Ehitussektori digitaliseerimise ja tootlikkuse mahajäämuse ühed peamised põhjused on vananenud projektijuhtimise meetodid ja killustatus. Üleminek andmepõhisele disainile ehk BIM tõotab helgemat tulevikku. Tõeline kasvuvõimalus ei peitu siiski andmete ülekülluses ja üle-standardimises, vaid selles, et sektor murrab välja traditsioonilistest tööviisidest ning juurutab uued tehnoloogilised koostöölahendused – vajaduspõhiselt. Ehitussektori viivad seisakust välja digitaliseerimine ja innovatsioon. Andmete standardimine on selle üks osa, kuid ei tohiks olla eesmärk iseeneses.
BIMi kasutuselevõtu kasvuvalud
Traditsiooniliselt käivad asjad ehitussektoris nii, et iga meeskond loob tellijale ja töövõtjatele oma joonised ja tabelid. Ja on juba harjumuspärane, et sellise lähenemisega kaasneb vastuolulist teavet, ümbertegemisi, eelarve ja tähtaegade ületamist ja muid probleeme. BIMiga (Building Information Modeling) on võimalus tekitada uus normaalsus.
Väljakutse:
ühtsed standardid versus tegelikud vajadused
Seni on BIM kasutuselevõtu üks pitsitavamaid väljakutseid andmevormingute ühtlustamise ja standardimise püüdlused.
Loomulikult on struktureeritud andmed BIMi tõelise potentsiaali avamise võti. Kuid projektiandmete liigne sissevool võib väga kiirelt tuua kaasa ka hoopis vastupidiseid tagajärgi: teabe ülekülluses tekib meeskondadel raskusi kriitiliste üksikasjade tuvastamisega ja tekivad jällegi vead sisse. Otsustusprotsessid takerduvad tänu viivitustele ja kommunikatsioonihäiretele.
Täna on riiklikult välja töötatud ÜBN ehk ühtsed BIM nõuded. Eesmärk oli õilis, kuid päriselus kasutab neid vaid avalik sektor ja ka vaid valitud juhtudel. Erasektor kasutab neid nõudeid täna enamjaolt üksnes täiendava hankedokumendina ja sisu reaalselt kontrollimata.
Standardid on vajalikud, kuid ei peaks koosnema sadadest failidest
BIMi tuleks rakendada lähtudes tegelikest vajadustest – mitte rohkem ja mitte vähem. Liigsed andmed ja ebaoluline info on digitaalsed prügikastitäited, mida tuleb vältida. Mittevajalikke andmeid produtseerides me väärtust ei loo.
Tihti omanikud ei teagi, et nad maksavad üleliigselt tellitud andmesisu eest või ka vastupidi – et tellijale oluline andmesisu on puudu. Mis enamasti tähendab seda, et lõpuks tuleb vajalikke andmeid taga ajada “arhiivikappidest”.
Erinevad fookused, erinevad andmed
Selleks, et kogu vara elutsükkel sujuks, peavad kõik osapooled saama just neile vajalikud andmed. Projekteerija, ehitaja ja kinnisvarahalduri vajadused erinevad oluliselt. Sestap ei toimi ka ehitaja jaoks ideaalne mudel haldurile, kuna nende tööprotsessid ja eesmärgid on erinevad.
- Kas arhitekt, kes paneb oma esimesed read paberile, tahab või suudab mõelda kogu teabele, mida tema projekt BIM mudelis kannab? Kas ta tahab mõelda, millised koodid ja andmed tuleb joonistatud elementidele lisada ning millisel tasemel ta mudeli eest vastutab? Ei, projekteerimismeeskonda huvitab see, et neilt ei küsitaks asjatult lihtsalt kõiki andmeid, vaid üksnes põhjendatud andmeid. Keegi ei soovi teha üleliigset tööd lihtsalt prügikasti.
- Ehitajat huvitavad logistika korraldamiseks ja ehitustehnoloogia seisukohast olulised parameetrid, nt seinapaneelide täpne nummerdus, mõõtmed ja kaal.
- Haldust huvitab kõik, mis vajab tulevikus kindla rutiiniga hooldust, nt tehnoseadmete tehnilised parameetrid, hooldustsükkel, filtrite tüüp.
Kuidas hakata BIMi ehituses rakendama?
Ehituses võimaldab BIM vähendada võimalike riskide ja veamarginaalidega seotud kulusid ning annab projekti meeskonnale tagasi väärtuslikku aega. Aitab ka tähtaegadest kinni pidada, kuna erinevad ettevõtted ei pea üksteise järel nii palju ootama.
Kuid ei saa eeldada, et kõik ettevõtted võtavad BIM-i kohe kasutusele oma peamise tarkvara ja koostöömeetodina. Eriti vastava väljaõppeta. Arhitektid ja insenerid on tavaliselt ainsad projektimeeskonna liikmed, kellel on juurdepääs BIM-tarkvarale. Aga ka ehituse töövõtjad ja omanikud saavad olulist ajavõitu BIM-mudelist, sest vajalikku infot ei tule taga ajada paberkandjalt või 2D digijoonistelt. BIM lisaandmetes on nad üheselt seotud elemendiga ja tunduvalt kergem leida. Ilma et peaks sukelduma kõikidesse BIMi funktsionaalsustesse.
Enamasti on arhitektuuribüroodel ja ehitusettevõtetel liiga palju muid tegevusi, et saada tõeliselt vilunuks heade 3D-BIM-mudelite seadistamisel.
Kuna ilma pühendunud BIM koordinaatorita on keeruline tekitada ühtseid reegleid ja infosisu, siis tellitakse neid tegevusi üha enam spetsialiseerunud ettevõtetelt, kes loovad andmebaasi ja hoiavad seda korras ning seadistavad erinevate kasutajate jaoks täpselt õiged teabemudelid.
BIMiga töötamiseks on erinevad tasemed
- Tase 1 on enamiku ehitusettevõtete praegune koostöötase – igal osalejal oma isoleeritud andmed, mida avaldada ja hallata, ning koostöö tase on väga madal.
- Tasemel 2 vahetavad osapoolet teavet, kasutades ühtset standardset failivormingut.
- 3. tasemel hakkab BIM näitama oma tõelist palet – mitte 3D-mudelite eraldamist, vaid ühtset mudelit, millega kõik saavad töötada.
Tase 2 või 3 võiks olla iga ehitusettevõtte lähiaastate plaan.
* Artikkel ilmus algselt Äripäeva Ehitusuudiste teemaportaalis.
Alar Hammer
- Projektijuhtimise ja BIM koordineerimise kogemused era- ja avaliku sektori ehitusprojektidega
- Autodesk’i sertifitseeritud juhendaja ja koolitaja
- 15 a mudelprojekteerimise kogemust
Alarit sütitab sisemine motivatsioon teha asju targemalt ja optimaalsemalt. Tugeva suhete looja ja hoidjana on ta võtmeisikuks asjatundjate meeskonna ja klientide vajaduste vahel. Alari kireks on biohacking ehk erinevate tehnikate rakendamine füüsilise ja vaimse sooritusvõime optimeerimiseks.
Võta ühendust!
- Kirjuta: alar@whatif.ee
- Helista: +372 50 17 059
