47. nädal meedias: ülevaade ehituse ja kinnisvara uudistest

25. november 2024

Võtame nädala uudised lühidalt kokku

Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, energeetika, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!


Kinnisvarauudised: Ärikinnisvara arendajad on valmis teatud tooteid tooma turule ka spekulatiivselt

Baltikumi ärikinnisvara arendajad keskenduvad lähiaastatel hoolikalt sihitud toodetele ja energiatõhususele, kuid teatud projekte ollakse valmis alustama spekulatiivselt ilma ankurüürniketa. Büroopindade turul on A-klassi pakkumine südalinnas napp, samas B-klassi konkurents suur. Logistikasektoris on nõudlus suurte laopindade järele langenud, kuid väiksemate äripindade vastu püsib stabiilne huvi. Kaubanduspindade turg on üldiselt tasakaalus, kuid äripindade väljaüürimine vähemaktiivsetes piirkondades jääb keeruliseks. Arendajate edu sõltub tuleviku regulatsioonidele vastavusest ja üürnike jätkusuutlikkuse nõuete täitmisest, kuid turu pöördumist klienditurust arendajaturuks lähiajal ei prognoosita.

Artikli link


Delfi Ärileht: Ülemiste keskus kasvab pea poole suuremaks ja avaldas uusimad pildid plaanitavast juurdeehitusest

Ülemiste keskus laiendab oma pinda aastaks 2030 pea poole võrra, lisades 21 000 m² kaubandus- ja teeninduspinda ning 37 000 m² büroopinda. Laienduse eesmärk on paremini integreerida Rail Baltica Ülemiste terminali ja Ülemiste Cityga. Uus 12-korruseline multifunktsionaalne hoone, maa-alused parkimiskorrused ning Euroopa Pargi suunas avanev peasissepääs muudavad keskuse senisest esinduslikumaks. Samuti rajatakse roheline katus ja avalikud rohealad, et luua meelelahutuslik välikeskkond. Praegu hõlmab keskus 125 000 m² ja üle 220 kaupluse.

Artikli link


Äripäev: Kinnisvaraekspert Kristiine keskuse ostust: üle pika aja ka üks tõeline suurtehing

EfTEN ABC4 ostis Soome börsiettevõttelt Citycon Kristiine keskuse 129 miljoni euro eest, tehes sellest viimase aja ühe suurema kinnisvaratehingu Eestis. Tehingut peetakse turule oluliseks positiivseks märgiks, näidates kohaliku kapitali tugevust ja usaldusväärsust. Uue omanike hulka kuuluvad Ivar Vendelin, Taavet Hinrikus, Kristjan Rahu ja teised tuntud investorid. Müüja Citycon keskendub oma tegevuse ümberkorraldamisele Põhjamaades, kuid jätkab Eestis Rocca al Mare keskuse omamist. Eksperdid Margus Tinno ja Tarmo Karotam usuvad, et tehing on pigem suunanäitaja kohaliku kinnisvaraturu tugevusest kui väliskapitali lahkumisest.

Artikli link


Ehitusuudised: Mihkel Nestor: Tulevase tööjõunappusega tuleb tegeleda juba täna

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor hoiatab, et hoolimata SKP 6% langusest võrreldes 2022. aasta tipuga on tööhõivemäär püsinud 69,1%, mis viitab majanduskasvu taastudes peatselt tekkivale tööjõupuudusele. Majanduslangus on olnud osaliselt näiline, kuna kiire inflatsioon on hoidnud palgafonde ja võimaldanud ettevõtetel töötajaid säilitada. Nestori hinnangul tuleb tööjõuprobleemi ennetamiseks kaaluda ka välistööjõu värbamise lihtsustamist, kuid hoiatab, et liigne leevendamine võib aeglustada tootlikkuse kasvu, mis on majandusele pikaajaliselt hädavajalik.

Artikli link


McKinsey: A transatlantic AI divide

Euroopa ettevõtetel on küll palju võimalusi generatiivse AI arendamiseks, kuid nad jäävad investeeringutes maha USA konkurentidest. 2022. aastal kulutasid Lääne-Euroopa ettevõtted AI-le ja IT-le 45–70% vähem kui USA ettevõtted, mõjutades peaaegu kõiki sektoreid alates tarbekaupadest kuni ehituseni. See investeerimislõhe võib pikemas perspektiivis ohustada Euroopa konkurentsivõimet ja innovatsioonivõimet. 

Artikli link


GRESB: Embodied carbon in real estate: The other side of decarbonization

Kinnisvarasektoris kasvab tähelepanu kehastunud süsinikule, mis hõlmab hoonete materjalide tootmise, transpordi ja jäätmekäitluse heitkoguseid. Kuna regulatsioonid muutuvad rangemaks, peavad arendajad ja omanikud integreerima kehastunud süsiniku vähendamise strateegiad koos operatiivse süsiniku juhtimisega. CRREM ja EPD andmed aitavad mõõta ning võrrelda süsiniku mõju renoveerimis- ja ehitusprojektides, pakkudes süsiniku tasuvusanalüüse (Carbon-ROI) ja vähendades materjalide heitkoguseid kuni 50%. Kehastunud süsiniku täpne aruandlus nõuab kvaliteetseid andmeid ja tööstusraamistike, nagu INREV ja CRREM, kasutamist, tagades vastavuse tulevastele regulatsioonidele ning toetades süsiniku netonull eesmärke.

Artikli link


GRESB: Establishing an embodied carbon strategy in the EU market

Euroopa ehitussektor, mis vastutab 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest, keskendub üha enam kehastunud süsiniku vähendamisele, hõlmates ehitusmaterjalide tootmise ja elutsükli mõjusid. Alates 2028. aastast on üle 1000 m² uutes hoonetes kehastunud süsiniku mõõtmine kohustuslik, 2030. aastaks kehtestatakse riiklikud ülempiirid. Ettevõtted peavad looma läbipaistva elutsükli hindamise (LCA) metoodika, püstitama teaduspõhised eesmärgid ja vähendama süsinikku, eelistades madala süsiniku jalajäljega materjale. Rõhk on ka struktuuride säilitamisel, ringmajandusel ja teiste keskkonnamõõdikute arvestamisel, et vähendada mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja veevarudele.

Artikli link


The Economist: Have global emissions peaked?

Maailma kasvuhoonegaaside emissioonid võivad olla jõudnud haripunkti, kuid kindel vastus selgub alles 2025. aastal, eriti sõltuvalt Hiinast, mis toodab 30% üleilmsest heitkogusest. Hiina viimased ametlikud andmed pärinevad 2018. aastast, kuid 2024. aasta märtsiks tehtud analüüsid näitavad emissioonide 3% langust võrreldes varasema aastaga, viidates võimalikule tipule 2023. aastal. Hiina järgmine raport, mis avaldatakse 2024. aasta lõpus, võib kinnitada seda trendi. Kuigi emissioonide haripunkt on oluline verstapost, on kliimaeesmärkide saavutamiseks määrava tähtsusega emissioonide kiire vähendamine ja süsiniku eemaldamine.

Artikli link


The Economist: Casey Handmer says solar power is changing the economics of energy

Terraform Industries asutaja Casey Handmer väidab, et odav ja rikkalik päikeseenergia muudab sünteetiliste kütuste tootmise tasuvaks ja globaalselt kättesaadavaks. Ettevõtte loodud “Terraformer” süsteem, mis kasutab päikeseenergiat vee ja õhu töötlemiseks metaaniks, suudab toota maagaasi hinnaga 35 dollarit tuhande kuupjala kohta, konkureerides mitmel turul imporditud kütustega. Aastaks 2025 prognoositakse vesiniku tootmiskulude langemist alla 2 dollari kilogrammi kohta. Päikeseenergia odavnemine 15–20% aastas võib viia sünteetiliste kütuste hinna fossiilkütustega võrreldes soodsamaks juba enne 2040. aastat, pakkudes lahendusi ka süsinikuemissioonide ja energia ülekande probleemidele

Artikli link


The Guardian: “An AI Fukushima is inevitable”. Scientists discuss technology’s immense potential and dangers

Londonis toimunud AI for Science Forum tõi esile tehisintellekti tohutu potentsiaali teaduses, sealhulgas meditsiinis ja kliimakriisi lahendustes, kuid rõhutas ka riske, nagu energiatarbimine ja võimalik kuritarvitamine. Google DeepMind pälvis tänavu Nobeli keemiaauhinna tänu AI-põhistele tööriistadele, mis kiirendavad ravimite väljatöötamise protsessi, vähendades selle kestust aastatest vaid nädalateni. Samas hoiatavad eksperdid, et AI võib luua uusi biorelvi või süvendada ebavõrdsust. Suureks väljakutseks jääb nn musta kasti probleem, kuid lähiaastatel loodetakse süsteemide läbipaistvust parandada. AI mudelite energiavajadus on ulatuslik, kuid Google loodab, et taastuvenergia investeeringud toovad kaasa murrangulise muutuse.

Artikli link