Visioon 15 minuti linnast kogub toetajaid ja rakendajaid. Ja mitte üksnes linnaplaneerijate ringkondades.
Küsisime oma jälgijatelt Linkedinis, Facebookis, ja Instagramis “Mis peaks olema jätkusuutliku linnaplaneerimise peamine prioriteet?” ning 64% pidas prioriteediks just 15 minuti linna kontseptsiooni. Mis see on ja kuidas selle rakendamine meie linnades mõjutaks elanikke ja kinnisvaraturgu?
Linnastumise kiire tempo sunnib otsima leidlikke lahendusi
Globaalse linnastumise kiire tempo pakub säästvaks arenguks nii väljakutseid kui võimalusi. Tihti üles kerkivad probleemid on eluasemepuudus, õhu- ja mürareostus ja ebapiisav taristu. Samas on linnakeskkonnad elujõulised kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse arengu sõlmpunktid ning nende tihe olemus võimaldab tõhusat teenuste osutamist ja ressursside kasutamist.
Linnastumise eeliseid maksimeerida ja negatiivseid külgi minimeerida aitab spetsiaalne praktika – linnaplaneerimine. Oskusliku planeerimisega võib tagada kõigile linnaelanikele juurdepääsu avalikele teenustele ja mugavustele, piisava eluaseme ja kõrge elukvaliteedi. Samuti saab linnaplaneerimisega leevendada keskkonnamõjusid läbi tõhusa maakasutuse, autoreiside vajaduse vähendamise ja haljasalade suurendamise.
15 minuti linna idee
20. sajandi linnaplaneerimises eelistati funktsioonide lahusust ja autosid. See tõi kaasa elu-, ostlemis- ja töökohtade eraldamise, pikad sõiduajad ja ummikud, laiad tänavad parkimisaladega ning kitsad kõnniteed. Kultuurile ja kontoritele broneeritud kesklinna ning äriparkide ja kaubanduskeskustega äärelinna.
15 minuti linna kontseptsioon on sellele diametraalselt vastupidine. Põhiidee on jõuda kõikidesse igapäevastesse kohtadesse jalgsi või rattaga 15 minutiga. Selle eelduseks on hea infrastruktuur koos erinevate teenustega mitte ainult kesklinnas, vaid igas linnaosas.
Kliimakriis ja Covidi periood on kontseptsioonile viimastel aastatel võimsalt hoogu juurde andnud. Pandeemia muutis ka elanike ootuseid oma linnale. Eriline olukord võimaldas inimestel oma naabruskonda lähemalt uurida ning suurendas soovi läheduses asuvate puhke- ja sotsiaalsete alade ja taristu järele.
15 minuti linna idee autoriks on Prof Carlos Moreno Pariisi Sorbonne’i ülikoolist. Kontseptsiooni juured ja inspiratsioon aga pärinevad eelmodernsest linnast. Kunagi olid linnad turuplatsid ja suur osa elust toimus avalikus ruumis, justkui avalikus “elutoas”.
15 minuti linna eelised
15 minuti linna kontseptsioon haakub linna eelmodernse minevikuga läbi eesmärgi anda tänavad elanikele tagasi. Ning pakkuda võimalust parandada elanike elukvaliteeti, muuta linnaosad atraktiivsemaks ja samal ajal vähendada ökoloogilist jalajälge. Rohkem liikumist ja haljasalasid tõotab elanikele paremat tervist ja heaolu. Eriti tõuseks elukvaliteet varem linnaplaneerimise kontseptsioonides marginaliseeritud vanemaealiste, erivajadustega inimeste ja laste jaoks. Sellises linnas elamine pakuks ka suuremat “sotsiaalset” mõõdet, kuna toetaks kogukondade kaasamist ja kohalikku majandust. Elavneksid väikesed kauplused, kohvikud ja muud ärid.
Miliste meetmetega lühikeste vahemaade linna luua?
- Jalgrattateede ja kohaliku ühistranspordivõrgustiku täiustamine ja laiendamine. Peamine argument: rattaga saab lühikestel sõitudel kiiremini liikuda kui autoga.
- Ruumi ümberjagamine. Peamine argument: kui autosid on vähem vaja, on rohkem kasutatavat ruumi muude asjade jaoks.
- Segakasutusega kompaktne linnaruum. Peamised eeldused: detsentraliseeritud satelliitkontorid kaugtöö tegijatele. Uued hooned peaksid võimaldama erinevaid kasutusviise: mitte ainult bürood, vaid ka korterid, lasteaiad jne.
15 minuti linna jätkusuutliku transpordi aspektid
Lühikesi vahemaid läbitaks peamiselt jalgsi või rattaga. Selline linn mitte ainult ei hoiaks kokku palju aega, mis muidu kuluks pikkadele reisidele, vaid vähendaks tuntavalt vajadust isiklike autode järele. Vähem heitmed, õhusaastet ja liiklusmüra mõjuks positiivselt elanike elukvaliteedile. Parkimiskohtade arvelt saaks ruumi juurde ja kõnniteed muuta laiemaks ning lisada haljastust ja mänguväljakuid. Liiklusvaesed tänavad saaks olla õhtuti ja nädalavahetustel spordi- ja vaba aja veetmise alad.
15 minuti linna mõju kinnisvarasektorile
Investorid on linnastumise statistikaga kursis, tunnevad kasvavate linnade potentsiaali ja otsivad pidevalt tulusaid võimalusi.
15-minuti linna kontseptsioon soosib olemasolevate tiheasustusalade tihendamist ning uute kinnisvaraprojektide loomist sinna, kus 15-minuti jalgsi või rattaga liikumise kaugusele jääb maksimaalsel hulgal erinevaid teenuseid.
15-minuti linna idee ellu viimiseks on vaja luua segakasutusega linnaosasid, ja see muudaks kinnisvaramaastikku oluliselt. See tähendaks, et elu-, töö- ja vaba aja veetmise rajatised peaksid asuma üksteise vahetus läheduses. Selline linnaruumi ümberkorraldamine suurendaks nõudlust multifunktsionaalsete kinnistute järele, mis hõlmavad nii elu- kui ka äripindu.
Nutikate renoveerimise ja ümberehituse meetmete abil saaks olemasolevad hooned pakkuda senisest rohkem elamispindu. Varem eranditult ärilistel eesmärkidel kasutusel olnud kinnistuid tuleks ümber ehitada või laiendada, et hõlmata ka elu- ja vabaajapindu. See annaks kinnisvara- ja ehitussektorile palju tööd. Areng mõjutaks sektorit ka läbi infrastruktuuriprojektide.
Mõju kinnisvara hindadele ja nõudlusele
Kuidas mõjutaks selline väiksemateks elamuteks ja kompaktseteks linnaosadeks ümberehitamine kinnisvaraturgu?
15 minuti linn tõstab oluliselt tiheasustusalade ja transpordi sõlmpunktide ümber oleva kinnisvara hinda ning nõudlust, samal ajal vähendades linnalähedase valglinnastu kinnisvara hinda ja nõudlust, kus teenuseid lähipiirkonnas pole ning ainus viis teenusteni jõudmiseks on auto kasutamine, mis on elanikule täiendav lisakulu.
Lisaks elamisväärsele naabruskonnale tõuseks kasu ka kinnisvara kasutusviiside mitmekesisusest. Kinnisvaraga, mis sisaldab nii elu- kui ka äripinda, saab jõuda uute sihtrühmadeni. Näiteks potentsiaalsete ostjate või üürnikeni, kes otsivad paindlikke elu- ja töölahendusi.
Parkimisolukorra ümberkujundamine tooks kaasa maapealsete parkimiskohtade arvu vähenemise ja looks rohkem ruumi muuks kasutuseks, näiteks haljasaladeks või kogukonna rajatisteks. Haljastus ja kogukonna rajatised tõstaks nii elamute kui muude kinnistute väärtust.
15 minuti linna näiteid maailmast
Suure linna muutmine 15-minutiliseks linnaks ei saa toimuda üleöö. Kuid Viin, Oslo, Madrid, Pariis, Barcelona, Melbourne, Soul ja paljud teised linnad üle maailma on demonstreerinud, et idee pole ebareaalne.
Viin on aastaid olnud erinevates edetabelites maailma kõige elamisväärsemate linnade TOPis. Loe lähemalt, milliseid meetmeid on edumeelne linnavalitsus koostöös linnaplaneerijatega võtnud, et tagada 2040. aastaks nullheide, kohaneda kliimamuutustega ja leevendada nende mõjusid.
Viini pioneerkvartal Aspern on Euroopa suurim linnalabor ja üks maailma uuenduslikumaid linnaarendusprojekte. 15 minutiga saab Aspernis igapäevased asjad aetud ja ka rongiga Viini kesklinna. Loe lähemalt, kuidas on kvartalis ühendatud kõrge elukvaliteet, keskkonnateadlikkus ja uuenduslikel kontseptsioonidel põhinev majandustegevus.
Mõju erinevate linnaosade arengule Tallinna näitel
Kontseptsioon soosib suurema elanike ja teenuste tihedusega linnaosade arengut ja kasvu. Nii oleks Tallinna kontekstis selge eelis kesklinnal ja teistel tihedamalt asustatud linnaosadel ning areng Nõmme ja Pirita puhul pigem aeglasem, välja arvatud Nõmmel Raudtee peatustega piirnevatel aladel. Samas saaksid ka need linnaosad areneda, kui nende keskusalasid ja olulisemaid logistilisi sõlmpunkte süstemaatiliselt tihendada ja teenuste arvu suurendada.
15 minuti linna kontseptsiooni piirangud
Vaatamata paljudele eelistele on ideel ka piiranguid. Segakasutus ei ole mõistlik ega võimalik kõikides valdkondades. Lisaks nõuab kontseptsioon hoolikat planeerimist ja kohandamist iga linnaosa spetsiifiliste vajadustega, mis esitab linnaplaneerijatele ja kinnisvaraarendajatele uusi väljakutseid. Kõigile linnadele sobivat ühest lahendust pole. Iga linna ja linnaosa sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline struktuur ning kontekstid on erinevad.
