Eesti kinnisvaraturul on 2025. aasta teisel ja kolmandal kvartalil toimunud märgatav elavnemine. Tehingute arv kasvas teist kvartalit järjest – võrreldes aasta I kvartaliga tõusis II kvartalis tehingute arv 8% võrra ning III kvartali seisuga juba 27%, mis tähendab väga kiiret ja jõulist kasvu lühikese ajaperioodi jooksul.
Selline dünaamika viitab kasvavale majanduslikule kindlustundele ning stabiliseerunud intressikeskkonnale, mis on aidanud inimestel tehinguotsuseid taas langetada. Kui nõudluse tase püsib ka järgmistel kuudel, võib tehinguhindade kasv järk-järgult taastuda – eriti kui turul seni seisnud pakkumise jääk hakkab vähenema ja müüjad saavad taas kõrgemat hinda küsida.
Stabiilsed piirkonnad
Viljandi ja Kohtla-Järve on praegu Eesti kõige stabiilsemad piirkonnad hinnataseme mõttes. Nendes linnades on mediaanhindade kõikumised püsinud viimase 12 kuu jooksul alla 5%, mis viitab madalale volatiilsusele ja püsivale huviliste baasile.
Hinnalangused suuremates linnades
Samas on mitmes Eesti linnas märgata selget hinnalanguse trendi:
- Tartu – mediaanhind langes 12 kuu jooksul umbes 5%, tasemele 2265 €/m²
- Pärnu – hinnalangus ligi 14%, tasemele 1804 €/m²
- Rakvere – langus umbes 20%, tasemele 1135 €/m²
- Narva – hinnalangus koguni 35%, tasemele 398 €/m²
Tartu puhul võib hinnamuutust pidada veel mõõdukaks ning see peegeldab stabiilset nõudlust, kuid teistes linnades, eriti Pärnus, Rakveres ja Narvas, viitab see aktiivse tehingute arvu kasvu kõrval hinnasurvele.
Narva puhul on langus eriti märkimisväärne – selle taga on nii vananev hoonefond kui ka vähene osalemine KredExi kortermajade rekonstrueerimistoetuste programmides. Lisaks mõjutab piirkonda endiselt geopoliitiline ebastabiilsus, mis vähendab investeerimishuvi ja takistab kinnisvaraturu taastumist.
