Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Kinnisvarauudised – Toompark: uute eluruumide valmimine väheneb
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark toob esile, et 2024. aasta teises kvartalis sai kasutusloa vaid 1221 uut eluruumi, mis näitab selget langust uute elamispindade valmimises. Langus on tingitud varasemate ehituslubade vähenemisest ja tagasihoidlikust ehitustegevusest viimase 10 kvartali jooksul. See mõjutab ka järelturgu, kus uute elamispindade nappus vähendab tempot, kuna vähem eluruume tähendab ka väiksemat vajadust vanu elamisi müüa.
Kinnisvarauudised: Everausil tuleb hüppeline kasv
Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik prognoosib ettevõttele kiiret kasvu ja kapitali vajadust lähitulevikus, mille üheks rahastamisvõimaluseks on börsile minek või võlakirjaemissioon. Ettevõttel on käsil üle 600 elamuühiku ja 80 000 m² ärikinnisvara arendusi, mistõttu on lähiajal kapitali kaasamine oluline. Muttik märgib, et kinnisvara- ja üürihinnad hakkavad stabiilselt tõusma, eriti järgmisest aastast, ning soodustavad investoritel oma portfelli täiendamist.
Kinnisvarauudised: Leedu logistikahiiu rahasüst toob turule põnevust
Leedu ettevõtte SIRIN Development investeerib Eestisse 11,5 miljonit eurot, rajades Saku valda logistikapargi, mis on osa nende 102 miljoni euro suurusest investeeringuplaanist Balti riikides. Tegu on selle aasta suurima turule toodava laohoonega, mis rajatakse ilma ühegi eelneva üürilepinguta. Ekspertide hinnangul toob see kaasa konkurentsi suurenemise ja uued võimalused logistikasektorile. Kuigi spekulatiivne arendus on riskantne, näevad analüütikud sündmust märgilise sammuna, mis võib suurendada välisinvestorite huvi Eesti ärikinnisvara vastu.
Ehitusuudised: Rand ja Tuulberg alustas Fahle linnakus puidust kõrghoone ehitust
Ehitusfirma Rand ja Tuulberg alustas Tallinnas Eesti kõrgeima puidust konstruktsiooniga hoone ehitamist Fahle linnakus, mis valmib kahe aasta pärast ja saab If Kindlustuse Tallinna peakontoriks. Hoone, millele Fausto Capital investeerib 13,4 miljonit eurot, on 6845 m² suurune ja koosneb kaheksast korrusest, sh maa-alustest betoonkorrustest ja maapealsetest puidust konstruktsioonidest. Projekti arendamisel osalesid TalTechi ja ETH Zürichi teadlased, tõstes esile keskkonnasäästlikkust ja süsinikujalajälje vähendamise võimalusi.
Maaleht: Haapsalu pere läks merevaate pärast kohtusse: sündis pretsedenditu otsus
Tallinna Ringkonnakohus tühistas Haapsalu linna väljastatud ehitusloa, mille alusel oleks naaber saanud ehitada nelja meetri kõrguse aiaga pereelamu, mis varjanuks Suur-Liiva 30 maja elanikule merevaate. Kohus leidis, et planeeritud ehitus oleks oluliselt kahjustanud naabri õigusi, andes merevaatele suurema kaalu. Otsus on märkimisväärne, kuna merevaate kaitsmine on kohtus haruldane.
Roheportaal – Keskkonnaagentuur: 14 omavalitsuses saaks riigimaale tuuleparke rajada
Keskkonnaagentuuri analüüs tuvastas 14 omavalitsuses riigimaad, kuhu võiks rajada tuuleparke, mille tootmisvõimsus ületaks 1000 megavatti. Uuringud keskendusid aladele, kus tuuleparkide mõju loodusele, elurikkusele ja ökosüsteemidele oleks minimaalne. Lisaks looduslikele piirangutele võeti arvesse ka riigikaitselisi kõrguspiiranguid. Kuigi peamine fookus oli riigimaadel, uuriti ka nendega külgnevaid eramaid, mille kasutamine sõltub maaomanike nõusolekust.
The Economist: Mario Draghi outlines his plan to make Europe more competitive
Euroopa majanduskasv on aastakümneid aeglustunud ning Euroopa Liidu ja Ameerika vahel on avanenud suur SKT lõhe. Draghi sõnul vajab EL investeeringuid, mis ulatuksid Marshalli plaani tasemele, ja rohkem innovatsiooni, et suurendada tootlikkust, dekarboniseerida ja digitaliseerida majandust ning tugevdada kaitsevõimet. Ta rõhutab, et EL peab sulgema innovatsioonilõhe Ameerikaga, lihtsustama uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja parandama oskuste arendamist. Euroopa peab dekarboniseerimist ühendama konkurentsivõimega ja vähendama sõltuvusi kriitilistest toorainetest ning tehnoloogiast, suurendades julgeolekut ja investeeringuid kaitsetööstusesse.
The Economist: Nice ideas, Mr Draghi—now who will pay for them?
Mario Draghi ettepanek investeerida igal aastal 800 miljardit eurot, et elavdada Euroopa majandust, seisab silmitsi suure probleemiga: kust leida selleks raha. Euroopa riikide valitsused on juba sügavas võlakoormas, kus enamik on ületanud EL-i eelarvereeglid, nagu võla hoidmine alla 60% SKT-st. Enam kui pooled EL-i liikmesriigid on sellest piirist kõrgemal, sealhulgas suured majandused nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, mille võla ja SKT suhe on üle 100%. Draghi soovitab, et EL võiks laenata ühiselt, nagu tehti COVID-i järgses taastamisplaanis 750 miljardi euroga. Siiski on fiskaalselt konservatiivsete riikide, näiteks Saksamaa ja Hollandi, vastuseis sellel lähenemisele tugev, mistõttu ei ole tõenäoline, et selline kokkulepe niipea sünnib. Ilma uute rahastamisstrateegiateta võivad Draghi ambitsioonikad visioonid kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõime kohta jääda ellu viimata.
GRESB: Carbon accounting in real estate
Artikkel käsitleb süsinikujalajälje mõõtmist ja aruandlust kinnisvarasektoris, rõhutades täpse andmete kogumise olulisust läbi spetsiaalsete tarkvaraplatvormide. Hoone otse- ja kaudsed emissioonid arvutatakse standardiseeritud meetoditega, näiteks GHG protokolli alusel, ning jaotatakse eri kategooriatesse (Scope 1, 2, 3). Tulevikus on kriitilise tähtsusega kasutada finantsarvestusega sarnaseid protsesse, mis hõlmavad ranget andmete kontrolli ja läbipaistvat aruandlust, et vastata regulatiivsetele nõuetele ja aidata saavutada 2050. aastaks seatud kliimaeesmärke.
GRESB: Finding the opportunity in nature impacts disclosure
Artikkel käsitleb loodusmõjude aruandluse tähtsust kinnisvarasektoris, rõhutades võimalusi, mida toob kaasa loodusväärtuste arvestamine. Uued regulatsioonid, nagu EL-i CSRD ja Ühendkuningriigi 2024. aastal jõustunud Biodiversity Net Gain seadus, nõuavad kinnisvaraprojektidelt elurikkuse suurendamist või säilitamist. Loodusmõjude seire hõlmab kõiki kinnisvara arenduse etappe ja tarneahelat, tuues esile, kuidas roheline infrastruktuur, näiteks tormivee juhtimine, võib olla kasulik nii keskkonnale kui ka äritegevusele.
