Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, energeetika, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Äripäev: Tallinna kesklinna magusat krunti ihkas endale vaid üks arendaja
Endisele Tallinna vangla kinnistule tehti ainsana pakkumine Fund Ehitus OÜ poolt, kes ostis krundi 8,7 miljoni euro eest, ületades alghinda vaid 300 000 euroga. Kuigi Kaamos Kinnisvara hindas kinnistut huvitavaks ja leidis võimalusi Avala ärikvartaliga sünergia loomiseks, jäi hind nende jaoks liiga kõrgeks. Fund Ehitus plaanib nüüd alustada detailsema arendusplaaniga, kuid projektide valmimise ajastus sõltub linna ja kommunikatsiooniprotsessidest. Vanglaala arendamine, mida peetakse Tallinna viimasteks suuremahulisteks kesklinna arendusprojektideks, võib võtta mitmeid aastaid.
Kinnisvarauudised: Tondilosside koidikul? Ärikinnisvara sektor ajab üle ääre ja ahmib õhku
Ärikinnisvara turul valitseb keeruline olukord, kus büroo- ja logistikapindade pakkumine ületab nõudlust ning vakantsus suureneb. Näiteks prognoositakse 2024. aastal turule rekordilised 188,000 m² lao- ja logistikapindu, kuigi majanduskasv selleks sektoris puudub. Kaubanduspindadel on uute projektide ruumi, kuid tarbijakäitumine ja e-kaubanduse mõju vähendavad nõudlust. Ületootmine muudab keeruliseks investeeringute tasuvuse, samas kui arendajad otsivad lahendusi olemasolevate hoonete sihtotstarbe muutmise või väiksemate arenduste kaudu. Positiivsena nähakse ehitushindade stabiliseerumist ja paremat ligipääsu rahastusele, kuid turu edasine paranemine jääb ebakindlaks.
Kinnisvarauudised: Kapitel loob 5-minuti linna ja muudab linnaruumi
Arteri kvartal, mis on Tallinna suurim büroopindadele suunatud arendusprojekt, saavutab 98% täituvuse tänu läbimõeldud kontseptsioonile, pakkudes kvaliteetset töökeskkonda ja rohkelt igapäevateenuseid. Projekt kasutab keskkonnasõbralikke lahendusi, sealhulgas maakütte- ja jahutussüsteeme, mis katavad 30% küttevajadusest ja 70% jahutusest. Uus linnapark, renoveeritud tänavad ja planeeritav trammiliin tõstavad kvartali atraktiivsust. Vaatamata ehitushindade ja majanduskeskkonna väljakutsetele kolib 2025. aastal sinna Swedbanki peakontor, kinnistades Arteri positsiooni maamärgina.
Kinnisvarauudised: Eluasemeturu tehingute kasv mõjub anomaaliana
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparki sõnul on viimase kvartali ja oktoobri kinnisvaratehingute kasv erandlik nähtus, mis ei viita lähitulevikus hindade tõusule. Uute korterite ostjad liiguvad järelturule, vähendades uusarenduste aktiivsust. Üüriinvestorid vajavad üüriäri tasuvuseks pakkumiste arvu vähenemist, kõrgemat rahavoolist tootlust, madalamaid intressimäärasid ja kindlust vara väärtuse kasvus, mis on seni moodustanud 2/3 nende kogutootlusest. Swedbanki Anne Pärgma lisab, et eluasemelaenude taotluste arv kasvab ning marginaalide üle kauplemine on sagenenud, kuid pank rahuldab vaid osa taotlustest.
GRESB: Thinking outside the (operational) box: The missing piece of embodied carbon
Ligikaudu 42% maailma süsinikdioksiidiheidetest pärineb ehitatud keskkonnast, millest kolmandik on seotud kehastatud süsinikuga – heitkogustega, mis tekivad hoonematerjalide tootmisel, transpordil ja paigaldamisel. Kuigi energiaefektiivsuse ja operatiivse süsiniku vähendamiseks on olemas hästi väljatöötatud meetodid, jääb kehastatud süsinik sageli tähelepanuta. Selliste strateegiate nagu elutsüklianalüüsid (LCA), keskkonnadeklaratsioonid (EPD) ja LEEDv5 abil on võimalik tuvastada ja vähendada süsinikujalajälge toote etapis, kus tekib 65-85% kehastatud emissioonidest. Lisaks aitab materjalide taaskasutus vähendada kuni 99% süsinikuheidetest. Suurem koostöö sidusrühmade vahel ja teadlikkuse tõstmine kehastatud süsiniku osas on võtmetähtsusega ehitussektori kliimamõju vähendamisel.
Roheportaal: Tallinn ehitab uue trammitee Pelguranda. Liiklusele suletakse osaliselt kaks piirkonda
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski ja taristuminister Vladimir Svet tutvustasid Pelguranna trammitee plaane, mille rajamiseks eraldab Kliimaministeerium Euroopa Liidu toel 20 miljonit eurot. Uus 1,8 km pikkune trammitee ühendab Kopli trammiliini Erika tänava nurgalt Pelgurannaga, pakkudes kiirelt arenevale Põhja-Tallinnale täiendava transpordiühenduse. Trammitee rajamine toob ajutisi liikluspiiranguid kahes piirkonnas, kuid uuringute kohaselt on liinil suur kasutuspotentsiaal.
The Economist: After Northvolt’s failure, who will make Europe’s EV batteries?
Rootsi elektriautode akude tootja Northvolti pankrot jätab Euroopa akudefitsiiti, ohustades tootmisvõimsuse kasvu, mis pidi jõudma 1,142 GWh-ni aastaks 2030. Northvolti pankrot vähendab investorite usaldust Euroopa akutootjate vastu, samal ajal kui nõudlus elektriautode järele langeb, näiteks Saksamaal 27% võrreldes 2023. aastaga. Euroopa sõltub nüüd rohkem Aasia tootjatest, nagu Lõuna-Korea LG Energy Solution ja Hiina CATL, kuid ka need on oma laienemisplaanides ettevaatlikud. Hiina, mis toodab 80% maailma liitiumioonakudest, võib muutuda Euroopa jaoks peamiseks tarnijaks, mis on probleemiks poliitikakujundajatele.
The Economist: Robots can learn new actions faster thanks to AI techniques
Toyota Research Institute kasutab generatiivset tehisintellekti ja difusioonimeetodit, et kiirendada robotite väljaõpet keeruliste ülesannete täitmiseks, näiteks nõude masinasse paigutamiseks, mida tavameetoditega õpetades võiks kuluda aastaid. Difusiooni abil saavad robotid õppida uusi liigutusi paari tunniga ning jagada õpitud oskusi teise robotiga “laevastikuõppe” teel. Selle lähenemise eesmärk on luua suur käitumismudel (LBM), mis võimaldab omandatud oskusi rakendada nii supermarketites kui ka tehastes. Sellised humanoidsed robotid võivad tulevikus töötada autotehastes, kodudes ja hooldusasutustes, kuid inimtööjõud jääb oluliseimaks, eriti tehastes, kus paindlik tootmine nõuab robotite hooldust ja kohandamist.
Knight Frank: The Impact of Technology: Exciting, Transformative, and Complex
Generatiivne tehisintellekt toob Suurbritannia majandusele 2030. aastaks hinnanguliselt üle 400 miljardi naela väärtust, luues nõudluse uute kinnisvaralahenduste järele, nagu energia optimeerimine ja AI-toega hoonehaldus. AI ja andmekeskused on omavahel sümbioosis, näiteks investeeriti 2024. aasta esimesel poolel Suurbritannia andmekeskustesse üle 750 miljoni naela, mis on viis korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Lisaks on mängutööstuse väärtus 2030. aastaks prognoositud 300 miljardi dollarini, mis suurendab nõudlust tööstus- ja digitaristu kinnisvara järele, sealhulgas optimeeritud andmeside ja energiatõhususe lahenduste osas. Euroopa kinnisvarainvestorite uuring näitab, et 70% nõuab energiatõhususe andmeid vara ostueelses faasis.
Kinght Frank: The Retail Note | Black Friday: the most ridiculous time of year
Black Friday kaotab oma olulisust, kuna üritus on pikenenud ühepäevasest kampaaniast mitme kuu pikkuseks allahindlusperioodiks, mis põhjustab jaemüüjatele marginaalide langust ja moonutab ostukäitumist. Uuringud näitavad, et 90% “pakkumistest” on samas või soodsamas hinnas muul ajal aastas. Sellised jaemüüjad nagu M&S, Next ja Primark väldivad teadlikult Black Friday kampaaniat, keskendudes täishinna müügile ja stabiilsetele marginaalidele, mistõttu tõenäoliselt kuuluvad nad jõulumüügi perioodi edukaimate hulka.
