Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Kinnisvarauudised: Everaus sai 21-miljonilise arenduse I etapi valmis
Everaus Kinnisvara on valminud Luige Kodude arenduse esimese etapi, kus seitse ridamaja pakuvad 28 korterit, millest 19 on juba omanikud leidnud. Projekti iseloomustab eristuv arhitektuur, maakütte lahendus ja autovaba jalutuspromenaad. Kogu arendus hõlmab kodusid ligi 90 perele ning projekti maksumus on 21 miljonit eurot. Luige piirkond, mis asub Tallinna lähedal, meelitab noori peresid oma kiiresti areneva elukeskkonna ja uute mugavustega, nagu hiljuti avatud Luige Keskus. Arenduse teise etapi ehitus algab sügisel, lisanduvad kaks kortermaja 16 korteriga.
Kinnisvarauudised: Hinnalangetusi tuleb uusarendustes veel
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing prognoosib, et uusarendustes võib näha edaspidiseid hinnalangetusi, kuna turu pakkumine on kasvanud ja arendajad peavad reageerima nõudlusele. Intressimäärade ja ehitushindade langus on soodustanud uute projektide turule tulekut, kuid uusregulatsioonid ja maksutõusud võivad tulevikus hindu tõsta. Saksing rõhutab, et kvaliteetne ja energiatõhus kinnisvara säilitab endiselt stabiilse nõudluse, eriti järelturul. Kuigi hinnad vanematel, vähem energiatõhusatel korteritel on stagneerumas, kasvab ostuhuvi uute, energiatõhusate kodude vastu. Üüriturg pealinnades näitab samuti väikest hinnatõusu, eriti kvaliteetsema kinnisvara osas.
Kinnisvarauudised – Toreduseprojektid on uhked külale näidata, aga endal kodus raske seedida
Eesti Talleks AS-i juhatuse liige Jaano Vink analüüsib büroopindade turgu, kus väljakutsed on suurenenud, kuid kriitilisema pilguga vaatamine aitab lahendusi leida. Vakantsus on küll teema, kuid see puudutab pigem konkreetseid hooneid, mitte kogu turgu. Vink rõhutab, et igale büroohoonele leidub õige hinnastuse korral koht turul, kui omanik suudab kohaneda ja pakkuda sobivat toodet. Paljud moodsad tehnoloogiad lisavad küll väärtust, kuid teatud projektid on majanduslanguses pigem koormaks. Tulevikus peaks jätkusuutlik büroohoone olema praktiline ja kuluefektiivne, mitte lihtsalt “toredusprojekt”, mida on raske majandada.
Kestlikkusuudised: USA ettevõte soovib hakata Muugal e-kütuseid tootma
USA ettevõte Protio ja Tallinna Sadam sõlmisid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida võimalusi e-kütuste tootmiseks Muuga sadamas. Protio plaanib toota e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja võimalusel e-NG-d. Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on projekt oluline samm sadama roheenergia arendamise suunas ning aitab kaasa nende kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele aastaks 2050. Protio tegevjuht Shaun Kizewski rõhutas Muuga sadama strateegilist tähtsust rahvusvahelises kaubanduses kui ideaalse asukoha rohekütuste tootmiseks.
Kestlikkusuudised: Marti Hääl ja Karl Kull: kliimaseaduses on rollid ja vastutus täiesti puudu
Alexela juht Marti Hääl ja Eveconi juht Karl Kull kritiseerivad kliimaseaduse eelnõu, kuna selles puudub selge rollide ja vastutuse jaotus kliimaeesmärkide täitmiseks. Nad rõhutavad, et prioriteediks peaks olema inimeste heaolu, mitte ainult heitkoguste vähendamine. Hääl ja Kull leiavad, et seaduseelnõus mainitud investeeringud (3 miljardit riigilt ja 11 miljardit erasektorilt) on tugevalt alahinnatud. Lisaks märgivad nad, et sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole piisavalt arvesse võetud, mistõttu tuleks keskenduda sellele, kuidas kliimaseadus võiks tegelikult parandada Eesti inimeste elu.
Ehitusuudised: Gross sai Rakvere kõrghoone planeeringule heakskiidu
Rakvere linnavolikogu andis rohelise tule Oleg Grossi plaanile ehitada kesklinna 16-korruseline ja 60 meetri kõrgune hoone, mis asendaks Tsentrumi kaubanduskeskuse. Volikogu toetas detailplaneeringut suure enamusega, kuigi hääletusele eelnes pikem vaidlus. Hoone alumised korrused plaanitakse büroodele, kõrgematele korrustele aga korterid. Otsus tekitas debatti, kas selline hoone sobib linna südalinna ja kuidas see mõjutab ajaloolisi hooneid, näiteks Lai 25. Abilinnapea Kert Karus tunnistas, et linna üldplaneering vajaks uuendamist, kuna see ei vasta enam arengu vajadustele.
Roheportaal: Tallinna liiklusmudel jääb ajale jalgu. Mudeli haldaja: tulevikustsenaariumite läbimängimine pole reaalsus, vaid unistus
Tallinna liiklusmudel, mida kasutatakse linna transpordiprobleemide ja muudatuste mõjude prognoosimiseks, on kriitika all, kuna see ei suuda täpselt kajastada tulevikustsenaariume ja ei toeta piisavalt linna strateegilisi eesmärke, nagu autostumise vähendamine. Kuigi mudel on tehnoloogiliselt arenenud ja võimaldab erinevaid liiklusstsenaariume testida, on sellel piirangud, eriti jalakäijate ja ratturite liikumiste modelleerimisel. Liikuvusekspertide sõnul keskendub mudel peamiselt autoliiklusele, jättes säästvate liikumisviiside edendamise tahaplaanile. Mudeli haldaja Grigori Parfjonov leiab, et kuigi andmeid saab täiustada, on poliitilised otsused siiski võtmetähtsusega, et linn saaks täita oma pikaajalisi arengueesmärke.
McKinsey: The Global Energy Perspective 2024: Navigating the Next Phase of Transition
Kuigi Pariisi kliimaleppe eesmärkide suunas on tehtud edusamme, seisab globaalne energiasiire uue keerukama etapi ees, mida iseloomustavad kasvavad kulud ja tehnoloogilised väljakutsed. 2024. aasta “Global Energy Perspective” toob välja kolm stsenaariumi energia üleminekuks, mis peegeldavad muutuvat geopoliitilist olukorda ja kasvavaid nõudmisi. Prognoosid näitavad, et globaalsed CO2 heitkogused jätkavad tõusu kuni 2025. aastani ja jäävad 2050. aastal 1,5° eesmärkidest kõrgemaks, vaatamata madala süsinikutehnoloogia levikule. Energiatarbimise kasv tuleb peamiselt arenevatest turgudest, eriti ASEANi riikidest ja Indiast, mis muudab oluliselt globaalset energiakaubandust ja geopoliitilist tasakaalu.
The Economist: Is the world sleepwalking into another gas crisis?
Hoolimata sellest, et Euroopa gaasihoidlad on talveks peaaegu täis (94%), on mure gaasitarnete ja hindade pärast kasvamas. LNG ehk veeldatud maagaasist on saanud oluline energiaallikas Euroopale ja Aasiale pärast Venemaa gaasitarne vähenemist seoses Ukraina sõjaga. Kuigi Euroopa on siiani kriisidest hästi läbi tulnud, on LNG hinnad tõusnud üle 13 dollari ühiku kohta, viidates turu pingelisusele. Külm talv, eriti kui see tuleb karmim kui viimased kaks aastat, võib märkimisväärselt tõsta gaasinõudlust nii Euroopas kui ka Aasias, kuna külma ilma tõttu vajatakse rohkem kütet ja vähem tuult tähendab vähemat energiat tuuleparkidest.
The Economist: New technologies can spot pesky leaks in water pipelines
Euroopas kaob veetorustike lekete tõttu ligi veerand joogiveest, mõnes riigis isegi kuni 60%. Näiteks Itaalias kaotab Capri saar üle 40% oma veest lekete tõttu, kuid naabersaar Ischia on vähendanud lekked 20%-ni tänu Xylemi tehnoloogiale, mis kasutab SmartBalli ja Sahara süsteeme lekete avastamiseks. Need akustilised sensorid suudavad tuvastada lekkekohti torudes. Uued tehnoloogiad, sealhulgas satelliitkujutised ja AI-põhised süsteemid, aitavad veelekkeid kiiremini avastada ja parandada. EL on eraldanud 12,6 miljardit eurot veetaristu arendamiseks.
The Economist: Governments are bigger than ever. They are also more useless
Artikkel käsitleb, kuidas arenenud riikide valitsused on kasvanud majanduslikult suureks, kuid muutunud ebaefektiivseks. Riikide kulutused moodustasid 1960. aastal 30% SKP-st, kuid on nüüd üle 40%, näiteks on Suurbritannias kasvanud kulutused 6 ja Lõuna-Koreas 10 protsendipunkti võrra. Samal ajal on kulutused avalikele teenustele langenud, samas kui toetused ja sotsiaalkulutused on märkimisväärselt suurenenud, moodustades OECD riikides keskmiselt 21% SKP-st (14% 1980. aastal). Selle tulemusena on nõrgenenud avalike teenuste kvaliteet ja usaldus poliitikute vastu.
GRESB: The synergy between building electrification and smart grid innovation
Hoone elektrifitseerimine ja nutivõrgu uuendused loovad ühiselt efektiivsema ja jätkusuutlikuma energiasüsteemi. Kuna ehitussektor tekitab umbes 40% globaalsest kasvuhoonegaaside heitkogusest, on üleminek elektripõhistele kütte- ja veesoojendussüsteemidele, nagu soojuspumbad ja induktsioonpliidid, oluline samm fossiilkütuste vähendamiseks. Grid-interaktiivsed energiatõhusad hooned optimeerivad energiat kasutades reaalajas signaale ja aitavad vähendada energiakulusid ning stabiliseerida võrkude tööd. Kuigi tehnoloogia ja regulatiivsed väljakutsed on takistuseks, näitab elektrifitseerimine koos nutivõrgu lahendustega teed rohelisema ja vastupidavama tuleviku poole.
