Tehnoloogilised arengud nagu ChatGPT, tehisintellekt (AI), masinõpe (ML), suurandmed, asjade internet, koostöörobotid, digitaalsed kaksikud jt käivad käsikäes ehitus- ja kinnisvarasektori arenguga. Tööstusrevolutsioon 4.0 on juba töös või järgmine suur samm. Kuid vahepeal on ilmunud pildile juba Tööstus 5.0. Sest innovatsioon ei ole enam võimalik ilma jätkusuutlikkuse ja inimfaktori ehk juhtimise taset tõstmata.
Juba viies tööstusrevolutsioon?
Rääkida kiirest arengust oleks vähe öeldud. Esimese tööstusrevolutsiooni (18. sajand), 2. tehnoloogilise revolutsiooni (19. sajand) ja 3. digirevolutsiooni (20. sajand) vahele jäi ligikaudu 100 aastat. 4. revolutsioon tuli palju kiiremini (21. sajandi algus) ja 5. on tegelikult juba alanud.
Tööstusrevolutsiooni areng
Esimene tööstusrevolutsioon sai alguse 18. sajandil, liikudes läbi viie iteratsiooni, mille käigus arenesid tehnoloogiad ja protsessid.
Tööstus 1.0
1870. aastast sai võimalikuks esimene tööstusrevolutsioon, mis põhines auru ja vee jõul töötavatel masinatel.
Tööstus 2.0
Umbes 100 aastat hiljem, 1870. aastal, sai teine tööstusrevolutsioon võimalikuks tänu elektrifitseerimisele ja masstootmisele.
Tööstus 3.0
1970. aastast sai kolmas tööstusrevolutsioon alguse arvutite ja elektroonika võimaldatud automatiseerimise kaudu. Seda võimendas globaliseerumine (Tööstus 3.5), mis tähendas eelkõige tootmise viimist madalate kuludega majandustesse.
Tööstus 4.0
Alates 2011. aastast kasutatakse infotehnoloogilisi lahendusi tootmisprotsesside digitaliseerimiseks. Revolutsiooni aluseks on andmete ja ressursside täielik seostatus, ühilduvus ja läbipaistvus.
Tööstus 5.0
Tööstus 5.0 on industrialiseerimise uus ja arenev faas, kus inimesed töötavad koos arenenud tehnoloogiate ja tehisintellekti abil töötavate robotitega. Tööstus 5.0 idee ulatub tegelikult tootmisest oluliselt kaugemale.
Uue kasvu -ja arengumudeli eesmärk pole üksnes tehnoloogiline innovatsioon ja majanduskasv, vaid ka sotsiaalsed eesmärgid ja keskkonnasõbralik äritegevus ning tootmise vastupidavus ootamatutele häiretele nagu seda oli COVID-19 pandeemia. Sellel on palju kokkupuutepunkte ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja ESG-ga.
Tööstus 4.0 VS Tööstus 5.0
- Tööstus 5.0 ei ole 4.0 asendamiseks mõeldud alternatiivne mudel, vaid edasiarendus.
- Kui 4.0 oli tehnoloogiapõhine, siis Tööstus 5.0 on väärtuspõhine.
- Tööstus 4.0 keskendub peamiselt tehisintellektile ja masinõppele: täielikult automatiseeritud protsessidele, mis teevad arukaid otsuseid enda kogutud andmete põhjal. See võimaldab tõsta toodete kvaliteeti ja vähendada varade seisakuaega.
- Kui Tööstus 4.0 põhineb masinate ja IT-süsteemide vahelisel ühendusel, siis Tööstus 5.0 eesmärk on ühendada inimeste ja masinate rollid nii, et need üksteist tugevdaksid ja täiendaksid.
- Tööstus 4.0 rõhk on peamiselt tarkvaral. Tööstus 5.0 rõhutab inimeste, tehnoloogia ja keskkonna vahelist koostoimet:
Töötajat ja robotit ei ole mõtet võrrelda samade kriteeriumide alusel. Tänaseks on piisavalt nähtud, et ilma inimesteta tekivad probleemid, mida on raske lahendada. Vaja on inimlikku intuitsiooni ja probleemide lahendamise võimekust. Isegi Tesla tegevjuht Elon Musk on oma varasemaid arusaamu pehmendades tunnistanud, et tema ettevõtte “üleautomatiseerimine” oli viga, ning säutsunud, et “inimesi alahinnatakse”.
Inimene ja masin koos tulevad kõige paremini toime tuleviku tootmise keerukusega. Tööstus 5.0 muudab tehase kohaks, kus töötavad loovad inimesed. Uus paradigma võimaldab pakkuda klientidele suuremat lisaväärtust ja töötajatele suuremat vabadust, näiteks eritellimusel valmistatud teenuste ja toodete pakkumisel.
Koostöörobotite tähistamiseks on hakatud kasutama terminit “cobots“, et rõhutada inimeste rolli robotitehnoloogiate kasutuses. Kobotite tootmisse ja turule ilmumise kasv kinnitab, et masin + inimene mudelil on elujõudu.
Paralleelselt siiski rakendatakse ka 100% automatiseeritud tehaste suunda
Kuid ka nende puhul on ikkagi võtmetähtsusega inimaju, kes selle protsessid valmis disainib.
Näiteks Xiaomi “tume tehas” Pekingis suudab ilma inimese sekkumiseta toota 1 nutitelefoni sekundis. 24/7 vahetuses teevad töö ära täiustatud robootika ja tehisintellekt. Ning ilma katkestusteta oleks nii võimalik toota hämmastav 31,5 miljonit ühikut aastas.
Niisugusel täisautomatiseeritud lähenemisel on tohutu jätkusuutlikkuse eelis, sest kui pole vaja valgust, kütet jm inimeste vajadustega seotud lisanõudeid, on võimalik lisaks tõhususele saavutada ka oluliselt väiksem CO2 jalajälg.
Esimesed näited AI ja inimese koostööst Eesti turul
Esimese peatöövõtjana Eesti ehitusturul võttis Nordecon 2023. aastal Tallinnas Vektori hoone ehitustööde edenemise hindamiseks kasutusele tehisintellektil põhinev tehnoloogia.
Platvorm võimaldab jäädvustada 360o pilte kogu ehitusprotsessist, et hinnata ja juhtida projekti edenemist. Maailma juhtiva tehnoloogiapartneri Buildots platvorm võimaldab sujuvat progressi hindamist, andmete kohest ja kiirest võrdlemist BIM-mudelite ning projekti ajagraafikutega. 6-kuuline pilootprojekt viiakse ellu Tehnopoli AI arenguprogrammi raames.
Fookuses on kogu väärtusahel
COVID-pandeemia tõi nii tootmisse kui muudesse äridesse kõrvalekaldeid nii toorme, tööjõupuuduse kui tarvikutega seoses. Mõned tulevikuvaatlejad ütlevad, et sellised häired ongi nüüd pigem norm kui erand.
Samal ajal aga võimaldavad uued digilahendused ootamatuid ja ettearvamatuid muutusi paremini ette näha ja nendega kohaneda. Kui näiteks tekibki mingi toorme puudus, mis põhjustab hinnatõusu ja kogu ahela suuremaid kulusid, siis annavad andmed sellest “häirest” kusagil väärtusahelas märku. Ning välja töötatud protsessid (masin + inimene) juba otsivad sellele toorainele alternatiive, võttes arvesse kõiki tegureid. Sealhulgas alternatiivseid transpordikulusid ja CO2 heitkoguseid.
Tööstus 5.0 lähenemist järgides vaadatakse kogu väärtusahelat ning reageeritakse kõrvalekalletele iteraktiivselt.
Tööstus 5.0 strateegiad
Tööstus 5.0 võimaldab ettevõtetel olla mitte murekohtade tekitaja, vaid osa lahendusest: pakkuda ühiskonnale aktiivselt lahendusi ressursside säilitamiseks, sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Ja võimestab seda läbi kolme strateegia.
1.
Inimkesksus
Töötaja pole lihtsalt ressurss, keda klientidele konkurentsieelise ja väärtuse loomiseks ära kasutada (4.0). Ka töötajatele tuleb luua lisandväärtust, et meelitada ligi ja hoida parimaid töötajaid.
2.
Vastupidavus
Covid-19 pandeemia ajal nähti globaalsete tarneraskuste laialdast mõju. Tõhususe optimeerimine ei paranda vastupidavust. Kasvule, kasumile ja tõhususele lisaks tuleb osata kriise ennetada ja neile reageerida, et tagada stabiilsus rasketel aegadel.
3.
Jätkusuutlikkus
Töötatakse välja säästvamad tootmisviisid, vähendatakse energiatarbimist, minimeeritakse jäätmed. Kultiveeritakse suhtumist, et “Ettevõtted on osa lahendusest, mitte osa probleemist.”
Tööstus 5.0 ja Eesti ehitus- ja kinnisvarasektor – mis seis on?
Täna saadakse aru, et digitaliseerimine ei ole lühiajaline trend, vaid hädavajalik areng. Kuid mitte igas ettevõttes ei osata näha, kui palju saab ära teha kohe oma inimeste toel ja ilma tohutute majanduslike investeeringuteta.
Strateegiad on tegelikult tänaseks kättesaadavad ning enda konteksti kohandatavad. Oluline on hakata muutusi ellu viima ning liikuda väärtuste, põhiprotsesside, innovatsiooni ja ärimudelite muutmise poole.
Üleminekuks on vaja, et töötajad usaldaksid tehnoloogiat ja selle vastutustundlikku kasutamist. Juhtkond peaks aktiivselt muutusi juhtima ning neid toetama spetsiaalsed eelarved, ressursid ja asjakohased KPI-d.
