Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, energeetika, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Äripäev: Hinnatõusu liider – Eestis on kodud 14 aastaga kolm korda kallinenud
Eestis on elamukinnisvara hinnad alates 2010. aastast tõusnud 232% ja üürihinnad 203%, pannes meid Euroopa Liidu riikide seas esikohale kinnisvarahindade kallinemises. Võrdluseks on Euroopa Liidu keskmine hinnatõus müügihindades olnud 52% ja üürihindades 25%. Meile lähim riik on Ungari, kus kinnisvarahinnad on kasvanud 218%. Teises kvartalis tõusid kinnisvarahinnad Eestis aastaga 6,7% ja kvartaliga 2,8%, samas kui suurim tõus oli Poolas (17,7%). Langust kogesid aga Rootsi (-0,8%) ja Soome (-4,8%).
Äripäev: Lennujaama massiivne ärilinnak võtab kuju. Esimesena kerkib FedExi kaubaterminal
Tallinna lennujaama tütarfirma Airport City arendab 120 hektari suurust ärilinnakut, mille esimeseks suureks projektiks on FedEx Express Estonia kaubaterminal, mis hakkab hõlmama üle 5000 ruutmeetri. Terminali ehitusmaksumus on 8 miljonit eurot ning see on osa FedExi Kesk- ja Ida-Euroopa investeerimisplaanist. Lisaks FedExile rajab DHL lennujaama alale kaubaterminali, mille jaoks sõlmiti 15-aastane rendileping. Kokku on arendamisel üheksa kinnistut, lisaks valmivad novembris ka lennukite hooldusangaarid. Projekti eesmärk on toetada lennujaama tulude kasvu ja meelitada Tallinna otseühendusi.
Kinnisvarauudised – Nestor: intressid võivad kahe aastaga vabalt nulli lähedale jõuda
SEB ökonomist Mihkel Nestor ei välista võimalust, et intressimäärad Euroopas võivad kahe aasta pärast langeda tagasi nulli lähedale, kuna Euroopa majandus ei pruugi ilma selleta taastuda. Nestor rõhutas, et kuigi inflatsioon euroalal on langenud alla 2%, ei tasu selles veel põhjust suurt rõõmu tunda. Samuti analüüsis ta Eesti majanduse väljavaateid ja hoiatas IT-sektorist liialt sõltumise ohtude eest, soovitades Eestil otsida võimalusi kiiremaks majanduskasvuks vaatamata “vana Euroopa” aeglasele taastumisele.
Ehitusuudised: Pärnumaal avati Balti riikide suurim päikesepark
Pärnumaal, Lääneranna vallas avati Baltimaade suurim päikesepark, mille tootmisvõimsus on 77,53 MW ja mis suudab katta 35 000 majapidamise aastase energiavajaduse. 110 hektaril asuv päikesepark, mille ehitasid Evecon ja rahvusvaheline investeerimisfond Mirova, valmis rekordilise kuue kuuga. Päikesepaneele on kokku 117 600 ja nende tootjaks on Canadian Solar. Päikesepark on oluline samm Eesti taastuvenergia arendamisel, panustades riigi eesmärki toota 2030. aastaks kogu elekter taastuvatest allikatest.
Delfi Ärileht: Rävala ärikvartali ehitus kütab kirgi. Elanikud on ehituse vastu, kuid arendaja ei anna alla
Go Group soovib rajada Rävala ja Estonia puiestee vahele uue kaubandus- ja ärikvartali, kuid plaan on saanud palju vastukaja. Tallinna halduskohus tühistas osa planeeringust, kuna kavandatav ärihoone vähendaks oluliselt Kaubamaja 4 elanike korterite väärtust, blokeerides vaateid. Kohus leidis, et see kahjustab elanike omandiõigust. Arendaja on otsusest nördinud ja plaanib edasisi samme. Projekti arhitektuurikonkursi võitnud KOKO arhitektid näevad kvartali tulevikuvisioonis kaasaegset ja jalakäijasõbralikku linnasüdant.
Kestlikkusuudised: Robert Kitt: linnad ja vallad saavad võtta investeeringutelt pidurid
Eesti majanduse seis on parem, kui sageli tunnistatakse, kuid investeeringute puudumine pärsib eelarvet ja kasvupotentsiaali. Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt rõhutab, et omavalitsustel on võtmeroll majanduse elavdamisel, investeeringute ligimeelitamisel ja konkurentsivõime taastamisel. Ta juhib tähelepanu vajadusele tegutseda kohe, et vältida tuleviku majandusprobleeme ning saavutada aastaks 2040 CO2-neutraalne energia ja majanduskasv. Kitt rõhutab ka, et omavalitsused peaksid võtma rohkem vastutust kohalike tööstusinvesteeringute eest, mitte lootma keskvalitsuse otsustele
Roheportaal: “Kuningas Süsi” on surnud – Ühendkuningriik sulgeb viimase söel töötanud elektrijaama
Ühendkuningriik lõpetab söel töötavate elektrijaamade kasutamise, sulgedes täna viimase söejaama Ratcliffe-on-Soari. See muudab Ühendkuningriigi esimeseks G7 riigiks, mis loobub täielikult elektrienergia tootmisest söe abil. Söeajastu lõpp on osa valitsuse kliimameetmetest, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.
The Economist: Why it’s so hard to tell which climate policies actually work
Kliimapoliitikate tõhususe hindamine on keeruline, kuna poliitikad on suhteliselt uus nähtus ja nende mõju on raskesti mõõdetav. 1997. aastal oli maailmas vaid 60 kliimapoliitikat, kuid 2022. aastaks oli see arv kasvanud peaaegu 3,000-ni. Hiljutine globaalne uuring analüüsis 1,500 poliitikat ja leidis, et ainult 63 neist tõid kaasa märkimisväärseid emissioonide vähendamisi. Need edukad poliitikad hõlmasid sageli maksustamist ja kombineeritud meetmeid. Siiski puudub enamikul juhtudel piisav andmestik ja süsteemsed ülevaated, et täpselt hinnata, kui palju ülejäänud poliitikad on aidanud heitkoguseid vähendada. Teadlased rõhutavad vajadust paremate tööriistade ja AI-põhiste süsteemide järele, et kiirendada tõhususe hindamist ja parandada kliimapoliitikate mõju analüüsi.
The Guardian: Exported gas produces far worse emissions than coal, major study finds
Uuring näitab, et eksporditud vedelgaas (LNG) tekitab 33% rohkem kasvuhoonegaase kui kivisüsi, vaatamata fossiilkütuste tööstuse väidetele, et see on “puhas” alternatiiv. Gaasi tootmine, transport ja töötlemine põhjustavad suure osa heitmetest, kusjuures kuni 3,5% gaasist lekib atmosfääri põlemata. LNG on osutunud oluliselt energiamahukamaks kui süsi, eriti arvestades kogu tarneahelat. Uuring seab kahtluse alla vedelgaasi suureneva eksportimise USA-st Euroopasse ja Aasiasse ning rõhutab vajadust keskenduda taastuvenergiale.
The Guardian: What is carbon capture, usage, and storage (CCS)?
CCS on tehnoloogia, mille eesmärk on püüda ja ladustada süsinikdioksiid (CO2), et vältida selle sattumist atmosfääri ja seeläbi vähendada kliimakriisi süvenemist. Suuremates tööstusettevõtetes ja elektrijaamades püütakse CO2 kinni, transporditakse see ja seejärel kas kasutatakse seda näiteks plastide valmistamiseks või süstitakse sügavale maa alla. Kuigi Ühendkuningriik ja paljud teised riigid investeerivad CCS-i, on tehnoloogia kulukas ja kriitikud usuvad, et see võib pikendada fossiilkütuste kasutamist, selle asemel et täielikult keskenduda taastuvenergiale.
Knight Frank: The economics of conflict in the Middle East
Lähenev piirkondlik sõda Lähis-Idas toob kaasa olulisi geopoliitilisi ja majanduslikke riske, mis mõjutavad üleilmset kinnisvaraturgu. Esiteks, Iraani raketirünnakute taustal tõusis nafta hind enam kui 5%, kuigi üldiselt on hinnad langenud 11,5% võrreldes eelmise aastaga. Suurem risk on globaalsete investeerimissentimentide halvenemine, kuid eskaleerumise määr on hetkel ebamäärane. Hiinas toimunud valitsuse stimuleerimismeetmed on viinud kohalike kinnisvaraarendajate aktsiate järsu tõusuni, kuigi pikaajaline taastumine jääb keeruliseks. Samal ajal näitab Suurbritannia kinnisvaraturg taastumismärke, kus septembris kasvasid hinnad 0,7%.
