Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, energeetika, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Äripäev: Kinnisvaraturu üks ots kihab. Julgemad otsivad rahapakke välja
Tallinna kinnisvaraturul on mitmeid vastandlikke märke: büroopindade vakantsus on tõusnud 15%-ni, kuna osa omanikke ei investeeri hoonetesse ja töötajad eelistavad kodukontoreid, samas on kinnisvaratehingute arv ja eluasemelaenude kasv kiirenenud, tõustes septembri lõpuks 7%-ni. Kaubanduspindade sektoris on toimunud mitu suurt tehingut, näiteks Bauhofi hoonete müük, ning uued investorid, nagu Ivar Vendelin, plaanivad soodsaid oste, kuna välisinvestorid on Baltikumist lahkumas. Olulise sündmusena pani riik müüki Tallinna Vangla krundi 8 miljoni euro eest.
Äripäev: Tarmo Karotam: müüme hooneid, aga otsime ka head ostu
Baltic Horizon Fund kavatseb jätkata portfellist B-klassi hoonete müügiga ka 2024. aastal, kuid samal ajal kaalub ka uusi investeerimisvõimalusi ärikinnisvaras, keskendudes ebatüüpilistele segmentidele. Fondijuht Tarmo Karotam täpsustas, et müügiprotsessi hetkel ei käi, kuid uusi ostuvõimalusi uuritakse siiski aktiivselt, vältides klassikalist bürookaubandust.
Kinnisvarauudised: Tallinna uute korterite ruut kallines ja tehinguid tuli juurde
Oktoober oli Tallinna kinnisvaraturul aktiivne kuu, kus korteriomandite tehingute arv kasvas septembriga võrreldes 119 võrra, ulatudes 834-ni, mis on 23% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Uusi kortereid müüdi Citify andmetel 121 ehk 42% rohkem kui möödunud aastal, ja uute kodude müük on sel aastal kokku kasvanud 16,2%. Keskmine uue korteri ruutmeetrihind tõusis 4451 euroni, võrreldes eelmise aasta 3933 euroga. Põhja-Tallinnas müüdi oktoobris enim uusi kortereid, kuid suurim valik, 780 uut kodu, on saadaval Kesklinnas.
Kinnisvarauudised: Konkurents kodulaenuturul on väga-väga karm
SEB juhatuse esimees Allan Parik tõdes, et SEB majandustulemused on olnud tugevad ja stabiilsed, kuid tulusid mõjutas negatiivselt euribori ja teenustasude langus. Kodulaenuturul on tugev konkurents toonud marginaalid 1,55% tasemele, mis on aastate lõikes märkimisväärne langus. SEB pakub A- ja B-energiaklassi kodudele 1,45% marginaali. Hoolimata aktiivsest turust ja kasvavast autoliisingu nõudlusest, on ärilaenude sektoris ettevaatlikkus, kuigi madalamad intressimäärad ja eksporditurgude stabiliseerumine võiksid julgustada ettevõtjaid uusi projekte alustama. Uusarenduste puhul pole tekkinud ülepakkumist, kuid stabiilsed hinnad ja ettevaatlik arendus on hoidnud müügimahu madalal, mis võib lähikuudel elavneda.
Ehitusuudised: Soome eluasemeturg ajab jalgu alla
Oktoobris kasvas eluasemetehingute arv Soomes eelmise aastaga võrreldes kuni 40%, kusjuures Helsingi, Tampere ja Turu linnas registreeriti suurimad tehingute mahud – Turu tehingud kasvasid aastaga 40%, Helsingis 31% ja Tamperes 27%. Järelturu korterite hinnad tõusid Helsingi piirkonnas 0,4% ja teistes suuremates linnades keskmiselt 1,4%; Oulus aga oli hinnatõus 9,2% ning Turus 6%. Kinnisvaraagentuur KVKL-i juhi Tuomas Viljamaa sõnul müüakse eriti väikeseid kortereid hoogsalt, samuti on turule tulnud rohkem investoreid, kuid tehingute arv jääb siiski viie aasta keskmisele alla.
Delfi Ärileht: Kinnisvara kui investeering. Millistes Euroopa riikides on tulu kõige magusam?
Global Property Guide’i andmete kohaselt on kinnisvarainvesteeringud Euroopas kõige kasumlikumad Leedus, kus Vilniuse üüritootlus ulatub keskmiselt 5,56%-ni ja üürihinnad on alates 2015. aastast kasvanud üle 170%. Eestis on keskmine brutorenditootlus ligi 4,5%, madalad ostukulud (1,3%) ja mitteresidentidele ligipääsetav turg. Kolmandal kohal on Rumeenia, kus üüritootlus on 6,46% ja üüritulumaks vaid 10%. Iirimaal on kõrgete hindade tõttu samuti suur tulupotentsiaal, kuid maksud on kõrged. Kesk- ja Ida-Euroopas, sh Ungaris ja Poolas, on eluasemehinnad viimase aastaga jõuliselt kasvanud. Belgia, Prantsusmaa ja Kreeka on kõrgete tehingukulude ja maksude tõttu raportis halvimate investeerimiskohtade hulgas.
GRESB: The rise of sustainable building ordinances: Benchmarking, audits and retro-commissioning, and building performance standards
Viimase kahekümne aasta jooksul on Ameerika Ühendriikides oluliselt laienenud jätkusuutlikkust edendavad hoonestusmäärused, mis hõlmavad energiakasutuse seiret, auditeid ja jõudlusstandardeid (BPS). BPS nõuavad nüüd hooneomanikelt kasvuhoonegaaside või energiatarbimise piirnormide täitmist või rahatrahvide maksmist. New Yorgis, Bostonis ja Denveris kehtivad standardid, mille esimesed tähtaegade vahemikud on seatud aastatele 2024-2025. Näiteks New Yorgis võib trahv ületatud GHG piiride eest olla kuni 268 dollarit CO₂ tonni kohta aastas. Neis linnades on loodud tugivõrgustikud, koolitused ja paindlikud lahendused, mis hõlbustavad hooneomanikel uute normide täitmist ja annavad võimaluse muuta energiasäästueesmärgid konkreetseteks meetmeteks.
The Economist: Oil bosses have big hopes for the AI boom
Abu Dhabis toimunud ADIPEC konverentsil tõi nafta- ja gaasitööstus esile tehisintellekti kiiret arengut energiasektoris, nähes võimalusi tõhususe tõstmiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Lühiajaliselt näevad energiaettevõtted kasu siiski peamiselt suurenenud maagaasi nõudluses, mida põhjustavad andmekeskuste laiendused, mille nõudlus vajab Goldman Sachsi hinnangul Ameerikas aastaks 2030 juurde 47 GW tootmisvõimsust, millest 60% oleks maagaasipõhine. Suured tehnoloogiafirmad, nagu Microsoft, on samas teinud suuri investeeringuid puhta energia allikatesse, et täita oma kliimaeesmärke, samal ajal kui nafta- ja gaasitööstus saab AI buumist praeguses energiaturu olukorras märkimisväärset kasu.
Kestlikkusuudised – Alar Kolk: igakuine palk on majanduslikult kahjulik sõltuvus
Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk rõhutas Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”, et vana majandusmudel tuleks lõhkuda, kuna see pidurdab arengut, kutsudes üles võtma start-up-mentaliteeti ja suurendama ettevõtjate arvu. Kolk toob esile, et Eesti peaks keskenduma kuuele ambitsioonikale tulevikuteenusele, sealhulgas rohetehnoloogiatele, digivalitsemisele, transpordilahendustele ja AI arendamisele. Ühiskonnale soovitab ta suuremate eesmärkide poole pürgimist ja pidevat enesearengut, rõhutades ambitsiooni tähtsust majanduslanguse ületamisel.
