Kui mõni projekt jõuab Excelisse, teavad kõik, mis edasi saab: kümme versiooni, kakskümmend vahelehte ja üks inimene, kelle arvutis on “õige fail”.
See on naljakas seni, kuni projekt maksab kümneid miljoneid ja iga päev viivitus tähendab kümnete tuhandete kadumist.
Kinnisvaravaldkond töötab endiselt failide maailmas. Projektid, hooned ja portfellid elavad dokumentides, mille vahel inimesed pendeldavad ja sageli ilma ühise tõeta. Iga otsus sõltub sellest, kelle Excel lahti on.
See pole mugavuse küsimus.
See on süsteemne barjäär, mis aeglustab otsuseid, suurendab riske ja vähendab usaldust.
Kui info ei liigu, ei liigu ka otsused
Tänane olukord tähendab, et andmed on killustunud: energiamõõdikud elavad halduri tabelis, investeerimisanalüüs finantsmudelis, konstruktsioonide info inseneri failis. Need ei räägi omavahel.
Kui üks muutub, ei uuene teised.
Tulemuseks on valed eeldused, topelttööd ja hinnangud, mis põhinevad ebatäielikul pildil.
Andmed on olemas, ainult vale kujuga – nagu pusle, mille tükid on erinevatest puslekarpidest.
Excel on suurepärane tööriist, aga ta ei oska “mõelda” seostena. Ta ei tea, et hoone energiakasutus on seotud materjalivalikuga, ega seda, et halduskulud mõjutavad vara väärtust.
Nii jääb suur osa teadmistest kinni tabelitesse, mis ei räägi mitte kellegagi.
Miks see pole varem muutunud
Kuni viimase ajani polnud ka teist valikut. Failipõhine tööviis püsis mitte sellepärast, et keegi tahaks ajast maha jääda, vaid sest alternatiivi polnud.
Andmed olid eri formaatides, eri süsteemides ja eri ajastutes. Iga katse neid siduda lõppes uue Exceliga, lihtsalt teise nime all.
Alles nüüd, kui tehisintellekt ja masinloetavad mudelid on küpsed, on võimalik mõelda teisiti.
AI suudab luua sidususe seal, kus varem oli kaos.
See tähendab, et hooneandmed võivad lõpuks elada andmeinfrastruktuuris, mitte failides.
Franklin kui uue kategooria arhitektuur
Selle muutuse keskmes on platvorm, mida me WHAT IF-is ehitame – Franklin.
Franklin loob hooneandmete infrastruktuuri, mis ühendab hooned, projektid ja energiainfo üheks masinloetavaks süsteemiks.
See ei asenda Excelit, vaid vabastab sellest: andmed liiguvad ise, seosed püsivad ja tõepunkt on ühine.
Kui seni pidi inimene kontrollima faili, siis nüüd saab süsteem ise kontrollida andmete loogikat.
Uus mõtteviis: failist reaalsuseni
Vabanemine Exceli lõksust ei tähenda, et failid kaovad.
See tähendab, et töö hakkab lõpuks käima elusandmete järgi – mitte dokumentide järgi, millel on parim kavatsus, aga halvim mälu.
Kui kõik osapooled – arendaja, haldur, pank, omanik – näevad sama andmepilti, muutub tööviis: vähem kontrollimist, rohkem koostööd. Vähem tõlgendamist, rohkem otsuseid.
Usaldus ei teki enam allkirjast, vaid läbipaistvusest.
Mis on päriselt kaalul
Kui sektor jääb failipõhiseks, ei saa me kunagi liikuda maailma, kus hooned ise annavad aru oma energiakasutusest, CO₂ jalajäljest või hooldusvajadusest.
Exceli lõks ei hoia tagasi ainult tööprotsesse, vaid meie võimet mõelda elusa keskkonna loogikas.
Kinnisvaravaldkond ei vaja uut tarkvara, vaid andmete infrastruktuuri.
Sellist, kus andmed liiguvad ise, reageerivad ise ja hoiavad süsteemi elus.
Sellest saabki uue põlvkonna taristu – andmeinfrastruktuur, mis laseb hoonetel rääkida sama keelt ja inimestel teha otsuseid selle järgi, mis on päriselt toimumas.
Küsimus pole enam, kas me Excelist välja saame.
See on protsess, mis on juba käimas – hooneandmed liiguvad failidest infrastruktuuri ja iga uus süsteem, nagu Franklin, kiirendab seda pöördepunkti.
