Võtame nädala uudised lühidalt kokku
Jagame meediaülevaate rubriigis kureeritud sisu ehk kokkuvõtteid valdkonna uudistest, trendidest ja arvamustest. Läbivad teemad on kinnisvara, ehitus, energeetika, jätkusuutlikkus, ESG ja AI ning sisu on koondatud nii Eesti kui välismaa meediast. Kui soovid jagada oma tagasisidet või ettepanekuid uue rubriigi sisu või vormi kohta, siis kliki siia ja saada see meile!
Ehitusuudised: Ehitusettevõtete TOP100: üks turutsükkel sai läbi, järgmisel on uued reeglid
Esimese koha võitnud Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe sõnul tähistab 2023. aasta ehitusturu majandustsükli lõppu, kus kinnisvaraarenduse turg on märgatavalt aeglustunud ja fookus liigub tagasi üld- ja taristuehitusele. 2. Koha saavutanud Tartu Ehituse juhi Alar Loo hinnangul on ehitusmahud languses, konkurents uute projektide pärast tihenenud ning riigitellimused tavapärasest madalamad, kuigi langev euribor võib tulevikus olukorda veidi leevendada. 3. Koha saanud Optimus Ehituse juht Urmas Kivistik prognoosib käibe vähenemist 30% võrra, kuid rõhutab, et eratellijad kasutavad ära madalamaid ehitushindu ning plaanivad projekte pikema perspektiiviga. Hoolimata murelikust meeleolust sektoris nähakse võimalusi kohanemiseks ja tuleviku ettevalmistamiseks.
Kinnisvarauudised: EfTENi kinnisvarafond sai maailma tippmärgise ja kinnisvaraturu uued jõujooned võtavad kestlikkuse kuju
EfTEN Real Estate Fund on pälvinud teist aastat järjest rahvusvaheliselt tunnustatud GRESB-i viietärnimärgise, olles Euroopa 50 võrdlusgrupi seas kolmandal kohal. Kõrge ESG-standardite järgimine, sealhulgas portfelli täielik BREEAM-sertifikaatidega katmine, tugevdab EfTENi positsiooni investorite ja finantseerijate seas, kes väärtustavad kestlikkust ja läbipaistvust. EfTEN Capitali jätkusuutliku arengu juht Merle Purre rõhutab, et ESG järgimine suurendab kinnisvarafondide rahastamisvõimalusi, näiteks võimaldab rohelaenude saamist, nagu tõestab A-klassi energiamärgisega renoveeritud Radisson Collection hotell.
2025. aastast muutuvad ESG-nõuded Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) kaudu normiks, suurendades ettevõtete läbipaistvust ja edendades energiaefektiivsete hoonete arendamist. ESG-le keskendumine ei paku üksnes konkurentsieelist, vaid ka madalamaid käituskulusid ja suuremat väärtust pikaajaliselt, muutes kestliku juhtimise kinnisvarainvesteeringute hädavajalikuks osaks.
Kinnisvarauudised: Ärikinnisvara vakantsusemäära lagi on veel saavutamata
Baltikumi ärikinnisvaraturg seisab lähiaastatel silmitsi mitme väljakutsega, nendib Colliers International Advisors OÜ partner Avo Rõõmussaar. Oluliseks takistuseks on kohalike omavalitsuste vähene suutlikkus toetada arendusi, sealhulgas infrastruktuuriprojektide elluviimist. Samal ajal suureneb nõue, et arendajad lahendaksid ka arenduseväliseid probleeme, mis toob kaasa kasvavaid kulusid ja ebakindlust. Rõõmussaare sõnul peavad arendajad pöörama enam tähelepanu olemasolevate hoonete sihtotstarbe muutmisele, kuna vabade kruntide arv väheneb. Üürnike osas prognoosib ta 2025. aastal nende positsiooni tugevnemist, kuna vakantsuse määr on endiselt tõusuteel, pakkudes üürnikele laia valikut ja soodsaid tingimusi. Üürnike vajadused on muutunud spetsiifilisemaks, rõhutades meeskonnatöö ja üldalade tähtsust kontoriruumides, et meelitada töötajaid kodukontoritest tagasi. Uute arengute osas viitab Rõõmussaar, et turg võib üllatada, kui leitakse õige nišš või unikaalne asukoht.
Kinnisvarauudised: Ärikinnisvara edukuse loovad edaspidi need 3 prioriteeti ja trendi
Baltikumi ärikinnisvaraturg otsib tasakaalu keset muutuvaid trende, sealhulgas e-kaubanduse tõusu, kaugtöö laienemist ja kasvavaid ESG-nõudeid, märgib Summus Capitali investeeringute juht Hannes Pihl. 2025. aasta prioriteetide hulka kuuluvad paindlikkus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas energiatõhusate ja mitmeotstarbeliste pindade arendamine, samuti kohandatavus, et üürnikke paremini teenindada. Suurenenud vakantsuse ja majandusliku ebakindluse tingimustes peavad omanikud pakkuma paindlikke lahendusi, näiteks väiksemate, jagatavate pindade loomist. Rentnikud ootavad kõrgeid standardeid töö- ja elukeskkonna kvaliteedis, sealhulgas nutitehnoloogiaid ja “15-minuti linna” kontseptsiooni rakendamist, mis toob kõik olulised teenused lähedale.
Eesti Ekspress: Tuntuim Eesti arhitekt Andres Ševtšuk: jala käidav linnaruum on ülioluline
Andres Ševtšuk, MIT-i linnaplaneerimise professor, rõhutab jalgsi käidava linnaruumi tähtsust linnade, nagu Tallinna ja Tartu, arengus. Ta leiab, et autokesksete linnaruumi lahenduste asemel tuleks keskenduda elavatele kesklinnadele, mis soodustavad tänavakaubandust, kogukondlikkust ja väiksemat CO₂ jalajälge. Ševtšuki sõnul näitavad uuringud, et planeerimisel tehtud õiged otsused ning jalakäijatele ja ratturitele sobivad tänavad loovad tervislikuma ja kaasavama linnaruumi. Ta lisab, et alternatiivsed liikumisviisid, nagu rattateed ja ühistransport, ei aita mitte ainult ettevõtlust, vaid ka kliimamuutustega kohanemist. Ševtšuk tõstab esile positiivseid näiteid Tartust, kus 15-minutiline rattateede võrgustik on suurendanud linnakeskkonna ligipääsetavust, ning rõhutab, et iga uus arendus peaks toetama linnaruumi terviklikku arengut.
GRESB: Embodied Carbon in Focus: Key Insights for Real Estate Developers
Kehastunud süsinik, mis hõlmab ehitusmaterjalide tootmise, transpordi, paigalduse ja utiliseerimisega seotud emissioone, on kinnisvaraarendajate jaoks üha olulisem fookus. Kuna see moodustab 10% globaalsetest energiaga seotud emissioonidest, nõuavad nii investorid kui ka regulatsioonid järjest rohkem mõõtmist ja vähendamist. SBTi ja GRESB on 2024. aastal ajakohastanud juhiseid, et integreerida kehastunud süsiniku vähendamine kinnisvaraprojektide ESG-eesmärkidesse ja neto-null-strateegiatesse. Kinnisvaraarendajatele soovitatakse alustada elutsükli hindamistest (LCA), et tuvastada kõrge süsinikujalajäljega materjalid nagu betoon ja teras ning kasutada madala süsinikusisaldusega alternatiive. Varases projekteerimisfaasis tehtavad otsused võivad märkimisväärselt vähendada ehitusprojekti emissioone. Lisaks tasub kaaluda olemasolevate hoonete renoveerimist uute arenduste asemel. GRESB ja LEED standardite järgimine, samuti SBTi juhiste kasutamine, aitab kinnisvaraarendajatel vastata investorite ootustele ja olla vastupidavam regulatiivsetele muutustele.
The Economist: The Energy Transition Will Be Much Cheaper Than Expected
Energiatranspordi tegelikud lisakulud jäävad arvatust väiksemaks – alla 1% maailma SKP-st ehk vähem kui 1 triljon dollarit aastas. Kuigi 2024. aastal investeeriti energiasse rekordilised 3% SKP-st (3 triljonit dollarit), läheb suur osa sellest tavapärase energia infrastruktuuri arendamiseks, mida oleks vaja ka ilma rohepöördeta. Samas ülehindavad mudelid tihti energiavajadust ja alahindavad puhta energia tehnoloogia, nagu päikeseenergia ja akude, odavnemist. Rohepöördega seotud kulud on siiski vajalikud eesmärgi saavutamiseks hoida globaalne soojenemine alla 2 °C. Investeeringud puhtasse energiasse, mis nüüd ületavad fossiilkütuste rahastamist, on oluliselt kasvanud, kusjuures päikeseenergia sai ainuüksi 2024. aastal 500 miljardit dollarit. Samas jääb 1,5 °C piir saavutatamatuks, ja probleemid, nagu arenguriikide kõrgemad rahastamiskulud, muudavad edasised sammud keerukaks. Kokkuvõttes on energiatranspordi maksumus palju taskukohasem, kui algselt kardeti.
The Economist: Everything About Climate Change May Seem Grim. It Isn’t.
Kuigi kliimamuutused toovad kaasa hävitavaid loodusõnnetusi ja süvenevaid probleeme, pakub taastuvenergia areng siiski lootust. Ainuüksi Hiina lisas 2023. aastal rohkem päikeseenergia võimsust kui kogu maailm 2015. aastal. Tehnoloogia, nagu päikesepaneelid ja akud, muutub odavamaks kiiremini, kui majandusmudelid prognoosisid, ning see vähendab ülemineku kulusid märkimisväärselt. Samas vajavad energiasüsteemid paremat võrguühendust, salvestusvõimalusi ja nõudluse juhtimist, et taastuvenergia potentsiaal täielikult rakendada.
The Economist: “Energy Transition” Has Been Profoundly Misunderstood
Energiapööret käsitletakse sageli liiga lihtsustatult, eeldades, et taastuvenergia lihtsalt asendab fossiilkütuseid. Jean-Baptiste Fressozi uus raamat selgitab, et ajalooliselt on energia “üleminekud” olnud pigem täiendused kui täielikud asendused. Fressoz rõhutab, et fossiilkütuste eemaldamine energiavõrgust on tohutu väljakutse, mis nõuab radikaalsemaid samme kui lihtsalt taastuvenergia subsideerimine. Selline “amputatsioon” nõuab sügavamat mõistmist tehnoloogiliste, majanduslike ja materiaalse infrastruktuuri keerukustest. Artiklis hoiatatakse, et ekslikult lihtsustatud arusaamad võivad viia tegevusetuseni ja aeglustada tõelist muutust.
McKinsey Week in Charts: Fossil Fuels and Green Materials
McKinsey Week in Charts toob esile, et fossiilkütuste nõudlus püsib 2030. aastani stabiilsena, moodustades 2050. aastaks 39–61% maailma energiavajadusest, kuigi kivisöe osakaal väheneb järjepidevalt. Samas on roheliste materjalide, nagu säästvalt toodetud liitium, nikkel ja plastid, osakaal juba 9–23% ning võib 2030. aastaks tõusta kuni 40%-ni. Peamisteks tarbijateks on autotööstus, ehitus, energiatootmine ja tarbekaupade sektorid. Need teemad on tähelepanu all COP29 raames Bakus, mis kestab 22. novembrini.
