Rohepööre ei puuduta üksnes loodushoidu, vaid ka majandust, ühiskonda ja keskkonda. Edukad on need, kes leiavad võimaluse innovatsiooniks.
Millised on aga Eesti võimalused rohepöördesse investeerida ning millised uued võimalused on ehitus- ja kinnisvarasektoris? Intervjuu ilmus algselt ajakirjas Director. Küsimusi rohesiirdega seotud võimaluste kohta esitas Tiina Nuum.
Arvatakse, et ainuüksi Euroopas investeeritakse sel kümnendil rohepöördesse tuhat miljardit eurot. Millised on siin Eesti võimalused?
Eesti ettevõtetele on kättesaadav kogu väärtusahel: st tooraine tootmine, töötlev tööstus ja teenused. Võimalusi on nii palju! Töötlevas tööstuses on madala emissiooniga toodetel suuremad ekspordivõimalused. Teenuste puhul tasub välja töötada innovatsioonilahendusi ja ärimudeleid, mis töötaksid ka muudes sektorites.
Tarbija ju juba ammugi oskab küsida keskkonnasõbralikke tooteid. Paljudes sektorites me juba eeldame jätkusuutlikkust iseenesestmõistetavalt. Seal on juba vaja üllatada ja hügieenist kaugemale minna. Disainmõtlemine ja eksperimendid võivad aidata jõuda tarbijatele lähemale. Konkureerimiseks ei ole ühte teed: keskenduda tuleb pigem sellele, kuidas eristuda, mitte et olla parim.
Läbi uute turueeliste (eristuvad tooted turul, uued nišid, kulude kokkuhoid, ökotõhusus) saab ennetavalt ja ettenägelikult ette näha ka esile kerkivaid tulevikuprobleeme.
Rohesiire ei ole kindla tähtajaga sündmus üheski sektoris. See on protsess. Paljusid tehnoloogilisi lahendusi täna veel pole. Paljud on katsetusfaasis. Jätkusuutlikkuse ja strateegilise planeerimise vahel peab toimuma pidev ristumine ja vastastikused kohandused. See eeldab püsivat kriitilist status quo ülevaatamist, mille lõppeesmärk on jätkusuutlikkus selle laias tähenduses, sh majanduslikus.
Kas rohepöörde kiirendamiseks on vaja rohkem seadusi?
Oleks kurb, kui kasvavat innovatsioonidünaamikat lämmataks regulatsioonide liigne tulv ja bürokraatia suurendamine.
Jätkusuutlikkuse keskne hoob ongi tegelikult innovatsioon, mitte regulatsioon ja karistusmeetmed. Ainult regulatsiooniga me oma jätkusuutlikkuse- ja kliimaeesmärke kindlasti ei saavuta. Palju olulisem on luua innovatsiooniks õige keskkond.
Kuidas näha seaduslikes piirangutes võimalust ja konkurentsieelist?
Mõtle, mida saad ära kasutada, et oma ärimudelit jätkusuutlikkuse kontseptsioonist lähtuvalt ümber mõelda. Uusi teadmisi teadusuuringutest? Eristuda läbi spetsiifilise oskusteabe? Mahusäästu? Koostööd tarneahela tasandil ja isegi konkurentidega?
Tõhus energiakasutus, ringtootmisahel, jätkusuutlike materjalide valik, ostmisele lisaks renditeenuse pakkumine. Paljude neist uuendustest võimaldavad ka enda kulusid kontrolli all hoida või kasumimarginaali tõsta.
Samuti on kasulik ehitada usaldusväärseid ja vastastikku kasulikke suhteid institutsioonidega – mitte ainult eeskirjade sisseviimise, vaid ka konkreetse sektori standardite kehtestamise osas. Kui ettevõttel õnnestub mingis valdkonnas kehtestada oma jätkusuutlik standard, siis saab vähemalt mingi ajaakna jooksul nautida kindlat konkurentsieelist.
Millised uued võimalused on ehitus- ja kinnisvarasektoris?
Ehitussektoril on võimalus end täiesti uuesti leiutada. Suurimad võimalused on energia tootmises ja tarbimises ning seniste lineaarsete majandusprotsesside muutmises ringmajanduseks.
Ehitussektor ei ole alternatiivsete, “rohelisemate” ehitusmeetodite osas sugugi “roheline” “kogenematu” tähenduses – vähemalt teoreetiliselt. Praktikas on aga keskkonnasõbralikud lähenemised jäänud nišiks – kui jätta kõrvale peamiselt energiatõhusa (kuid mitte tingimata alati automaatselt säästva) ehituse ja renoveerimise massiturg.
Aga kõik ei adu veel, et uued nõuded ulatuvad palju kaugemale säästva toote alternatiivist.
Kliimaeesmärkide täitmiseks ei piisa sellest, et endisest ökonišist saab uus peavool. Ehitustööstus peab end uuesti leiutama – ja kogu sektor muutuma „roheliseks ehitussektoriks“. See tähendab muudatusi energia tootmises ja tarbimises ning seniste lineaarsete majandusprotsesside muutmist ringmajanduseks.
Võimalusi on hästi palju. Näiteks kinnisvaraarendaja, kes varustab hooneid päikesepaneelide ja patareidega, aitab nii stabiliseerida energiavõrke ja vähendada puhta energiaga seotud kulusid. Keskkonnasõbralikke hooneid arendades ja vanu kliimasõbralikult renoveerides aitab ta rahuldada kasvavat nõudlust jätkusuutlike kontorite ja kodude järele.
Ehitusmaterjalide valdkonnas on suur innovatsiooniajastu. Ning lisaks väiksemale jalajäljele on uutel tehnoloogiatel ja materjalidel sageli täiendavaid eeliseid, näiteks kiirem ja odavam ehitus.
Arendajad pakuvad üha enam lisateenuseid, näiteks avalike elektriautode laadijate paigaldust, hoonete haldamist ja muid kohapealseid teenuseid, mis võimaldavad tarbijale jätkusuutlikke valikuid. Ja endale uusi tuluallikaid.
Kinnisvara- ja ehitussektoril tasub silm peal hoida. Sest kinnisvara ei mängi otsustavat rolli üksnes maailma kliimaeesmärkide täitmises, vaid jätkab nendes suurtes muutustes töö- ja eluviiside uuesti leiutamist.
Kas viie aasta pärast saab tegelikult ka jätkusuutlikkust turult osta?
Ainuüksi hüvitamine ei korva ökoloogilisi ja sotsiaalseid kahjusid, küll aga tooks lisarahastust ja tekitaks teadlikkust. Süsinikukrediidi hüvitusprogrammidele tõelise nõudluse kujunemiseks on esmalt vaja usaldusväärset ja piisavalt lihtsat looduse mõju mõõtmist. Ehk siis täpseid ja järjepidevaid andmeid, mis vastaks ühetaolistele nõudmistele ja kvaliteedile. Täna ei ole ettevõtete andmed omavahel võrreldavad.
Maria Freimann
Maria Freimann on jätkusuutliku kinnisvara ekspert ja juhtimiskonsultant. Lisaks kinnisvara ja ehituse teemadele kirjutab ta SPACES portaalis muudatuste juhtimisest, tulevikumõtlemisest ja uute tehnoloogiatega seotud võimalustest.
