii projekteerimisele, ehitamisele kui hoone korrashoiule. Muutuma peavad ka harjumuspärased ehitusviisid, olemasolevad lahendused ja “nii on varem tehtud” suhtumine. 

Mis vahe on kliimamuutustega kohanemisel ja muutuste leevendamisel?

  • Millised on kliimamuutuste tõenäolised mõjud olemasolevatele hoonetele seoses nende puudujääkidega?
  • Ning kuidas saame täna kavandada ja ehitada hooneid, linnaosasid ja linnu, mis peavad võimalikele tormidele, vihmadele ja põudadele vastu?

Sageli aetakse kliimamuutustega kohanemine segi leevendamisega.

Leevendamine tähendab inimese sekkumist kliimamõjude vähendamiseks, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet atmosfääri. Kuid isegi kui CO2 heitmed väheneks täna nullini, on kliimamuutus juba käimas ja annab tunda ka järgmistel aastakümnetel. Seepärast on vaja selleks valmistuda. Ehk siis kohaneda.

Kohanemine tähendab kliimamuutuste kahjulike mõjude ennetamist ja asjakohaste meetmete võtmist, et vältida või minimeerida nende tekitatud kahju.

Mõlemad tegevused on vajalikud ja täiendavad üksteist. Kuid toimivad erineval ajalisel ja geograafilisel skaalal.

Millele mõelda, et meie hooned ka 2070. aasta kliimas vastu peaks?

Ehitussektoris pole toimunud viimased 50 aastat olulist innovatsiooni, et tagada isegi tänastele kvaliteedi ootustele vastavate lahenduste elluviimist. Palju on aja ja ressursside raiskamist. Kuidas suudab sektor vastu panna täiendavatele uutele nõudmistele, mis on vajalikud muutuva kliimaga kohanemiseks?

Anni Oviiriga - CO2 jalajälje arvutamisest ehituses

Struktuursed lahendused ja modelleerimine

Kliimamuutustega kohanemise baastegevuseks saab täpsem eeltöö, mida võimaldab ehitusprotsessi BIM modelleerimine ehk simulatsioon digitaalse kaksikuna. 

Tulevikuhoonet ei saa projekteerida lihtsalt minevikku vaadates. Seni kasutusel olnud lahendused ei pruugi enam sobida – valida tuleb muutuvale kliimale vastupidavad konstruktsioonid, materjalid ja töövõtted. Senisest veelgi olulisem on konstruktsioonide puhul niiskuskindlus, kuivamisvõime ja veataluvus. Ja muidugi regulaarne hooldus. Iga ehitusmaterjal ja konstruktsioonilahendus toovad kaasa oma eripärad, millega tuleb arvestada elutsüklipõhise terviklahenduse läbi modelleerimisel.

Modelleerimise abil saab uurida konstruktsiooni funktsionaalsust ka tulevases kliimas. Nii saab testida, kuidas niiskus ja soojus mõjuvad erinevatel aastaaegadel erinevat tüüpi konstruktsioonidele ning kas kriitilised konstruktsiooniühendused toimivad plaanipäraselt. Samuti saab simuleerida läbi erinevaid kliimamuutuse stsenaariumeid.

Anni Oviiriga - CO2 jalajälje arvutamisest ehituses

Arvestada tuleb kohalike ilmastikutingimustega

Ekstreemsed ilmastikunähtused nagu tugevad vihmasajud ja kuumalained ilmselt sagenevad ka Eestis. Kuid ilmastik võib varieeruda olenevalt ehitusplatsi geograafilisest asukohast märkimisväärselt isegi pisikese Eesti mastaabis. Seetõttu ei pruugi kõikides piirkondades samad ehituslahendused toimida. Detailne digitaalne kaksik aitab selliseid olukordi läbi modelleerida arvestades täpset asukohta ja kohalikku mikrokliimat.

Rannikul on eriti väljakutseks tormituuled ja kaldvihm. Lisaks geograafilisele asukohale mõjutavad ohte õhusuunad ja hoonet ümbritsev keskkond. Tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas hoone krundil paikneb ning milline taimestik ja maastikutingimused seda ümbritsevad.

Sademete koguhulk suureneb lähikümnenditel sõltuvalt prognoosidest 10–20 protsenti. 

Oluline on hoida niiskus konstruktsioonidest eemal ning soodustada kiiret kuivamist. Hoonete sõlmelahendusi läbi modelleerides saab testida nende vastupidavust erinevate hoovihma valingute ja sademete koguhulga intensiivsusi arvesse võttes.

Anni Oviiriga - CO2 jalajälje arvutamisest ehituses

Detailid – suureneb väikeste asjade tähtsus

Lisaks tuleb pöörata suuremat tähelepanu ka detailidele. Konstruktsiooni-ühenduste detailide läbi modelleerimisel tuleb tagada, et iga väiksem detail ja liitekoht saaks läbi mõeldud ja ilmastikukindlaks muudetud. Täna tehakse tihti veel detailsed sõlmed 2D joonistena ning nende mitte jõudmine tervikmudelisse võib luua nõrku kohti, millele ükski osapool lahendusi ette ei osanud näha. Inimtöötundidesse arvutades pole kõikide väikeste sõlmede lahendamine mudelis realistlik – siin saab appi tulla kindlasti AI, kes suudab tulevikus vähese vaevaga 2D sõlmede ideed tõlkida 3D mudelisse ning välja tuua kohad, millel detailne lahendus endiselt puudu on.

tehniline due diligence

Ülekuumenemise vastu passiivsete disainilahendustega

Meie põhjamaised ehitusmeetodid ei ole üldjuhul hõlmanud jahutuse projekteerimist. Isegi suve kuumimatel perioodidel pole reeglina väga palav. Kuid edaspidi tuleb sellele rohkem ja läbivalt mõelda. 

Jahutuseks valmistumine on kõige lihtsam ja keskkonnasõbralikum juba eskiisifaasis, sest hoonete soojuskoormust saab kõige säätlikumalt vähendada passiivse päikesekaitsega. 

Täna modelleeritakse jahutuse vajadust spetsiifilise tarkvara abil ning energiatõhususe spetsialisti valvsa pilgu all. Reeglina on see teema laual ühe korra projekti jooksul.

Tulevikus on aga sellised võimalused juba automaatselt integreeritud arhitekti mudeli loomise tööriistalauale. Ja see võimaldab saada kiire tagasiside erinevatele detailidele nagu hoone paigutus krundil, akende suurus ning rõdude ja varikatuste sügavus, et tagada parimad lahendused jahutuskoormuse minimeerimiseks.

Olemasolevate hoonete renoveerimine on prioriteet

Kliimamuutuste ohjeldamiseks ja nendega kohanemiseks tuleb eelkõige keskenduda olemasolevate hoonete renoveerimisele. Keerulises olukorras on hooned, mis juba täna seisavad silmitsi väljakutsetega. Näiteks vanemad tellis-vill-tellis-konstruktsioonid, kus tuulutuspilu kas puudub või on välisvoodri ja soojusisolatsiooni vahel ummistunud. 

Kokkuvõtteks

Need on peamised teemad, mille puhul on vaja teadlikkust tõsta, et neid meetmeid saaks süstemaatiliselt arvesse võtta iga ehitus- ja renoveerimisprojekti võimalikult varases faasis.

Enamik siin toodud soovitusi täna juba kehtivad niigi, kuid need küsimused ei ole kaugeltki süstemaatiliselt ja õiges faasis parimate otsuste tegemiseks laual.