ESG mõjutab suurt osa majandusest ja sellega on seotud kogu uus seadusandlus. EL roheline kokkulepe näeb kõige suuremat vajadust tegutseda just ehitus- ja kinnisvarasektoris. Küsimusi teema kohta on palju. Vastame selles artiklis peamistele. Rakendusliku infoga täiendame portaali kindlasti ka tulevikus, sest see on tulevikuteema ja mitte paberimäärimis-, vaid rakendusvaldkond.
Mida tähendab lühend ESG?
ESG tähistab kolme vastutustundliku ettevõtluse fookusvaldkonda:
- keskkonnasõbralike meetmete kasutusele võtmist (Environmental)
- sotsiaalselt vastutustundlikku tegutsemist (Social)
- ettevõtte tulevikukindlat juhtimist (Governance)
Kuidas väljenduvad need ESG kriteeriumid ehituses ja kinnisvaras?
Keskkond
Süsiniku jalajälg ja CO₂ heitkogused, energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, keskkonnasõbralikud materjalid. Kogu hoone elutsükli jooksul. Keskkonnaga seotud teemadest on SPACES portaalis palju juttu. Otsi artikleid filtriga roheinnovatsioon.
Sotsiaalne
Sotsiaalsed nõuded ja kriteeriumid on kinnisvaras näiteks taskukohasus, ligipääsetavus, kvaliteet, liikuvus ja transpordiühendused, üürnike rahulolu.
Näiteks taskukohase eluaseme leidmine on kasvav sotsiaalne probleem. Rohkem ehitada on keeruline. Krunte napib, arendusajad on pikad ja traditsiooniline ehitusprotsess raskesti skaleeritav. ESG kriteeriumide mõte on nügida ettevõtjaid ka niisuguseid probleeme lahendama.
ESG vaatest pole kinnisvara mitte üksnes varaklass, vaid sellel võib olla märkimisväärne sotsiaalne mõju. Näiteks kvaliteetse ja ligipääsetava avaliku ruumi suurendamine (sellega ka olemasolevale kinnisvarale kaudselt väärtust lisades), taskukohase eluasemete ja sotsiaalkorterite rajamine ning kõigi ühiskonna liikmetega arvestamine, lastega peredest kuni eakateni.
Kvaliteedikomponendil on objektiivne ja subjektiivne pool. Objektiivselt saab hinnata hoone tehnilist seisukorda ja süsteemide toimimist. Subjektiivselt saab hinnata näiteks üürnike, elanike või kasutajate kogemust – kas nad kasutavad hoonet nii, nagu oli mõeldud ja kuidas neile meeldib.
Juhtimine
See ESG osa hindab kinnisvara taga oleva ettevõtte juhtimist ja sotsiaalset vastutust: kas järgib määrusi, on organisatsioonina läbipaistev, ei tegele rohepesuga jne. Siia alla käib ka nõuetekohane dokumentatsioon ja kvaliteedijuhtimine. Samuti terviklik juhtimine, mis tähendab seda, et ESG ei ole mingi eraldiseisev funktsioon, vaid et see on läbivalt ettevõtte DNA-s.
Miks on ESG oluline ehitus- ja kinnisvarasektoris?
Hoonete ökoloogiline jalajälg on suur: ehitus- ja kinnisvarasektor vastutab maailmas 40%, Eestis ligi 50% CO2 heitkoguste eest.
Selle vastumeede ongi ESG nõuetele vastav ehk säästev ehitamine, mis tähendab, et nii planeerimis- kui ka ehitusprotsess on juba praegu suunatud sellisele hoonete kasutusviisile, mis minimeerib energia- ja ressursitarbimist, tõstab kasutajate elukvaliteeti ning hoone majanduslikku potentsiaali.
ESG seaduslikud nõuded lähiajal oluliselt suurenevad. Oluline on teada ja hakata rakendama nii seadusandja poolt otseselt määratletud kriteeriume kui ka investorite ja finantsasutuste nõudeid.
Mis on ESG eesmärk?
ESG kriteeriumide globaalne eesmärk on kliimamuutuste ohjeldamine, sotsiaalse sidususe ja õigluse saavutamine ning vastutustundlike ja majanduslikult jätkusuutlike ettevõtete edendamine.
Eesmärk on ühelt poolt anda ettevõtetele tegevussuunis ning teisest küljest anda laiemad hindamiskriteeriumid (mis hõlmavad enamat kui finantsnäitajad) potentsiaalsetele investoritele, huvigruppidele, klientidele ja avalikkusele.
ESG ehituses – tunnustatud raamistikud Eesti turul
Ka hoonete elujõulisust ei mõõdeta enam mitte füüsikaliste parameetrite, vaid ESG väärtuste järgi. Hoone väärtus ja majanduslik elujõulisus sõltub üha enam sellest, kas see võtab arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja jätkusuutliku juhtimise küsimusi.
Eesti turul on LEED ja BREEAM jätkusuutlikkuse tunnustatud etalonid. Need võimaldavad sidusrühmadel teha teadlikke otsuseid hoone keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta. Kinnisvaraettevõtted kasutavad raamistikku, et oma ehitusprojektide kaudu näidata oma pühendumust säästvale arengule.
Loe lähemalt: Rohesertifikaatide kasvav olulisus kinnisvarasektoris
Kas ESG aruandlus on ettevõtete jaoks kohustuslik?
Suurtel 500+ töötajaga ettevõtetel on vaja kohustusi täita juba 2024. aastast. Väiksematel pole ESG kriteeriumide täitmine veel kohustuslik, kuid võib olla möödapääsmatu oma klientide hoidmiseks.
Infot hakatakse küsima esmajärgus nendelt, kes teevad koostööd suuremate ettevõtetega, kelle jaoks kestlikkusaruandlus on kohustuslik ja/või ka väiksemate ettevõtetega, kelle jaoks see on juba täna prioriteet.
Andmete iseloom sõltub sageli sellest, millist ja kui palju teavet koostööpartner nõuab. Kui suurettevõttel on aruandluskohustus, võib ta hakata nõudma ka alltöövõtjatelt üsna detailsete andmete esitamist.
Kelle jaoks sektoris on ESG oluline?
- ESG oli ja on siiani oluline eelkõige kapitaliturule orienteeritud ettevõtete jaoks, kel tuleb ESG kriteeriumide alusel näidata oma jätkusuutlikkuse püüdlusi. Finantsturu kaudu mõjutabki see eriti kapitalimahukat ehitussektorit.
- Samas kasvab kiirelt ka turunõudlus. Ning samal ajal väheneb huvi odavate ja “saastavate projektide” vastu.
- Jätkusuutlikkus on konkurentsieelis. Varasem ESG juurutaja sõlmib homsed lepingud. Niikuinii jõuavad praegu kavandatavad ehitusprojektid kinnisvarainvesteeringuna turule alles mõne aasta pärast.
- Ehitussektor kannab vastutust kogu ühiskonna eest. Säästvad alternatiivid on tuleviku ainsad alternatiivid.
Millised jätkusuutlikkuse meetmed on lähiaastatel kõige olulisemad?
Millega võiks turgu vallutada?
Tuleb aru saada, kuhu turunõuded liiguvad ning milliseid uusi viise ja tehnoloogiaid saaks nende täitmiseks kasutada. Innovatsioon tekib erinevate erialade sünteesimisel jätkusuutlikuks väärtusloome protsessiks.
Aga innovatsioon ei tähenda ainult tehnilisi uuendusi, vaid ka protsesside muutmist ühtseks, säästlikuks ja jätkusuutlikuks. Hoone on oma lõplikul kujul alati ainulaadne. Kuid protsessid, millega seda kavandatakse ja toodetakse, ei ole. Need on paljundatavad protsessid. Jätkusuutlikkust ei saa iga ehitusprojekti puhul uuesti välja mõelda.
Mida tähendab ESG kinnisvara arendusprojekti juhtijale?
Juhi roll on tagada säästev planeerimine, ESG riskide hindamine, huvirühmade kaasamine, läbipaistvus ja aruandlus, koostöö partneritega. Kõige pealt on ülesandeks ESG põhimõtete olemasolevasse juhtimissüsteemi integreerimine ja selle osas töötajate ja partnerite koolitamine. Ja kuna ESG mõjutab nii ehitusprojektide planeerimist, elluviimist kui järelevalvet, siis on oluline tagada teema tugev kohalolu läbi kõigi etappide.
Jätkusuutlikkus ei tulene ainult regulatiivsetest nõuetest. Jätkusuutlikkus saavutatakse dialoogilise protsessi kaudu ehituse väärtusahela erinevate sidusrühmade vahel, kes kõik toovad kaasa oma huvid, vaated ja protsessid. Ehituse väärtusahel on väga killustatud ning ühte projekti on kaasatud palju sidusrühmi. Lisaks on sisse harjunud projekteerimise ja ehitamise tugev eraldamine. Keskkonnasõbralike ehitusmeetodite puhul enam nii ei saa.
Kas mind karistatakse, kui mu ettevõte ESG aruannet ei esita?
See sõltub sellest, kas ettevõte on kohustatud esitama ESG aruannet või mitte. Kui on, siis trahvid on päris suured. Ka rohepesu võib olla karistatav, kui ettevõte esitab valeväiteid, et esitleda end jätkusuutlikuna, kuigi see ei vasta tõele.
Millised on ESG aruandluse väljakutsed ja takistused?
ESG aruandlus muutub õige pea ettevõtte juhtimise keskseks komponendiks. Aruandlus viiakse läbi umbes samas mahus kui raamatupidamise aastaaruande tegevusaruandes sisalduv finantsaruandlus.
Enamik ettevõtteid on harjunud jälgima finantsnäitajaid regulaarselt ja rutiinselt, kuid pole veel jätkusuutlikkuse näitajaid kindlaks määranud. Siin on veel palju teha. Alustada tuleks õigete näitajate leidmisest, mida suuremad huvirühmad (investorid, kliendid, koostööpartnerid) nõuavad, aruandluspraktikate välja töötamisest ja arengukohtade tuvastamisest.
Kuigi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel on andmeid vähem, on aruandlusprotsessi kaasajastamine nende jaoks päris suur halduskoormus.
Aruandest üksi ka ei piisa. Säästev ehitus seab kogu väärtusloome protsessile palju suuremad nõudmised. Juba planeerimisetapis tuleb arvestada kriteeriumidega, mis varem pole üldse rolli mänginud.
Ringmajandus ja C2C ehk hällist hällini põhimõte
C2C ehk Cradle-to-Cradle põhimõte tähendab, et hooned on võimalikult modulaarsed, et neid saaks hiljem paindlikult kasutada. Kasutatavad ehitusmaterjalid on kergesti taaskasutatavad ja säilitavad oma väärtuse. Lammutamisel kasutatakse ära kõik, mis on veel mingil kujul taaskasutusse võetav. Seda tehakse uue hoone ehitusplatsile võimalikult lähedal, et lühendada transporditeid, mis omakorda vähendab CO2 jalajälge. Hooned pakuvad võimalusel avalikke hüvesid: näiteks haljastusega katused aitavad õhku puhastada.
Säästev renoveerimine
Uusehituse asemel on fookus renoveerimisel. Renoveerimine ei tohiks aga eluiga vaid mõne aasta võrra pikendada. Eesmärk on muuta hooned kõigi kolme kategooria vaatest tulevikukindlaks.
Digitaliseerimine ja tehisintellekt
Projekteerimine liigub üha enam digitaalsete mudelite keskkonda, mis muudab ehituse juhtimise palju tõhusamaks. Tehisintellekt aitab projektijuhtidel protsesse, infot ja varasid hallata ja luua projektile optimaalset töövoogu. AI abil saab ka suuremahuliste projektidega kaasnevaid riske paremini planeerida. Samuti saab AI abil töödelda varasemate projektide andmeid, koostada keerulisi võrrandeid, et maksumuse hinnangud saaks võimalikult täpsed jpm.
Avalike hüvede loomine
Läbimõeldud linnaplaneerimise kaudu saab lisaks keskkonnasäästlikkusele leevendada ja lahendada selliseid probleeme nagu turvalisus, taskukohane eluase, liikuvus ja juurdepääs ühistranspordile, teenustele ja puhkealadele jpm.
ESG rakendamise võimalikud eelised
- Täiustatud riskijuhtimine: ESG raamistikud aitavad tuvastada, ennetada ja maandada võimalikke riske, mis on seotud kliimamuutuste, eeskirjade järgimise, töötavade, tarneahela juhtimise ja muuga.
- Paremad finantstulemused: Ettevõtetel, kes integreerivad ESG tegurid oma strateegiatesse, on tavaliselt parem pikaajaline finantsstabiilsus, väiksem volatiilsus ja suurem kasumlikkus.
- Juurdepääs kapitalile: Investorid võtavad investeerimisotsuseid tehes üha enam arvesse ESG kriteeriume. ESG võib muuta ettevõtte investorite jaoks atraktiivsemaks ja laiendada juurdepääsu kapitalile.
- Sidusrühmade kaasamine ja usaldus: ESG “juhtimise” osa jäetakse sageli tähelepanuta, kuid see kujutab endast olulist arengut ettevõtete juhtimises. ESG raamistikud edendavad läbipaistvust, vastutust ja sidusrühmade, sealhulgas töötajate, klientide, kogukondade, reguleerivate asutuste ja investoritega suhtlemist.
- Innovatsioon ja konkurentsivõime: Konkurents juhib innovatsiooni ja vastupidi. Ettevõtted, kes seavad esikohale jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse, suudavad paremini tuvastada tekkivaid turutrende, ennetada regulatiivseid muudatusi ja kasutada ära uusi ärivõimalusi.
- Pikaajaline väärtusloome: ESG raamistikud edendavad pikaajalist perspektiivi ja viivad äristrateegiad vastavusse säästva arengu laiemate eesmärkidega. Protsesside loomulikuks osaks saab luua väärtust mitte ainult aktsionäridele, vaid ka ühiskonnale ja keskkonnale.
ESG rakendamise võimalikud nõrgad kohad
- Standardsete mõõdikute ja aruandluse puudumine: ESG raamistikes puuduvad veel järjekindlad mõõdikud, metoodikad ja aruandlusstandardid. See on väljakutse ettevõtetele, kes soovivad oma tegevust täpselt võrrelda ja hinnata.
- Andmete kogumise ja aruandluse väljakutsed: ESG-andmete kogumine ja aruandlus võib olla ressursimahukas ja keeruline, eriti suurte kinnisvaraettevõtete jaoks, kellel on raskusi kogu väärtusahela kohta kõikehõlmavate ja usaldusväärsete andmete kogumisega. Seda väljakutset süvendab vajadus samal ajal kaitsta andmeid.
- Lühiajalisus ja rohepesu: Mõned kriitikud väidavad, et ESG raamistikud võivad viia lühiajalise mõtlemise ja pealiskaudse tegevuseni, et üksnes oma mainet parandada. Näiteks “rohepesuni”, mis tähendab heal juhul kosmeetilisi muudatusi, ilma et äritegevuse põhitavasid oluliselt oleks parandatud.
- Piiratud ulatus ja subjektiivsed hinnangud: ESG raamistikud eelistavad teatud tegureid teiste ees, jättes potentsiaalselt tähelepanuta kriitilised probleemid või andes subjektiivseid hinnanguid. Samuti keskenduvad erinevad raamistikud ESG erinevatele aspektidele, mis toob kaasa ebakõlasid ja lünki katvuses.
