Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Ehitusuudised: “Hooneehitus langes seitsme aasta tagusele ajale”
Eestis on hooneehituse maht vähenenud alates 2022. aasta teisest kvartalist ning langenud nüüd seitsme aasta tagusele tasemele, vähenedes aastases võrdluses 6%. Ehitusmahud on vähenenud kokku 9 kvartalit järjest, mis mõjutab oluliselt kogu ehitustööstust, kuna hooneehituse osakaal moodustab 60% kogu sektori mahust. Rajatiste ehitus on aga kasvanud 1%. Rajatiste ehituslubade maht suurenes aastases võrdluses 2,7 korda, peamiselt tänu Rail Baltica ja tööstusrajatistele. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on ehitusettevõtete kindlustunne endiselt nõrk ja uusarenduste kõrged hinnad piiravad nende kättesaadavust.
Ehitusuudised: “Ehitus mõjutas majanduskasvu negatiivselt”
2024. aasta teises kvartalis vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 1% võrreldes eelmise aastaga, moodustades 9,8 miljardit eurot. Majanduskasvu negatiivselt mõjutasid peamiselt kaubandus ja ehitus, samas kui kinnisvaraalane tegevus ja mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse (kasv 64,9%) andsid positiivse panuse. Eratarbimine vähenes 1,3%, eriti rõivaste, jalatsite ja transpordikulude osas. Vaatamata üldisele langusele, kasvasid investeeringud 7,9%, kuid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse kahanesid 19,2%.
Ärileht: “EfTEN ostis enam kui 16 000-ruutmeetrise kaubanduspargi Vilniuses”
EfTEN Capitali juhitav usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5 ostis Vilniuses aadressil Dangeručio 1 asuva värskelt valminud UNA kaubanduspargi, mille suurus on üle 16 000 ruutmeetri. See on EfTEN United Property Fundi suurim investeering ja tehingu tulemusel saavad keskuse peamisteks omanikeks ligi 6000 Eesti jaeinvestorit. Kaubanduspargi ankurrentnikud on Kesko Senukai ja Rimi. Tehingut finantseeris SEB pank ning see on suurim kaubanduskinnisvara tehing Balti riikides sel aastal.
Ärileht: “Kinnisvaraarendaja Liven ostis arenduskinnistu Nõmmel, kuhu kerkib 12 uut maja”
Liven soetas Tallinnas Nõmme linnaosas asuva arenduskinnistu, kuhu planeeritakse rajada 12 uut kolmekorruselist elumaja kokku 72 korteri ja umbes 6000 m² elupinnaga. Arenduse väärtus on 3,1 miljonit eurot ning selle rahastamiseks kasutatakse kevadel läbi viidud rohevõlakirjade emissiooniga kaasatud vahendeid. Ehitus ja müük toimub mitmes etapis ning esimesed korterid on müügis alates 2025. aastast. Arendus keskendub peresõbralikele elamispindadele, pakkudes avaraid hoovialasid mänguväljakute ja võrkpalliplatsiga.
Roheportaal: “Põhjanaabrite kodusid hakkab kütma maailma suurim õhksoojuspump”
Helsingi Patola naabruskonda paigaldatakse maailma suurim õhksoojuspump, mis hakkab 2026.–2027. aasta kütteperioodist kütma umbes 30 000 kodu. Saksa ettevõtte MAN Energy Solutions toodetud seade suudab olenevalt õhutemperatuurist toota 20–33 MW soojust ja töötada kuni –20 °C välistemperatuuriga, kasutades süsihappegaasi loodusliku külmutusainena. See projekt toetab Helsingi kliimaneutraalsuse eesmärki, pakkudes kaugküttevõrgule efektiivset ja keskkonnasõbralikku lahendust.
The Economist: “What Makes Europe So Liveable?”
Euroopa linnad domineerivad jätkuvalt ülemaailmses elukvaliteedi indeksis, mida EIU iga-aastaselt koostab. Viin, Kopenhaagen ja Zürich hoiavad esikohti tänu oma stabiilsusele, kõrgetele kultuuri-, keskkonna-, haridus- ja tervishoiustandarditele ning heale infrastruktuurile. Lääne-Euroopa stabiilsed ja demokraatlikud riigid, kus linnad on rohelised, jalutatavad ja kultuursed, tagavad elanike kõrge tervise, hariduse ja õnne. Ida-Euroopa linnad, nagu Belgrad ja Budapest, on teinud suurimaid tõuse tänu sotsiaalteenuste ja infrastruktuuri arendamisele. Hoolimata mõnede linnade, nagu Berliin ja Barcelona, väikestest langustest, püsivad nad maailma parimate elukohtade hulgas.
The Economist: “Inflation is Down and a Recession is Unlikely: What Went Right?”
Viimastel aastatel on olnud üllatav, et majandused on suutnud vältida majanduslangust ja samal ajal vähendada inflatsiooni. Keskpangad, nagu Euroopa Keskpank ja Inglise Pank, on hakanud intressimäärasid langetama, kuna inflatsioon on vähenenud ja majanduskasv on püsinud stabiilsena. OECD riikides langes inflatsioon 2022. aasta tipust 9,5%-lt 2024. aasta teise kvartali 2,7%-ni. Samal ajal on töötuse määr OECD-s umbes 5%, ning ettevõtted on jätkanud kasumite kasvatamist. Majanduse vastupidavuse põhjuseks peetakse tänapäevaseid muutusi, nagu fikseeritud intressimäärade kasutamine ja valitsuste poolt pakutud stiimulid, mis on aidanud leevendada intressimäärade tõusu mõju.
