Kõik, kes jälgivad ehitustööstuse digitaliseerumist ja selle suundumusi, on kokku puutunud mõistega Building Information Modeling (BIM). BIM-i kasutamise eesmärk on optimeerida üksikuid ehitusprotsesse digitaalse kolmemõõtmelise hoonemudeli abil.
BIMi põhitõed: projekt ehitatakse esmalt digitaalselt hoonemudelina, seejärel päriselus
Hoonetele esitatavad nõuded ja sellega kaasnev ehitusprojektide keerukus kasvab pidevalt. Nõuete täitmiseks tuleb projekteerimisetapis lahknevused selgitada ja variante omavahel võrrelda.
BIM-i eelis traditsioonilise 3D- või 2D-joonise ees on andmete küllus. Lisaks kujule ja asukohale saab üksikuid komponente täiendada täiendavate andmetega nagu tootja info, materjal, kulud, paigaldusaeg jne. See tähendab, et näiteks sein “teab”, kus see asub, millal ta paigaldatakse ja milline kate on talle ette nähtud. Nende andmete hindamine võib anda esmase ülevaate eelseisvast ehitusprojektist, selle protsessist ja kulude kujunemisest hoone elutsükli erinevates faasides. BIM-põhises planeerimisprotsessis kogutakse ja sisestatakse andmeid pidevalt. Luuakse üldmudel, mis on edasi aluseks kõigile projekti osapooltele. Mudelit saab ka pidevalt kontrollida, et välja selgitada ja kiirelt lahendada ebakõlad.
Kui teostusfaas on lõppenud, saab kogu digitaalse hoonemudeli kinnisvarahalduri kätte anda. See tähendab, et projekteerimise või teostamisetapi andmed ei lähe kaduma. Lisaks saab digimudelist teha päringuid teostatud hooldus- ja remonditööde kohta, mis aitavad järgmisi õigeaegselt planeerida.
BIM – ehituse ja kinnisvarahalduse tulevik
Kogu What Ifi meeskonnaga saame kinnitada, interdistsiplinaarne ja andmevahetusel põhinev koostöö kõigi projektis osalejate vahel loob lisaväärtust juba projekti algusest peale. Kui mudelit kasutavad kõik projekteerimis- ja ehituspartnerid, siis vähenevad kvaliteedi-, kulu- ja tähtaja riskid.
BIMi läbivalt rakendades tekib terviklik ja organiseeritud ehitusandmete kogum, millest on lihtne teha nii visuaalseid kui arvulisi päringuid. Nii täna kui saja aasta pärast. Ja seetõttu on need väärtuslikud andmebaasid kogu ehituse tuleviku nurgakiviks.
Kuu intervjuus räägimegi seekord BIMist ja selle arengutest Eestis viimase 15 aasta jooksul.
Siim Saidla ja PNL insenerid on meie BIM partner, kellega meid ühendab tugev usk ehituse digitaliseerimisse ja ettemõtlemisse. BIM loob väärtust kõigis faasides: projekteerimises, ehitusprojektide juhtimises ja hoonete halduses. Käime koos Siimuga läbi kõik faasid. Tule kaasa!
Miks on BIM oluline projekteerimisfaasis?
BIM mudel aitab projekteerimise faasis muuta projekti läbipaistvamaks ja üheselt mõistetavamaks. See võimaldab jälgida, et kogu projekteerimise meeskond astub ühte jalga ja liigub samas taktis, kuna arengud mudelis üldjuhul peegeldavad kogu projekti osa seisu tervikuna ja toovad esile võimalikke ohukohti.
Mis on peamine lisaväärtus projekti tellijale?
Tellijana on küll võimalik enamus riskid ja puudused suunata töövõtjale, aga lõputud kohtuvaidlused ja tegevuse lõpetanud koostööpartner, lõhki läinud ajagraafik ning pinged töökeskkonnas ei kaalu üles läbimõeldumat projekti ja vigade ennetust koos sujuvama protsessiga projekteerimise faasis. Mudelprojekteerimise lähteülesande ja BIM konsultandi pealt saavutatud võit eelarve tabelis tundub esmapilgul lihtne võit, aga pikas perspektiivis võib osutuda üsna kulukaks.
Pärast ehitaja lahkumist ja ehitise üleandmist on kasulik omada ülevaadet ehitatust. Nii nagu ei õnnestu 2D ehitusjooniste puhul mõistliku vaevaga tuvastada vastuolusid, on keeruline ka teostusjooniste vastavust kontrollida tegelikkusele.
Teostusdokumentatsiooniga antakse küll üle kaetud tööde aktid, aga kas me suudame probleemide korral nendes orienteeruda ja tuvastada koostatud akti asukohta hoones? Ehitist ümber ehitama hakates, saab küll tellida uue mõõdistuse, aga kas me teame, mis on ripplagede ja variseinte taga? Kui kallis on büroo või kaubanduskeskuse üks päev, mis tulu ei tooda ja mis kulub ehituse ajal varjatud tehnosüsteemide avastamisele?
Mis on ehitaja jaoks peamised ootused BIM mudelile?
Ehitajad kasutavad mudeleid peamiselt projekti visualiseerimiseks. Teisisõnu on mudelitest saanud peamine viis projektidega tutvumiseks. Üha enam jõuab meieni platsilt sõnum koondmudeli ajakohasuse vajalikkusest, kuna mudelid on peamine allikas millest ehitamisel lähtutakse ja 2D joonistest on saanud toetav materjal.
Kuidas täna ehitajad platsil BIMi kasutavad?
Vaikselt hakkab ajalooks muutuma suhtumine, et „värvilisi mudeleid on tore vaadata küll, aga me platsil ehitame ikka jooniste järgi“. Kindlasti ei ole täna mudelid enam pelgalt visualiseerimise tööriist ja torude ristumiste tagaajamine.
Tänu sellele, et viimased viis aastat on suurt rõhku pandud mudelite andmesisule, on mudelid muutunud oluliseks abivahendiks eelarvestajatele.
Kuidas saavutada BIM mudelite andmesisus piisav täpsus, et see oleks usaldusväärne ehituseelarvete ja CO2 arvutuste koostamiseks? (st et ei peaks käsitsi uuesti üle kontrollima mahte)
Nii nagu on suurematesse projektidesse igapäevaselt kaasatud tuleohutusspetsialist, akustik, energiatõhususe konsultant, tuleks sarnaselt kaasata ka eelarvestaja, kes analüüsib jooksvalt otsuste mõju ehitise hinnale. See loob projekteerijate jaoks otsese ja nähtava väärtuse ja tagasiside mudelite andmesisule, kuna ilma korrektse andmesisuta on jooksev eelarvestamine ja CO2 arvutus mõeldamatud.
Täna ei näe projekteerijad nende poolt sisestatud andmete mõju teistele osapooltele. Hetkel eelarvestatakse projekteerimise lõpus ja siis on kohe ka tulemusi vaja ning pole aega enam andmesisu uuendustega tegeleda. Selle tagajärjel ei jõua ka pojekteerijale tagasiside, kas ja kui hästi andmed kasutatav olid.
Sellele aitaks kaasa ka mõne klassifikaatori kasutuselevõtt. Selle eeldus omakorda on võimekus sisestatud klassifikaatori õigsust kontrollida ja jälgida, et püsiks usaldusväärsus.
Samuti on oluline nimetuste ja tähiste standardiseerimine ja ühtse andmebaasi loomine. Me oleme Eestis andmesisunõuetega päris hästi ära standardiseerinud andmeväljad ja nende ülesehituse, aga nende täitmist ja tõlgendamist leiutab tihti iga projekteerija ise, mis võib viia selleni, et meil on küll info olemas, aga see ei pruugi olla kasutatav. Mis omakorda toob tagasi jooksva tagasiside vajadusele.
Kas tänane projekteerimismaastik on valmis sellise täpsusega BIM mudeleid koostama?
Andmesisu lisamise ja täitmine tundub küll esmapilgult väga mahukas ja tülikas, aga enamus sellest sisust tuli ka juba varasemalt projekti spetsifikatsioonide või joonise viidete/tähistena esitada. Mudeli andmesisu tabelid võimaldavad nüüd andmeid oluliselt paremini kontrollida, et mis element tegelikust tabeli reaga seotud on.
Kui alguses põhjustas tehnosüsteemide, arhitektuuri ja konstruktsiooni omavaheliste ristumistega tegelemine vastumeelsust, siis nüüd on see muutunud tavapäraseks osaks projekteerimises. Märgatav osa andmesisust tekib tegelikult automaatselt ja on arvutuslikud väärtused, mida projekteerija käsitsi sisestama ei pea.
Ma usun, et projekteerimismaastik on selleks valmis, kuna andmeväljad tarkvarade alusmallide abil suudetakse juba edukalt luua, nüüd tuleb ainult oma sisemisi protsesse natuke suunata, et väljade sisu oleks seotud tabelitega, mida nagunii koostatakse. Boonusena lisandub parem tabelite kontrolli võimalus.
Millal hakkab BIM olema ehitusloa taotluse juures kohustuslik? Mis võimekust vajab see ehitusloa menetlevatelt osapooltelt? Mis võimekuse tõstmist see eeldab?
Ehituslubade taotlemine läbi mudelite ei ole Eestis enam kauge tulevik. Testversioon on juba täna avalik ja kõigile EHR-is katsetamiseks üleval. Ma ei ole kindel, kas see päris kohustuslikuks muutub või peaks muutuma, aga mudelipõhine ehitusloa taotlus võiks muuta seda protsessi kiiremaks ja lihtsamaks, kuna mudelit üles laadides tehakse ära juba rida kontrolle ja nõuetele vastavuse hindamisi. Selleks ei pea ootama, millal ametnik dokumentide kontrolli ette võtab.
Kindlasti jääb ametniku kontroll ka tulevikus, aga see maht kindlasti oluliselt väheneb, mis peaks kiirendama kogu protsessi.
Millal hakkab BIM leidma rakendust hoonete halduses? Mis on selleks täna puudu?
BIM-i kõige suurem potentsiaal on just halduse faasis, kuna see on kõige pikem periood, millal me ühe ehitisega tegeleme. Sellest on räägitud juba BIMi sünnist ehk ajast, millal BIM ehitusmaastikule jõudis. Paraku on just üleminek ehitamisest haldamisse protsessiliselt kõige keerulisem osa ehitise elukaares.
Väga tihti on projekteerijate ja ehitajate kokkupuude haldajatega sisuliselt olematu ja samuti ei taheta haldajaid kaasata kavandamise ja ehitamise protsessidesse. Ei ole harvad juhused, kus pole ehitise tulevast haldusmeeskonda isegi veel valitud enne ehitise valmist. Nii ei oska projekteerijad ja ehitajad haldusesse lahendusi välja pakkuda ja haldajad ei oska küsida, kuna ei tea võimalusi.
Ma usun, et see jää hakkab vaikselt murduma. Esimestest Riigikinnisavara tellimusel valminud teostusmudelitest hakkab mööduma juba 7 aastat ning on tekkinud praktika, kuidas ehitusaegseid muudatusi mudelitesse kanda ja mudeleid tegelikkusega vastavusse viia.
Paraku on tänased teostusmudeli nõuded ja andmeisu vajadused täpselt samad kui 7 aastat tagasi, kui need loodi, ja suuremaid arenguid selles aspektis pole olnud. See viitab sellele, et kahjuks pole tänased teostusmudelid liiga suurt rakendust halduse faasis leidnud.
Üheks takistuseks on kindlasti ka suuremate tellijate passiivsus ja julgus katsetada ning pilotiseerida. Loodetakse, et kooliraha maksab keegi teine ja valmis lahendus on võimalik kellegi teise näitel üle võtta – aga keegi peab tegema need esimesed sammud. Tõsi, tarkvarade valik halduse faasis on märksa piiratum ja lahendused oluliselt kallimad võrreldes näiteks projekteerijate tööriistadega. Samas ei saa öelda, et toimivaid lahendusi ei ole. Nii nagu ei ole projekteerijatel ja ehitajatel enam BIM-i maailmas seda ühte maagilist AutoCadi, millest piisas enamiku ehitusinfo loomiseks, nii paraku pole ka halduse faasis ühte imerelva, mis sobiks kõikide ehitiste haldamisteks ja protsesside juhtimiseks. Ühe ideaalse rakenduse otsimise asemel tuleks mõelda sobivale digitööristakastile, milles erinevad tarkvarad üksteist täiendavad ja suudavad omavahel infot vahetada.
Loodetavasti saame ka lähiajal Eesti esimesi päris näiteid haldusmudelitest välja tuua, oleme ka ise paari klienti konsulteerimas ja abiks esimeste haldusmudelite koostamisel.
Kas Eestis on täna olemas ühtlased BIM nõuded või etalon, millest BIM mudelit tellides lähtuda?
Pikalt on Eestis olnud BIM valdkonna suunanäitaja RKAS, kuid viimasel paaril aastal on just järgmiste sammude osas nende jõud natuke raugenud. Seni on Eesti BIM nõudeid automaatselt võrdustatud RKAS-i nõuetega. Tänaseks on RKAS-i nõuete baasilt edasi arendatud Eesti ülesed „Ühtsed BIM Nõuded“ ehk ÜBN nõuded, mille eestvedajaks on Eesti Standardikeskuse juures toimetav töörühm TK50. ÜBN nõuete loomise eesmärk oli koondada lisaks RKAS-ile ka teiste suurte riiklike tellijate parim praktika ja juhendmaterjalid ühtseteks nõueteks. ÜBN nõuded on kättesaadavad Kliimaministeeriumi hallataval e-ehituse veebilehel.
Mis on Sinu visioon aastaks 2030? Kus me siis BIM arengutega oleme?
BIM-i lumepall on 15 aastaga päris suureks läinud ja korraliku hoo üles saanud. Enam ei pea tõestama teema vajalikkust ja saab keskenduda kvaliteedile. Usun, et 2030 oleme BIM-iga katnud ära kogu ehitise elukaare ja jõudnud piisava arvu haldusmudeliteni, mis omakorda võimaldavad anda üliväärtuslikku sisendit varasematesse etappidesse ja on aluseks juhendite ja nõuete koostamisel.
Piisav praktika omakorda teeb tänased nõuded selgemaks ja lihtsamaks, kuna jääb ära ennustamine ja oletamine, mille toob kaasa teadmatus. Natuke murelikuks teeb uute BIM-i entusiastide vähene järelkasv Eestis. Viimase 15 aasta areng on saavutatud suuresti tänu samade inimeste entusiasmile, kes vaikselt on hakanud tagasi tõmbuma.
Kokkuvõttes on trend aga kindlasti positiivne. Kõik Eesti tehnika valdkonna kõrgkoolid on oma õppekavasid uuendamas, et ehituserialade ainetesse rohkem siduda kaasaegset tehnoloogiat ja metoodikaid. Samuti valmivad täna juba kõik suuremad ehitised BIM-i kaasabil, mis loob väärt kogemuse ja parimad praktikad.
