Kuigi Soome ehitussektor kannatab majanduslanguse käes ning paljud ehitajad on jäänud töötuks, kasvab samal ajal välistööjõu arv sektoris. Põnev on jälgida ka eestlaste rändedünaamikat. Kuigi eestlased on Soome ehituses pikalt esindanud suurimat välistööliste segmenti, on praeguse majanduslanguse tingimustes tõusnud trend palgata tööjõudu Euroopa Liidust väljaspoolt.
Ehitus on Soome kõige rahvusvahelisem sektor
Välistöölised moodustavad Soome ehituses umbes 30% tööjõust (2024 jaanuari andmed), mis on märkimisväärne kasv 2019. aasta 23%lt. Välistööjõu osatähtsus on suurim (37%) pealinna piirkonnas hoonete ehituses.
Kasv on toimunud olukorras, kus sektor kannatab majandusulanguse all ja investeeringud on vähenenud. Sellele näiliselt vastuolulisele trendile aitavad kaasa mitmed tegurid.
Esiteks on Soomes pikka aega olnud puudus oskustöölistest nagu puusepad ja keevitajad. Puuduse on põhjustanud tööjõu vananemine ja noorte huvipuudus sektori vastu.
Ettevõtjad ütlevad, et välistöötajad täidavad sageli ametikohti, mis nõuavad spetsiifilisi oskusi, mida soomlaste seas napib. Lisaks nimetavad nad välismaiste töötajate eelistena suuremat paindlikkust ja madalamaid palgaootusi.
Uus trend – eestlaste asemel rumeenid, horvaadid, usbekid
Eestlased on esindanud suurimat välistööliste gruppi, kuid praegu on Soome ehituses tõusnud trend palgata tööjõudu EL väljaspoolt. Majanduslanguse tingimustes ellu jäämiseks on oluline tööjõukuludelt kokku hoida. Eestlased on jäänud liiga kalliks.
Soomlasi või eestlasi väidetavalt tellingutel enam üldse ei näe. Seal on eestlaste asemel rumeenlased, horvaadid, albaanlased, usbekid, poolakad ja slovakid. Juhiseid jagatakse ehitusplatsidel ka hiina, somaali ja araabia keeles.
Kalevipoegade ajastu
Eestlaste ränne Soome sai alguse 2000ndate alguses. Esimene rände tipphetk oli 2006. aastal, kui Eestist asus Soome elama ligi 4500 inimest. Pärast seda hakkasid meie enda jõuline majanduskasv ja tõusvad palgad väljarännet vähendama ja tagasirännet suurendama.
2007 – 2009 majanduslangus täitis aga Tallinnast Helsingisse väljunud laevad taas eesti töölistega. 2012-2013 kogeti kõigi aegade rekordit nii rändesaldos (Eestist Soome kolinud inimeste arvu ja Soomest Eestisse kolinud inimeste arvu vahe) kui ka rändajate koguarvus.
Trend muutus aastal 2014. Sellest ajast alates on Eestist Soome kolijate arv vähenenud ligi paarkümmend protsenti aastas. Samal ajal on kasvanud tagasirändajate arv.
Ajalooline pöördepunkt toimus 2017. aastal, mil rändesaldo esimest korda pöördus.
→ Ränne Soome on vähenenud kolmandikuni tippaastatest ning oluliselt on suurenenud eestlaste tagasiränne.
Eesti konkureerib nüüd spetsialistide pärast Soomega
Eesti palgatase on paarikümne aastaga korralikult tõusnud. Samuti on kasvanud Soomes erialaste oskuste nõuded. Enam ei ole suurt nõudlust väljaõppeta töötajate järele, küll aga tippspetsialistide järele. Eesti konkureerib nüüd samade töötajate pärast Soomega.
Soomes saavad puusepad 14-15 eurot tunnis, kuid ka Eestis on palgatase tõusnud vähemalt 11 euroni tunnis. Vahe on nii väikeseks jäänud, et kallisse Soome sõita ei tasu. Isegi venelased ja ukrainlased kaaluvad Soome asemel Eestis töötamist. Lätlased ja leedulased on ammu läinud pigem Rootsi ja Norrasse, mitte Soome.
Soomlaste huvi eriala vastu raugeb
Kasvav sõltuvus välistööjõust teeb soomlased pisut murelikuks. Sektori pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline tegeleda kodumaise tööjõu puuduse algpõhjustega. Vaja on parendada kutseõpet ja suurendada ehituse populaarsust noorte seas.
Ehitus on juba praegu Soome kõige rahvusvahelisem sektor. Nii ehitusettevõtted, ehituspoed kui projekteerimisbürood on juba suures osas välisomanduses. Sellega kaasneb aga see, et ala vastu on huvi soomlaste seas raugenud.
Ka ehituskvaliteet pole enam soomlaste endi kätes. Ehitusplatsidel kvaliteedi eest vastutavad inimesed on sageli tulnud riiki raha teenima ja on vigade parandamise hetkel juba järgmise projekti juures või kodumaal.
Kuidas mõjutab sõltuvus välistööjõust sektori tulevikku?
Olukord Soome ehituses on seotud laiema väljakutsega, mis mõjutab paljusid Euroopa majandusi: kuidas tagada kohene tööjõuvajadus ning katta ära pikaajalised tööturu vajadused.
Teatud spetsialistide järele on suur nõudlus, samas kui teiste erialade puhul on võimalused vähenenud. Kuigi töökuulutuste üldarv on majanduskasvu aeglustumise tõttu vähenenud, näitavad pikaajalised andmed, et nõudlus ehitustööliste järele püsib kõrge.
Soome valitsus ja sektori esindajad otsivad lahendusi. Algatuste hulka kuuluvad kutseõppe lisarahastamine, ehitussektori töötingimuste ja palkade parandamisele suunatud meetmed ning välistöötajate töölubade ja kvalifikatsiooni saamise protsessi tõhustamine.
Samuti tuleb arvestada sellega, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, automatiseerimine ja robotite kasutamine toovad juba lähitulevikus kaasa muutusi ehitustöötajate oskustes. Ka Euroopa rohelise kokkuleppe meetmed mõjutavad sektoris nõutavaid oskusi.
